1 aasta hiljem

Issand, täna, täpselt 1 aasta tagasi (5. jaanuar 2012) asusime me Tallinnast oma elu meeldejäävamate seikluste poole teele :) Uskumatu lihtsalt, kuidas aeg lendab .. Aga kirjutan nüüd meie elust tagasi Eestis, kuhu me pärast Erasmust nüüd oma tegemistega jõudnud oleme, muudatusi on olnud palju ja elu on päris huvitav. Praeguseks oleme me nüüd Stennuga leivad ühte kappi pannud ning elame mõnusalt Kalamajas oma väikeses imearmsas korteris. Siiamaani on selline tunne nagu oleks kuskil reisil ja elaks hotellis, kõik on nii uus, ilus ja harjumatu - aga see on ülimõnus :) Tunda on, et aega on palju rohkem ja elu saab siin Eestis ikka veidike nautida ka, kuigi graafikud on meil päris tihedad. Mõlemad käime poole kohaga tööl, koolis ning oleme veel Reforminoorte Tallinna klubi juhatuses, mis röövib ka omajagu aega kuid kõik see on tegelikult väga tore ja kasulik ning mulle hakkas täitsa meeldima selline kiire elu. Kes teeb, see jõuab - ja nii ongi! Praegu ma jõuan igastahes palju rohkem kui enne kuna enam ei pea pool oma päeva veetma 18 bussis edasi-tagasi loksudes. Juba paljalt selle ajaga mis ma Viru terminalis bussi ootaksin, jõuan ma nr 3 bussiga rahulikult koju - 11 min linnast, täiesti ulme. Selline mõnus dejavu tunne on pisut - Santanderis olid mul täpselt samad distantsid ülikooli, linna ja mere äärde .. seal nägin ka ju aknast merd nagu Voltas, hullult äge! ;) Lihtsalt nüüd on korterikaaslaseks meessoost isik ehk Stennu, mitte kaks Mehhiko tüdrukut, kellega oli veits raske jagada ühist vannituba ja muid asju hahaha. Meestega kooselu on ikka hulga kergem ;) Muuseas, üsna pea saabub meie perre ka pisike kutsubeebi kelle eest me hoolitsema hakkame. Ma tean et sellega lisandub üks suur kohustus kuna siin pole aeda ja kutsu tahab mitu korda päevas õues käia, kuid ennast peabki liigutama ka vahel ning ilus kalamaja park on meil ju üle tee! :) Et igaljuhul saab huvitav olema.
Aga jah, koolis sai nüüd esimene sess läbi ja kohe alustame uut semestrit, mis jääb ka viimaseks raskeks poolaastaks sest sügisel jäävad meil ainult uurimisseminarid oma lõputöö juhendajaga ning bakatöö kirjutamine. Selleks ajaks peab vist kahjuks Magusa Maja töö ka üles ütlema, mis on iseenesest väga kurb kuid mul on siiski vaja rahulikult kooli lõpetamisega tegeleda ning samuti peab hakkama valimiskampaaniat ajama KOVi kandideerimiseks. Jah täpselt - mina otsustasin nüüd lõpuks ka ühe suure sammu astuda ja end proovile panna, et saada Saue vallavolikokku, mis iseenesest pole väga ületamatu katsumust, Stenil läheb veidike raskemaks Nõmmel kandideerides aga eks vaatab mis saab, ega see mööda külge maha jookse. Saame jälle ühe kogemuse võrra rikkamaks. Siiamaani on asjad läinud täpselt nii, nagu me tahtnud oleme - ehk õnnestub ka seekord. Igaljuhul; meil on plaan ülikool lõpetada 2014 aasta jaanuaris ning seejärel premeerime end ühe suure reisiga üle Atlandi, eelistatult Miamisse ja siis veel kas Mehhikosse või mujale Lõuna-Ameerikasse, kõik kindlasti mõtlevad et kust meil see raha tuleb aga me oleme lihtsalt kõige nutikamad reisiplaneerijad ja me teame kust leida parimaid viimase hetke pakkumisi, allahindlusi ja näpuvigadega pileteid. Mind juba ammu ootavad sõbrad külla üle atlandi, ööbimine on olemas, vaja leida vaid aega ja lennupiletid, ja see pole kuigi suur katsumus ;)
Vot, niipalju siis meie elust-olust tagasi Eestis...kogetud Erasmuse semester tundub vahel täiesti ebareaalne, uskumatu mõelda et ma elasin hispaaaaanias - seal olles ei suuda ju seda kõike hinnata kuna sel hetkel tundub see kõik ju nii tavaline .. käisin seal igapäevaselt ülikoolis ja iga kuus reisimas, oeh, olid alles ajad ... need on kogemused kogu eluks ja unustamatud mälestused - see oli parim otsus ja võimalus mu elus, mis avardas tohutult mu silmapiiri, avas uksi ja lõi jäädavaid kontakte üle kogu maailma, mille üle ma kõige rohkem õnnelik olen :)
Selline sai siis minu blogi, millele ma nüüd lõplikult ka punkti panen, mille võib oma mahukuse poolest isegi raamatuks köita. Aasta 2012 jääb mulle igaveseks meelde kui kõige kauaoodatuim, kirevam ja seiklusterohkem aeg ning see pani alguse ka minu iseseisvusele ja loodan, et kõik edaspidine läheb ka ikka aina ülesmäge !

Palju päikest ja rõõmsaid hetki,

Sirly