Viimane nädal

Siin on siis minu viimane postitus Prantsusmaal! Üldiselt sellest, et me ei ole Steniga tegelikult väga normaalsed inimesed ja meie kupli all ei ole päris kõik korras, on vist üsna paljud juba aru saanud hahaha. Seda seletab ka vasakul ilutsev seosetu pilt mumifitseeritud Bergist. Aga asja juurde nüüd: kolmapäeval (25.01) mängisime pmst päev otsa kaarte, sest me oleme täielikud turakasõltlased! Kuna õues oli meeletult ilus ja soe päikesepaisteline ilm, siis kell kaks otsustasimegi välja ping-pongi lõpuks mängima minna, sest värske õhu käes natuke aega viibimine tuleb ju ainult kasuks kui veidi tõbine olla. Saime omale mõnusa pinksi-laua päikse kätte. Ma olin muidugi riietatud nagu kubujuss kuigi väga palav oli. Jalas olid musta värvi teksad ning vasak jalg, mis oli kogu aeg päikese poole, tundus justkui grillitud koib olema haha. Samas, see oli niiii mõnus tunne - selline Eesti hiline juunikuu päikesepaisteline ilm. Kui ping-pongist ära tüdinesime, viskusime lihtsalt muru peale pikali ning hakkasime jällegist kaarte taguma. Igal võimalusel (kui Stennu kord käia oli) pöörasin ma näo muidugi otse päikesesse ja mõnulesin. Väga imelik ikka mõelda, et meil siin niiiii ilus ja palav, samal ajal kui Eestis on jäine külmus ning tohutud lumehanged ja suvi alles mägede taga. Olime täpselt kaks tundi õues, just sellel kõige tuulevaiksemal ja soojemal ajal hihi. Ükspäev peame tennisemängu ka siin ära proovima, kuna kõik see on ju tasuta siin - mängi palju jaksad!!! Kossuväljak on ka meil hoovis, aga sinna väga ei tõmba. Kuna Stennu ostis nüüd meile korraliku pesukausi, siis saan ka muretumalt omale iga päev jalavanne teha...küll on ikka luksus! Samuti olen viimastel päevadel omale kuuma meepiima sisse kulistanud (vastu tahtmist muidugi), kõik ainult selle nimel et lõpuks ometi terveks saada. Paranemismärke on muidugi vaikselt juba näha, aga siiski kole kaua on kogu see jant juba kestnud - kogu mu siinoleku aja, päris jama! Minu kõige suurem hirm on see, et lennukis võib mul jälle üks kõrv pooleks päevaks väga valusalt lukku minna kuna tunnen, et pole ikka veel nohust üle saanud.

Kuna me vahepeal palju pilte pole teinud, siis lisan siia kõrvale google earthi tänava vaatelt tehtud pildi oma tulevasest korterist Santanderis - asub see siis ühe kohviku "Manila" üleval (täpselt veel ei ole uurinud, et mitmendal korrusel...loodan ikka kuskil ülevalpool hihi). Mis siis veel ? Stennu ostis nüüd omale odavad lennupiletid 21.märtsiks ära, et minu juurde tulla kaheks päevaks ja siis juba sõidame edasi Lanzarotele puhkust nautima. Praegu läheb Stennul koolis kõik hästi, sai lõpuks ka omale spordiaine valida - jalgpallist ja tennisest jäi ilma, kuid otsustas siis käsipalli kasuks. Pärast esimest treeningut juba ütles, et täitsa meeldis - võttis täiega läbi ka, aga päris hea trenn! :) Ma uurisin ka veidike oma ülikooli spordiosakonna võimaluste kohta ... seal on ikka ulmehinnad, vaatasin et oh, mingi aerodance oleks pärishuvitav (selline tantsuline ja hüplev treening, päris lahedaid kavu pannakse seal kokku hoogsa rütmi saatel) ning bailes de salon oli ka valikus (võistlustants). Kahjuks need maksavad liiiiiga palju (u. 80€) ning toimuvad ka halbadel aegadel - aprillist juunini õhtuti mingi alates seitsmest või kaheksast. Niiet, jääb kahjuks ära...ei teagi, kas nende eest ainepunkte üldse saaks. Vahet pole, odavam on ise ipodi saatel mööda imelist Santanderi rannikut jooksmas käia! :) 

Laupäeval (28.01) käisime viimaseid pilte tegemas kohtades, kuhu me polnud veel linnas jõudnud: Antigone kvartal ja suur Euroopa Plats. Tükk aega passis üks suur paks pilv päikese ees ja üsna jahedaks läks niimoodi, kuid lõpuks tuli päike ikka välja ja kõik muutus palju ilusamaks. Tegime ka oma viimase LIDLi shopingu koos ning siis sammusime paduväsinuna koju tagasi. Õhtul mõtlesime et liigutame voodi keset tuba niimoodi, et saaks mugavalt 9gagis olla...läpakat ju voodisse võtta ei saa kuna traadita nett meil puudub. Olles siis voodi paika saanud, tuli Sten geniaalsele ideele, et teeks pigem mingi paarkümmend 9gagi lehekülge lahti ja siis kui juhtme tagant ära võtame, jäävad need ju siiski mällu ja saaksime ikkagi mugavalt läpakas süles lollide asjade üle naerda haha. Voodit me tagasi lükata enam ei saanud, kuna kell oli väga palju ja alt naaber oleks jälle üles mölisema tulnud kindlasti...ta juba kaks korda käinud: ükskord oli siis kui me tõesti trampisime kuna tuletasime danza kuduro tantsu meelde, mis meile salsaõhtul õpetati ning teine kord ma niisama tegin paar tantsuliigutust ja juba oli naaber me ukse taga. Ükspäev ta lihtsalt peksis mingi asjaga tugevalt kolm korda vastu oma lage, ju me siis jälle liikusime liiga kõvasti. Igastahes, pühapäeval, kui ärkasime oli tuba no täielik segasumma suvila...mina ei saa aru, kuidas see nii ruttu koguaeg sassi läheb. Ma ju koristan IGA PÄEV, aga no tõesti...sel hommikult ei olnud mitte ühtegi ilusat puhast korras vaba pinda ning tagatipuks oli voodi ka keset tuba ! :D Tegin kõigest pilti ka ikka, sest sellist vaatepilti tuleb ju jäädvustada.
 Eile olid mul muidu käed-jalad tööd täis - koristasin, pakkisin kohvrid enamvähem kokku, pesin kõik oma mustad riided käsitsi ära, puhastasin hambapastaga kõik oma tuhmunud kõrvarõngad ära (sain selle nipi Stennu emmelt, poleks arvanudki, et see tõesti toimib!!!) ... õhtuks olin laip valmis, päev otsa toimetasin ju. Täna on siis mu viimane täispikk päev siin Montpellieris, selle puhul läksime lõpus õue tennist mängima, mis meile nii hirmsasti meeldima hakkas. Väga kahju, et me varem seda siia mängima ei tulnud. Vähemalt noh, proovitud  ta sai! Homme kell kaks läheme bussi peale, mis viib meid otse lennujaama. Seal jätan kalli Stennuga hüvasti ja tõttan tõesti siis juba üksi edasi ning pühin Prantsuse tolmu oma jalgelt. Ees ootab mind jällegi 23 tundi passimist Brüsseli lennujaamas...imelik on see, et näiteks täna katkestati kõik brüsselisse sisenevad ja väljuvad lennud mingi streigi tõttu !!! Loooodan siiralt, et homme midagi sellist ei juhtu. Igastahes, Santanderi ma maandun kolmapäeva õhtul kell 19:50 ning siis hakkan seal edasi seiklema...kõigepealt pean lennujaama bussiga kesklinna autobussijaama sõitma ja sealt liini number 4 leidma, et siis lõpp-peatusesse sõita, kuhu mehhiko tüdruk Andrea mulle vastu peaks tulema! Seda ma ei oska öelda, millal ma järgmisea internetti pääsen...aga püüan võimalikult ruttu teada anda, kui lõpuks õnnelikult oma kvartiirasse jõuan! :)
Hüvasti Prantsusmaa....HISPAAANIA - SIIIT MA TULEEEEN !!!

Originaalseks lõpetuseks lisan ühe video sellest, kuidas kohalikud kassid siin ükspäev akna all kräunusid, päris naljakas haha ! :D

Ikka veel haige :(

Hóla mis amigos! Eelnevad päevad on oleme siin üsna üksluiselt veetnud. Küll aga leiutasime omale kellogsitele lisaks veidi toitvama hommikusöögi, mida Stennu meil siin iga hommik valmistab (sest mina ju loomulikult magan mõnusalt veel sellel ajal ja siis saan hommikusöögi voodisse hihi). Panin pildi ka juurde - mõnus, lihtne ja odav! Põhjus, miks midagi huvitavat siin vahepeal toimunud pole on see, et Sillu vaevleb IKKA VEEL haiguse küüsis...nüüdseks on mind tugevad köhahööd kimbutanud pea kolm nädalat (äratulekust saadik) - ilmselt on tegemist bronhiidiga, jesssss nii lahe, väga õige aeg minuarust! Oleme juba kõike proovinud minu ravimiseks - ostsime köharohtu, joon koguaeg meeteed, hingan aure, määrisin kampriõli jala alla, teeme jalavanne (väga haruldase moel kraanikausis haha, see on tegelikult päris ebamugav, aga peab ära kannatama) ning lõpuks tahtsime sinepiplaastreid aga neid ei olnud apteegis ... saime hoopis mingi mentooligeeli eukalüptiga, mida tuleb rinnule määrida kaks korda päevas või siis saab ka kuuma vee sisse panna, et seda vänget auru sisse hingata...ööseks panin ka seda talla alla. No miski ei aita, see pole normaalne enam ... õues on meeletult ilusad ja soojad ilmad ja mina pean toas passima, ma pole veel kunagi oma elus nii palju haiguste käes vaevelnud kui viimase poole aasta jooksul alates juulist korduvate mädapunnidega ... oehhh. 

Eile 22.jaanuaril oli meil Stennuga tegelikult päris tore päev, sest 22 on ju meie tähtpäev, mida iga kuu ikka tähistame kuidagi ! :) Nüüdseks oleme juba aasta ja kolm kuud täpselt koos olnd ning otsaga Prantsusmaale jõudnud haha, aeg lendab ikka linnulennul !!! Meie tähistamine nägi välja selline, et olime eelnevalt ostnud oma igapäevase roa juurde ka ühe hakkliha pakikese ning tomateid, et teha siin ükskord ikka ÕIGET pasta bologneset hihi, ning lisaks oli meil varutud ka krõpse, šokolaadi ning punast veini. Enne kõike seda mõtlesime, et kuna õues on tohutult soe, siis võiks ikka väikese jalutuskäigu teha värskes õhus kuna ma ju koguaeg toas olnud. Otsustasime siis lihtsalt üles otsida loomaaia, mis asus meie ühikale väga lähedal...kuna meil oli plaanis niikuinii ükspäev sinna lõbusalt aega veetma minna. Kohale jõudes tundus kuidagi imelik see, et niiii palju rahvast tuias seal ringi. Läksime siis mingitest väravatest sisse...tahtsin piletihindade kohta uurida aga mingit kassat nagu ei olnudki seal ja ülipalju sagimist oli ümberringi...siis jõudsime järeldusele, et ilmselt täna ongi mingi eriline tasuta loomaaia külastamise päev ... OLEKS ME SEDA VAID VAREM TEADUD!!! sest kell oli juba mingi veerand viis õhtul ja loomaaed üsna suuur...ütleme nii, et mingi natuke alla poolte loomadest jõudsime siiski ära näha kui lõpuks igalt poolt blokeeriti teed ära töötajate poolt ja me enam kuskile edasi ei saanud minna, sest nad hakkasid vaikselt sulgema. Üldiselt oli ikka päris lahe juhtum kuna me ju läksime tegelikult lihtsalt jalutama mõnusa ilmaga ja saime lambist tasuta loomaaeda minna ... kaelkirjakud, sebrad ja ninasarvikud nägime ära - seega üsna kordaläinud käik tegelikult hihi! Kahju, et digikat kaasas ei olnud.

Hiljem valmistasime siis oma suurepärase õhtusöögi ning tegime ka ruumi ilusti korda. Et luua erilist õhkkonda, panime ühest läpakast küünaldega video tööle ning teisest põleva kamina ning tasutaks mängis ka ilus muusika ! :) Seda kõike jäädvustasime ka paari fotoga ning nautisime üksteise seltskonda (koos facebookiga ka muidugi hehe).  Täna panime paika ka oma edasised plaanid kuna meil oli juba ammu eesmärgiks võetud, et järgmisena kohtume me märtsi kuus ning siis sõidame koos Kanaari saartele puhkama ja päikest võtma! Põhimõtteliselt valisimegi sihtkohaks saare nimega Lanzarote kuna leidsime seal kõige soodsama ja mugavama peatumispaiga - Apartamentos de Laguneta KÕIGEST 12,5€ öö näkku!!! ebareaalselt odav...see on selline mõnus ja superilus korterite kompleks koos BASSEINIGA, nii nagu ikka lõunamaa puhkusreisidel olema peab ...panin pildi ka sellest siia postitusse :) rand on sealt 500m kaugusel ning paistis piltidelt ka üsna kena. Kaalusime ka Tenerife ja Gran Canaria varianti, kuna Santanderist lähevad ka nendesse kohtadesse otselennud, aga sealsed odavad hostelid olid imelikes linnades ja rannast väga kaugel ning need rannad olid ka koledad....peaaegu musta värvi liivaga. Okei, Gran Canarial leidsime ühe normaalse aga seal polnud basseini kahjuks...seega jäigi meie valikuks Lanzarote :) Ja minek oleks siis täpselt kahe kuu pärast ehk 23märts-30märts. Sten tuleks ilmselt läbi Brüsseli minu juurde Santanderi üheks päevaks enne minekut kuna nii oleks odavam ning see oleks ju ideaalne, sest saaksime jälle sellel maagilisel kuupäeval (22.03) koos olla. Praegu siis vaatame iga päev tubade saadavust, hetkel 4 korterit vaba...kui mingi hetk näiteks 2 korterit vaba jääb siis broneerime ära, kui juhtub et me ikka ei lähe sinna, siis pole kahju sellest ettemaksust kuna see on nii väike summa. Lennupiletid hetkel on veel natuke kallid aga need lähevad järjest odavamaks, ideaalne oleks kui saaks 9 euriga ühe otsa, aga kui langeb juba 15 peale siis pole ka paha hihi , ulmehinnad sel Ryanairil ikka ! :)

Aga wow, täna tuli mulle meilile isegi kiri rahvusvaheliste suhete osakonnast Hispaaniast, et mulle leiti tuba ühes korteris, kus on veel kolm õpilast. Seal olid nende perekonnanimed ka kirjas, läksin siis huvi pärast kohe facebooki Santanderi kommuuni ja leidsin ühe..mingi sakslasest paar aastat minust vanem tüdruk, selline boheemlaslik ja üldse mitte minu iseloomule vastav tundus. Teisi ma kahjuks ei leidnud, igastahes väga sellised mitte hispaaniapärased perekonnanimed olid. See korter asub ka kuskil imelikus kohas. SEEEEEGA ma tegin ikka ülimalt õige valiku oma mehhiklaste kasuks nädal aega tagasi ja mul lihtsalt vedas ikka täiega !!! Imelik on see, et ma avalduses panin kindlalt ristikese sinna lahtrisse, et soovin omale toakaaslasteks ikka kindlalt hispaanlasest inimesi mitte erasmuslasi euroopast...ning neid perekonnanimesid lugedes jäi küll teine mulje haha. Oehh, ikka sügav rahulolu valdab mind nüüd...ning tore tegelikult, et mulle siiski ikkagi otsiti mingi korter, palmi alla ma poleks jäänud hihi. Nüüd kirjutasin neile tagasi, et ma ei ole huvitatud sellest pakkumisest kuna leidsin omale juba perfektse elamispaiga ja unustasin lihtsalt rahvusvaheliste suhete osakonda informeerida ... haha, tegelikult ma ju meelega ei kirjutanud midagi, sest mind väga huvitas see, mis minu alternatiiv oleks olnud :) Aaaaga juh, ega's midagi, püüan end siin veel ravida ja loooodan, et saan ikka enne Hispaaniasse minekut sellest vastikust köhast võitu!! Lõpetuseks lisan pildi, kus Sillu niisama muhedalt sibulaauru sisse hingab haha :D

Unelmate kodu Hispaanias ! :)

Nii, nüüdseks oleme juba päris kaua siin kaugel Prantsusmaal viibinud ja siinse eluga täiesti ära harjunud. Ega enam ei olgi siin midagi väga huvitavat iga päeva kohta kirjutada kuna kõik avastused on põhimõtteliselt juba tehtud ning tunneme ennast kui kohalikena. Küll aga pean siin jagama oma rõõmu ja kirjutama sellest, kuidas ma omale lõpuks Hispaanias elamise leidsin !!! Esmaspäeval (16.01) oli pilvine ilm ja ma otsustasin, et ei liigu kuskile, ravin oma köha meeteega ning uurin facebooki kommuunist  erinavate elamisvõimaluste kohta, mida seal parasjagu aktiivselt pakutakse. Leidsin ühe superpakkumise, kus üks itaallane kirjutas, et otsib vabanevasse korterisse inimesi - seal on kolm tuba, kolme peale kokku on hind ilma kommunaalideta 500€ ning internet on seal ka täiesti olemas.Igal heal asjal peab muidugi olema mingi aga .... selle puhul vabaneb esimene tuba alles 15.veebruaril ning teised kaks märtsi algul. See on päris halb kuna kõigepealt peaksin ma kaheks nädalaks omale mingi ajutise elamispaiga leidma ja selle eest maksma lisakulusi ning seejärelt peaks veel korterikaaslasi ka otsima hakkama, kuid kes ikka alles esimesest märtsist sisse soovib kolida..kool hakkab ju veebruari alguses..selleks ajaks on kõigil pesakene olemas ju. Kuna see hind tundus nii megasoodne ning asukoht meeletult super (kaardil SININE täpikene), siis otsustasin end kokku võtta ja kirjutasin sellele tüdrukule hispaania keeles kirjakese, et oleksin huvitatud. Põhimõtteliselt me leppisimegi kokku, et kolingi 15ndal sinna sisse ja ta aitab mul korterikaaslasi veel otsida. Ütlesin ka et üsna tore, aga huvitav kuhu ma elama võiks minna selleks ajaks .. siis ta soovitas mingit odavat pansionit aga ma ei leidnud selle kohta internetis väga infot..seega usun et see oleks üsna kalliks ikka kokku maksma läinud. See selleks, tegelikult olin ma üsna rahul, kuna leidsin ju siiski mingigi elamise omale, mis asub koolis ja kesklinnast paari sammu kaugusel ning ega randa ka pikk maa pole. Sel päeval kirjutasin ma meeletult palju kirju hispaania keeles ja sain selle suhtlemisega suurepäraselt hakkama, nii hea meel selle üle !!! :) Isegi üks tüüp nimega Enzo lisas mu sõbraks ja tegi juttu, et ta on Tallinnat külastanud ning talle nii meeldis ja soovib sinna nii ruttu kui võimalik jälle tagasi minna !! Samuti ütles et ootab juba seda ka kui ma hispaaniasse jõuan, et saaks lähemalt juttu teha ja tsillida. Täiega vinge, mul on juba päris mitu sõpra Santanderis - tänapäeval on ikka nii kerge suhelda ükskõik kellega maailmas. Ma ei kujuta mis siis saab, kui ma lõpuks sinna kohale ka jõuan ... miljon uut kontakti haha, aga see on ainult positiivne...täiesti tavaline Erasmuslase elu hihi!!! AGA, siis kirjutas mulle tunni aja pärast tagasi mehhiklanna Andrea, kellele ma paar päeva enne kirja kirjutasin, kelle korteris kahjuks püsiv internet puudus...ta ütles et oleks väga rõõmus kui ma nende juurde elama asuks ning positiivne selle puhul oli see, et sinna saaks minna kohe kui kohale jõuan..kuna tuba on juba praegu vaba ja ootab mind hihi. 
Kuna see tüdruk tundus väääga tore ja pakkumine meeletult ahvatlev siis ega ma kaua ei kõhklenudki ... ütlesin JAAAA ja siis sai minust maailma kõige õnnelikum inimene!!!!! Kuna selle korteri asukoht on TÄPSELT SEE millest ma kogu aeg unistasin!!! Lootsin koguaeg, et äkki juhtub nii, et saan omale elupaiga just ülikooli ja ranna vahepeale..ning et see kõigekõige lemmikum palmipark (Jardin de Piquio) oleks ka üli lähedal ... ning sellelt kaardilt , mis ma lisasin, võibki näha seda PUNAST täpikest kuhu ma nüüd kindlalt elama asun 1.veebruarist ... kõik kohad on käe jala juures : kooli 5 minutit, randa samapalju (see kolmnurkne asi seal rannajoonel ongi see imeilus park, mille pildi ma ka blogi lõppu lisan...lihtsalt imeilus...näen unes seda tihti!!!) Interneti kohta ütles ta seda, et neil on mõlemal ostetud netipulk ja see on parim võimalus ning kuna see pole väga kallis, siis ongi interneti probleem lahendatud...pole vaja mingit kaablit ega wifit !! Ühesõnaga hakkab Sillu kahe toreda mehhiklannaga koos elama, kes on sama piltilusad nagu seebika tegelased hihi...Me oleme juba kokku leppinud, kuhu ja mis kell nad mulle vastu tulevad. Andrea räägib hästi ka inglise keelt, mis on väga super, kuid peamine on see, et hispaania keel on nende emakeel ning kindel on see, et ma saan selle keele omal täiesti selgeks !!! Seda ma ju koguaeg tahtsingi, et koos elada mitte erasmuse välisõpilastega vaid kohalikega või siis kellegagi kesk või ladina-ameerikast. Ilmselt tekib mul ka võimalus siis lähiaastatel ka Mehhikot külastada...mis oli vähemalt pool elu mu suurim unistus .. ma isegi ei tea miks, võibolla seebikate mõjutusel haha. Lisasin ühe pildi ka siia neist tüdrukutest, et tõestada, et ma räägin sulatõtt haha ! ;)
Nii, see oli siis kogu mu esmaspäev ... teisipäeval ehk eile käisime päeval linnas, Stennul oli vaja uusi jalanõusi - eelkõige riidest, kuna need lasevad õhtu läbi. Nagu ikka, pöördutakse alati sinna esimesse poodi tagasi, kus midagi väga meeldima hakkas. Nii juhtus ka meil, kohe esimese raksuga leidsime megasoodsa hinna eest väga ilusad valged riidest jalatsid (39€)..mõtlesime et okei, läheme vaatame veel edasi...jõudsime vaid ühte poodi, seal olid hinnad nii kõrged ja otsustasime kohe tagasi minna ning ära osta, kuna teadsime, et nkn jäävad need hingele kripeldama ja mitte ükski muu lihtsalt ei meeldi nii väga, eriti kui see hind ka veel nii odav on. Tuli välja, et ühel jalanõul on pael veits määrdunud ning seega saime veel 4 euri hinnast alla ... pmst jah, 35€ eest ikka väga tihti selliseid asju küll poest saada ei ole haha .. SUPER! Muidugi käisime ka LIDList jälle läbi, ostsime palju asju, nii et külmkapp sai üüratult täis, silm lausa puhkas haha. Koguaeg võiks niimoodi olla.
Õhtul aga käisime salsatamas kahe eestlase: Darja, Regina ning sakslase Lauraga. Algul õpetati seal danza kuduro järgi meile üks kava selgeks ning siis õpetati veel salsat ja merenguet. Mulle ei meeldinud see, et eriti merengue puhul see õpetamine toimus no niiiii aegluubis...selle ajaga oleks sada kava jõudnud normaalses tempos ära õppida ja vastikult kitsas oli ka ning üks piff astus oma toreda terava kontsaga mulle kanna peale ka...see oli meeletult valus, kuna mul olid tantsimisest kannad niigi rakkus ja jubevalusad :(  Muusika oli muidu SUPER...täpselt midagi minule !!! :) KUID, ma ei tundnud seal üldse hästi ennast. Ju ma siis igatsen või pigem ootan juba hispaaniat niiii niiiii väga. Üldiselt minu jaoks prantsuse keel ja hispaania mõnus muusika ei lähe no kohe mitte kokku. Selle all mõtlen just seda kuidas need kaks õpetajat seal karjusid jubedalt mingis prantsuse keeles ma ei tea mida .. see oli väga kole, muidugi noh see on kõigest minu arvamus. Tujust viis mind ära ka see, et ma ei mõista seda keelt üldse ning ausaltöeldes mulle ei meeldi see absoluutselt - seega ei saanud ma tegelikult osa võtta ka ühest lahedast salsa ringmängust kuna kõik need prantslased arvavad ju endast väga palju ja mõtlevad et nende riik ja keel on maailmanaba ja ei räägi ju sõnagi inglise keelt, niiet mul oleks väga piinlik olnud erinevate inimestega tantsida ja ma oleks pidanud maha vaatama ! Igastahes, vaesel Sillul on väga abitu tunne kahjuks siinmail. Mitte kunagi pole Prantsusmaa mind tegelikult sümpatiseerinud ka, kuid ma olen siin ainult oma kalli Stennu pärast ja et kogeda midagi uut, mis on muidugi siiani üdini tore olnud ning esimest korda saame elada kui täiskasvanud ning peame ise oma eludega toime tulema. Muidu kogu mu südamepuiste järeldus on seega see, et ma armastan Hispaaniat liiga väga ja  ilmselgelt on see ainus koht mu südames, kuhu ma tõesti tahaks kuuluda ja see on keel, millel on minu jaoks ilusaim ning pehmem kõla ja oehhhh, lihtsalt ei jaksa enam oodata hihii. Eks päris paljud on märganud seda, kui ma olen Hispaaniast või Hispaaniasse minekust rääkinud ... siis mu silmad lähevad olenemata nende loomulikust suurusest veeelgi suuremaks ja löövad särama ning meel muutub kohe erksaks , täpselt nagu Kristiinelgi kes naudib Cadizis oma viimast kuud vahetusõpilasena.
Täna on jälle üks mõnus lebo päev olnud, pesime kõik rätikud puhtaks, tegime jälle toas pisikese puhastuse ja siis ükshetk mõtles Sillu, et tahaks vanu Disney multikaid näha hispaania keeles. Seega hakkasime otsima, ainus variant oli youtubest otsida täispikki multikaid ning siis ühe programmiga neid alla tõmmata. Nüüdseks on mul olemas uinuv kaunitar, lumivalguke, tuhkatriinu ja aladdin. Kolm neist on kahjuks lõuna-ameerika hispaania keeles, kuid ega väga suurt vahet ei olegi neil, lihtsalt hääldus on mõnel tähel erinev. Praegu veel otsustan, kas hakkan neid siin vaatama või jätan Brüsseli lennujaamaks, kus ma üksi terve ööpäeva olema pean varsti. Stennu sai teada, et geopoliitika aine esimene loeng oli juba eelmine reede ära ning täna on mingi grupitöö tegemine juba. Soovitasin tal siiski kohale minna, aga ta ei leidnud ruumi üles, siis sai teada et tund aega hiljem peaks hakkama.. siis ta ootas aga ühtegi inimest ei ilmunud sinna kohta ning lõpuks vaene Stennu üldse loobus. Läheb lihtsalt reedel loengusse ja vaatab mis saab.

Eks see postitus võis olla päris dramaatiline kohati, kuid tegelikult on kõik korras ja me oleme hästi õnnelikud ... lihtsalt väike Silluke on siin abitu ja tunneb, et midagi on puudu ning teades juba, kus ma elama asun Hispaanias, siis ma lihtsalt enam ei jaksa oodata ... kuna Santander on tõesti üks meeletult ilus ja armas linnake, millele annab tohutult palju juurde just see ilus sinine Atlandi ookean. Ning ootan hirmsasti juba seda, kus ümberringi kostub vaid HISPAAANIA KEEEL, mitte frantsuski jasõk ! :D 
Bueno, me hakkame nüüd õhtust sööma ja siis läheme jookseme paljalt ühikate vahel slaalomit hahhhahahaha !!!

Väljasõidud ühendavad inimesi ! :)

13 ja reede oli meil olenemata sellest kombinatsioonist küll üsna õnnestunud päev! Kõigepealt viis Sten kõik täidetud dokumendid lõpuks sekretariaati ära ning sai sealt ka elamiskinnituse, mida meil oli pangas vaja. Seejärel suundusimegi otse kõige lähemal asuvasse LCL-panga kontorisse, et seal lõpuks kohalik pangakaart ära teha. Enne meid oli järjekorras 2 inimest, kui Steni kord lõpuks tuli, hakkas sinna inimesi järjest sisse voolama –  pean mainima ka seda, et see ruum oli imetilluke. Sama suur nagu meie ühika tuba. Stenil läks seal seal vähemalt 15 minutit ning lõpuks ootas tema järel mingi 10 inimest. Üsna piinlik oli haha. Kõik sellepärast, et see paberimajandus seal oli tohutu...mingi miljonile asjale tuli oma nimi ja allkiri kirjutada ning lõpuks sai Sten üle 30 lehelise paberikuhja omale vastu –  tõesti ei tea, milleks seda kõike vaja on ... ühe pisikese pangakaardi pärast. Eestis saab enamasti mingi 2 paberit ja asi korras. Jube mõelda lausa, kui palju pabereid nad niisama raiskavad iga inimese peale. Vaesed puud, mis maha raiutakse nende nimel...sellessuhtes olen ma üsna suur rohelise mõtteviisiga inimene, et püüan ise toimetada kõige säästlikumalt ning ei suuda vaadata seda, kuidas tänapäeval erinevaid ressursse tarbetult raisatakse. See selleks, aga tehtud see kaart lõpuks sai ning kätte saab selle 10 päeva pärast. 

Järgmisena otsisime üles selle kontori, kust sai osta pileteid erinevatele ekskursioonidele, mis olid mõeldud välisõpilastele. Sest saime teada, et laupäeval toimubki juba esimene väljasõit Aigues-Mortesi linnakesse. See polnud veel kindel ka, kas mina üldse kaasa saan sõita, sest ma pole ju siin tegelikult Erasmuslane vaid Hispaanias ning mul polnud ju veel mingit kindlat tõendit ega ülikooli kaarti ka selle tõestuseks. See tädi, kellelt pileteid ostsime oli kahtlev ja ütles vist, et tegelikult ei saa ma niimoodi kaasa tulla..ta küsis kõrval istuvalt naiselt ka kuid tema oli õnneks okei sellega ja niimoodi ma saingi kaasa .. jeiii ! :) Pilet maksis 20€.  Seejärel suundusime kesklinna poole, väljas oli väga ilus ja soe ilm. Tegime hästi palju uusi pilte linna kõige ilusama vaatamisväärsuse juures ning ka vanalinnas veel mõned. Käisime jälle Lidli toidupoes kuna me ei teadnud täpselt, kas toitlustus eelseisval ekskursioonil on hinna sees või mitte ning kuna pühapäeval on kõik poed kinni, siis oli niikuinii vaja ohtralt söögipoolist varuda. Kuna me olime selleks ajaks juba nii näljased, siis ostsime jälle omale mõnusad 0,69€ maksvad sandwichid ning läksime lähedalasuvasse parki neid õgima. Siis ostis Sten omale veel kohaliku kõnekaardi, samal ajal kõndisin mina mööda vanalinna poode kuna telefonipoe järjekord oli megapikk. 
Leidsin siis ühe toreda poe, kus kõik asjad maksid 2€, üksikud erandid muidugi olid. Esimese asjana otsisin kohe susse või plätusi, mida Stennul hirmsasti vaja oli ja imekombel leidsingi ühed armsad sussikesed, mis ajavad asja ära. Kui telefonipoes asjad aetud said, läksimegi kahe-euro poodi ning ostsime need sussid ära, järjekorras seistes jäi mulle silma üks muhe roosa peegel, kus peal oli kirjas:  "so girly" ning see G-täht meenutas väga S-tähte...päris naljakas, Stennu ostis selle mulle kingiks, nii nummi! :) Koju jõudes tegime oma lemmiksööki – spagetid sibula ja tomatikastmes, poetasime sisse ka mozarella juustu ja peale laotasime riivitud parmesani , mmmm ... kui üks päev seda toitu ei saa, siis kohe tekib tunne, et miskit on puudu haha, aga nii see tõesti on !  :) Ega pikka pidu tol päeval polnud kuna järgmine päev oli vaja väga vara tõusta –  seega rääkisime facebookis natuke inimestega juttu ja suundusime tuttu.

Laupäevaks panime Steni telefoniga äratuse 7:15, kuid IGAKS JUHUKS panime ka minu oma helisema 7:20 ja see oli üks väga õige mõte, kuna Steni telefon oli hääletu peal miskipärast ja hommikul helises ainult minu oma –  seega, väga napilt jäi puudu, et ekskursioonile oleks minemata jäänud! Sättisime end valmis, sõime, tegime võileibu kaasa (mille panime sandwichite kolmnurksetesse karpidesse ning tulemus oli täpselt nagu oleks poest ostnud) ja siis asusimegi teele! Nägime, et need kaks eestlast ootasid ka juba bussi seal maja ees,  mina tutvusin ka nendega nüüd ning nad tutvustasid meile ühte toredat saksa tüdrukut Laurat, kes alles üleeile siia saabus. Ajasime juttu ja siis saabus veel üks meie tuttav, itaallane Marzia (kellega mina kahjuks väga rääkida ei saa, sest inglise keel pole tal kuigi hea). Nendega me veetsimegi koos terve päeva kuna ülejäänud rahvas koosnes enamasti pilukatest haha. Sõitsime siis üsna mereäärsesse linnakusse nimega Aigues-Mortes mis oli üsna pisike ning müüriga ümbritsetud. Väljas oli üsna jahe, umbes 9 kraadi ja päris tuuline.
 Kõigepealt tehti meile pisike ekskursioon seal kindluses ning siis viidi meid kommipoodi, kus üks tädi jälle rääkis midagi prantsuse keeles muidugi ja meile pakuti ka kolme erinevat maiustust. Siis anti kõigile tasuta ühed ilusad karbikesed, mis tegelikult seal poes maksavad 6€ ning kõigil oli võimalus need karbid maiustusi täis laduda kuid meie loobusime, sest need hinnad olid üsna krõbedad. Meile anti ringi liikumiseks 1,5h vaba aega, lasime paar grupipilti oma seltskonnast teha ning seejärel otsisime mingit platsikest, kus on palju päikest, et soojem oleks ja pisikest piknikku pidada saaks. Hiljem otsustasime tervele linnakesele ringi peale teha mööda müüri kõndides, et aega sisustada ning siis hakkas mu saabas vaikselt lagunema. Algas see asi kõik sellest, et koperdasin ja see tõmbas saapa nina lahti üsna pikalt, kõndisin siis pikka aega nagu part kuni lõpuks murdus pool päkaalust ära ja ekskursioon ei olnud poolepealgi veel ... no sellised asjad peavad alati juhtuma just siis, kui pole võimalust jalanõusi vahetama minna. Edasi kõndisin siis terve aja kanna peal nagu jalg oleks välja väänatud olnud. Põhimõtteliselt on need ilusad armsad saapakesed kenasti meie prügikastis!

Järgmisena läksime ühte kuurort-linnakesse Sainetes-Maries de la mer, mis asus täiesti mere ääres. Kuna taevas oli täitsa pilvine ja päike sealt vaevu läbi paistis, oli seal väga külm, eriti süvendas seda just rannikul puhuv jahe tuulepoiss. Suveti on seal kindlasti väga ilus, aga praegu polnud seal küll midagi väga erilist, meri oli ka halli värvi nagu Eestis...käisime seal ühes kirikus ning siis kohvikus, kus ostsime kuuma kakaod ja Stennuga kahepeale ühe pika saia nimega baguette. Siis läksime bussi tagasi, mis oli küll katki ja edasi liikuda ei saanud (uus buss oli juba teel sinna). Meie muhe giid muidugi oskas ilusti aega parajaks teha –  ta võttis välja kitarri ning hakkas laulma ühe kuulsa bändi (Gipsy-Kings) laule, mis oli pärit sellest samast linnakesest. Samuti laulis ta ka hispaania keelseid laule, mis mulle kõige rohkem muidugi meeldisid ! :)) No niiii tavaline, siis tuli küll veidike lõunamaa tunne peale, kui giid lihtsalt lampi laulab seal ees ja rahvas elab täiega kaasa lauldes ning plaksutades...Kõige lõppu lisan ka sellest tehtud video! :) Muidu mul oli ikka veel päris külm, Sten andis oma sooja jope, kindad ja salli mulle peale, mis natukenegi olekut soojemaks tegi. 
Siis tuli meie uus buss, kolisime ümber, seal jagas giid kõigile väikse tüki nõudepesuvahendi maitselist kooki haha ja natuke veini või mahla. Alles siis, kui buss liikuma hakkas, nägime meres roosasi flamingosi tsillimas...sellest me ei saanud küll aru, et giid isegi ei maininud meile seda, et nad seal on ... oleks tahtnud lähemalt pilte teha, kuna tegelikult pidi see olema üks ekskursiooni osa. Kõige alguses sõitsime ka suurel kiirusel ühtedest flamingodest mööda, kes soolajärves ilutsesid. Kahju sellest natuke, nüüd tuleb kuskilt googlest pilte selle tõestuseks otsida! :D Kuna päev oli üsna pikk ja väsitav siis jäin bussis üsna kiiresti magama, kohale jõudes jätsime sõpradega hüvasti ning võtsime ka nende facebooki kontaktid, et hiljem edasi suhelda ... teisipäeval näiteks läheme kõik koos salsatama mitte ainult kahekesi, nagu algselt plaanitud oli. Nii lahe, et neile ka selline asi peale läheb ... hispaanias saab seda veel rohkem kogeda hihi ! Ühikasse jõudes tegime kähku gnocchisid, kuna nende tegemine on meeletult kerge .. lihtsalt vesi potis keema, gnocchid üheks minutiks sisse, siis vesi ära kallata, pestot peale määrida ja parmesani peale laotada ja ongi korras! Siis heitsime magama kuna olime tõesti laibad valmis.

Täna ärkasime plaanitust poolteist tundi hiljem, kokkuvõttes magasime 12h täpselt. Tegime Stennu emmele skype konto, et temaga ka korralikult rääkida saaks ning lisasime pilte veel meie ekskursioonist. Siis läks Stennu minule köharohtu ostma, aga isegi kõik apteegid olid kinni kuna täna ju pühapäev. Mina aga ootasin pikka aega vastust ühelt tüdrukult Santanderis, kes kirjutas, et nende korteris vabanes üks tuba ... vaatasin, et see korter asub täiesti ideaalses kohas, paarsada meetrit koolini ning samapalju ka mereni, mis on kõige olulisemad korteri otsingu puhul minu jaoks. Kesklinn on ka mingi 1km kaugusel. Kõik on käe-jala juures ning hind vaid 175€ pluss kommunaalid. Täiesti ideaalne, aga üks tüdruk kirjutas enne mind sinna, et ta oleks huvitatud. Mingi rumeenlane, facebooki pildid järgi tundub hästi piinlik inimene...ma siis kirjutasin oma hispaania keele oskustega ühe pugeva kirja sellele korteri pakkujale, miks ta mind peaks eelistama haha. Täna vaatasin, et üks hiinlane on ka soovi avaldanud. 
Nüüd kirjutas korteriomanik sinna, et neil on seal ainult 1 internetipulk ... mis on päris halb, sest ilmselgelt jääb sellest meile väheks ja uurisime siin Stennuga hästi palju internetipulkade hindade kohta, need on päris pirakad ning mingid hullud lepingud tuleb sõlmida ja sellel on mingi piiratud maht ja ühesõnaga päris jama värk. Üks ideaalne variant lihtsalt jääb ära interneti tõttu :/ Nüüd kirjutasin sellele hiinlasele, et võiks temaga koos mingi korteri otsida ning ühe inimese veel leida, kes meiega ühineks, sest piltidelt tundub ta hästi armas ja tore ning on Itaalias ka õppinud. Loodan väga, et ta on nõus, sest kardan, et rahvusvaheliste suhete osakonnale lootma jäädes ma võingi paar nädalat palmi alla veeta haha :D . Aga jah, täna me rohkem midagi muud ei teegi kui räägime skaibis inimestega ning sööme spagette loomulikult, mida Sten just parasjagu valmistabki. Homme algab uus nädal ning ilmselt kolmapäeval kirjutan jälle meie tegemistest siinmail !!! :)

Kaks pikka päeva

Eile oli meie siinoleku aja esimene pilvine päev. Meil oli plaan linna minna ning erinevates ilusates kohtades pilte teha, kuid ilma sinise taevata ei jää need sugugi nii ilusad ja efektsed. Sellegipoolest otsustasime jalutama minna. Kuna siit ühikast on vanalinna veidi üle kolme kilomeetri kõndimist, siis otsustasime, et ostame trammi peatuse automaadist mõlemad omale ühekordsed sõidutalongid ning hakkame iga kord kaks peatust edasi sõitma ilma komposteerimata. Seisame lihtsalt selle masina juures ning juhul kui peaks kontroll peale tulema, saame kiiresti ära märgistada. See kaks peatust annab ikka väga palju juurde kuna enam lihtsalt ei jaksa kõndida nii palju nagu alguses .. kuna siis oli ju veel väga huvitav uues kohas, aga nüüd hakkavad need pikad ja igavad teekonnad ära tüütama – lõpuks kui vanalinna jõuame, on jalad juba nii läbi ning sealt tuleb ju veel edasi kõndida, et ringi vaadata või kuskile poodi minna, ega me seal vanalinnas ju kohapeal ei seisa :D Halb asi minu juures on see, et absoluutselt kõik jalanõud, mis ma kunagi omale soetanud olen, hõõruvad mulle rakud ükskõik kuhu ... see on niii tüütu, praegu on ka kannad täiesti rakkus omadega ja ma ei saa midagi teha ka sinna, sest plätudega ju väljas veel käia ei saa ja ringi peab ju kuidagi liikuma. Isegi tavalised tossud hakkasid mul lennujaamas hõõruma – mis peaks olema kõige mugavamad ja jalasõbralikud asjad üldse. Noh jah, tuleb hakkama saada .. panen aga aloe vera geeli peale õhtuti ja loodan, et jalad harjuvad lõpuks ära selle koormusega. Ühesõnaga kõndimist on siin ikka omajagu!

Tahtsime eile Stennule kohalikku pangakaarti teha kuid meil oli üks dokument puudu ja peame selle veel hankima kuskilt. Käisime jällegi Lidl'is, millest ei saa üle ega ümber, ning ostsime veidike söögipoolist omale jälle – otsustasime meie imelise Itaalia reisi meeldetuletuseks osta gnocchi'sid ja pesto kastet ... võrreldes Eestiga saime need muidugi üsna soodsalt kuid Itaalias maksavad need veel poole vähem. Lootsime, et ehk on Lidl'isse tulnud mingeid meeste plätusi või susse, kuid kahjuks ei olnud. Me unustasime tol päeval need täiesti ära, kui seal kaubanduskeskuste tsoonis käisime...sealt oleks ikka üli odavalt saanud – nüüd otsime siin igalt poolt ja ei leia, ning kui isegi on kuskil midagi, siis liiga kallid. Praegu käib Stennu meil siin kas sokkis või paljajalu, aga põrandad on kivist ja külmad...see ei mõju hästi tervisele ju. Ning mina olen SIIAMAANI veel haige, ei saa ikka veel oma köhast võitu. Kui otsustasime linnast tagasi tulema hakata, leidsime väga huvitavaid ning üsna odavaid riidepoode, mis mulle väga meeldisid. Ühest poest ostsime Stennule bokserid, millel olid hamburgerid peal – see on ühesõnaga minu sõbrapäeva kingitus Stennule. Ennem ta neid kanda ei või! Järgmisena sattusime me poodi, kus ma oleks  võimalusel pea kõik riided omale ostnud. Ei suutnud isegi valida, mida proovikabiini kaasa võtta ... proovisin siis igasuguseid pluuse selga ning üks neist meeldis mulle nii väga, et mul lihtsalt polnud südant seda sinna jätta ja pidin ära ostma. Ning imekombel sel ajal kui kassa juures viibisin, tuli ülevalt telekast Shakira laul nimega Waka-Waka ... see oli märk, et too ost oli õige hihi .. just täpselt midagi minule! ;) Kahjuks pildil ei tundi see pluus nii eriline ja ilus kui ta tegelikult on – igast pärlid ja säravad kivikesed ! :))

Tegime nii, et selle kingib Stennu mulle sõbrapäevaks (kuigi noh, ma pidin muidugi ise natuke juurde maksma, et kingid natukenegi võrdsemad oleks haha). Tagasiteel ühikasse tegutsesime samamoodi, et kolmveerand maast kõnnime ning lõpuks kaks peatust tulime trammiga –  see on ikka üsna suur võit nii ajalises mõttes kui ka meie väsinud jalgadele. Kui nüüd mõelda, siis paljalt edasi tagasi linna kõndimiseks kuluks üle 1,5 tunni pluss veel niisama linnas ringi seiklemine...päris hull ikka, aga midagi pole parata. Ühikas siis kõigepealt korraldasime väikese toa koristamise ning siis valmistasime maitsvaid gnocchisid. Siis hiljem mõtlesime, et natuke aega on õues veel valge ja võiks niisama kõndida ja üles otsida sellise toidupoe nagu Carrefour, mis peaks olema umbes 2km kaugusel ja hoopis teises suunas. Mõldud - tehtud, et mitte tühjade kätega tagsi tulla, ostsime sealt veel ühe paki gnocchisid kuna need olid tsipa odavamad seal ning meil jäi ju pool pestot ka järgi ! ;) Ühikasse jõudsime tagasi isegi enne pimedat ning otsustasime piiluda huvi pärast Steni postkasti, mis paiknes peahoone esimesel korrusel. Seal oli üks käsitsi kirjutatud kiri .. ning üllatus-üllatus, selle autoriks oli meie vastastoas elav naaber Livia. Sten tutvus temaga korra esimesl päeval, kui käis interneti kohta temalt midagi küsimas. Livia kirjutas hästi armsalt, et kui midagi vaja on, siis alati võib küsima tulla ning ta sooviks jälle kokku saada ja juttu rääkida või midagi teha. 
No tihti leiab postkastist selliseid kirju ju ... eriti veel, kui arvestada seda, et tänapäeval käib ju suhtlus enamasti läbi interneti (facebooki). Seega oli see väga armas meie arust ! :)) Tahtsime teda õhtul toimuvale erasmuse peole kutsuda, kuid teda polnud toas. Siis olime mõned tunnid niisama ning hakkasimegi sättima, et linna klubisse minna. Sellest peost saime enne teada mööda palmialleed kõndides, kus iga palmi tüve peal mõlemal pool olid plakatid tulevast üritusest –  loooomulikult ei saanud ju meie sellelt puududa! Enne minekut rääkisime Skypes natuke kalli Birgitiga juttu, kahjuks on see ühika nett videokõnedeks liiga aeglane – kogu aeg hakib ja pooli asju lihtsalt ei kuule teistega rääkides :( Väga jama lugu. Aga seejärel suundusime siis trammi peale kuna me ei jaksanud kõndida (seisime kompostri juures ja sõitsime jälle jänkut). Sinna klubisse saime ilusti tasuta sisse, aga see oli pmst täiesti tühi veel - kell oli mingi pool üksteist umbes. Kolm inimest rääkisid ühe laua taga juttu ning üks noormees istus baari leti ääres. Mõtlesime, et läheks teeks juttu kellegagi ja otsustasime selle üksiku venna kasuks. Sten pidi vetsu minema, seega tegin mina otsad lahti. See mees oli pärit Hondurasest (mis asub Kesk-Ameerikas, Mehhikole suht lähedal) ning ta töötas seal samas baaris dj-na. Õnneks rääkis ta inglise keeles meiega, tavaliselt inimesed siin peale prantsuse keele mingis muus keeles rääkida ei tavatse. Tal olid mingit kupongid ja tellis nendega meile ühed õlled. Seal klubis muidu oli täiesti normaalne muusika isegi ja ilmselt seal me käima hakkamegi kuna seal on sissepääs tasuta. Inimesi tuli ka kogu aeg juurde ning lõpuks oli täitsa täis. Küsisin sellelt mehelt, et mis muusikat tema tavaliselt mängib .. siis ta küsis vastu, et mida mina eelistaksin? Mina muidugi ütlesin, et midagi hispaaniapärast nagu danza kuduro, vaina loca jms...sellepeale ütles ta et on sealsamas salsaõhtutel dj ja laseb selliseid lugusid. SEEGA juba teisipäeval lähevad Stennu ja Sillu salsatama mõnusate ja kuumade ladina-ameerika rütmide järgi. Ma ei jaksa oodata seda hihi. Dziisõs, kui seal isegi vaina locat mängitakse, siis on küll SICKKK !!! :D 
Aga sel õhtul lasti ka muidugi danza kudurot ning meie olime kohe krapsti tantsuplatsil siis .. silmapilkselt ja siis tantsisimegi päris kaua seal, tegime igast imetrikke ja päris paljud jäid vaatama meid haha. Nii lahe ! :) Me gusta bailar !!! Aga jah, tagasi ühikasse läksime viimase trammiga, mis väljus kell üks. Nädalavahetuseti läheb vist viimane tramm isegi kell kaks – täiesti lux värk ! ;) Kuna Sillul on tavaliselt peolt tulles tohutu nälg, siis hakkas Stennu öösel pastat valmistama .. mina aga suutsin vahepeal unne vajuda, kuid Sten peksis mu üles, kui toit valmis sai – maitses superhästi !
Täna hommikul magas Sillu hästi kaua – kella üheteistkümneni, Stennu oli juba 2 tundi üleval olnud. Üks hetk kuulsime jälle, et keegi käib inimeste uste taga kopsimas. Mina siis tõusin ruttu maast lahti ning lipsasin seekord we-sse peitu. Üks hetk koputati meile ka ja sisse astus üks mees –  mingi tädike oli lihtsalt ukse juures. Ei saanudki täpselt aru, mida nad tegemas käisid .. aga siiski, wc ukse tegid nad ka lahti ja siis see mees natuke ehmatas ära, sest ei osanud ju arvata et keegi veel selles toas viibis hahaha. Sten siis ütles, et tema on minu kihlatu ja mina vaatasin lihtsalt lolli ja abitu ning äsja tõusnud padjanäoga sellele mehele otsa. :D Tulin vetsust välja ja see tädike ütles ka tere mulle. Päris naljakas oli tegelikult, piinlik ka. Ja siis läksid nad edasi, ei tea miks siin niimoodi tube kontrollimas käiakse, nagu tegemist oleks mingit väikeste laste laagriga haha. No loodame, et nüüd on mõneks ajaks ikka rahu nendest kodukäijatest. Järgmisena aga sisenesin ma oma e-maili ning nägin, et mulle oli saadetud kiri Cantabria ülikooli keelekeskusest – minu dokumendid olid ilusti postiga sinna kohale jõudnud, mille pain teele mingi 10 päeva tagasi. Ühesõnaga olen nüüd kindlalt sinna keelekursustele vastu võetud ning ülekantud raha 260€ läks ka õigetesse kätesse. Üsna kallis on see kursus, aga arvan, et see on ka väga vajalik. See hakkab toimuma igal tööpäeval 2h järjest (kokku 60h) ning kestab poolteist kuud. Kirjutasin neile tagasi ka ja küsisin, et kas selle kursuse läbimise eest oleks võimalik ainepunkte ka saada, aga vastuses kirjutati, et pean oma ülikoolilt küsima seda. Ma ei saanudki aru kas siis Tallinna ülikoolilt või Cantabria ülikoolilt, sest see keelekeskus on vist omaette seisev üksus vms. Eks näis, kui kohale jõuan, siis uurin lähemalt. 

Aga täna käisime raamatukogus enne Stennu esimest koolitundi siinmaal. Ma tahtsin laenutada hispaania keele õpikut, et iseseisvalt keelt õppida kui Sten parasjagu koolis viibib ja õnneks leidsimegi. Võtsin algul A1 taseme, et praeguseks juba omandatud asju üle korrata ning hiljem laenutame mulle ka A2 õpiku. Väga mõnus päiksepaisteline ilm oli täna, mõtlesin, et seaks end kuskile kivi peale sisse ja hakkaks raamatut sirvima sel ajal kui Sten ära on...aga kuna ühika tuba oli päris sassis omadega, siis otsustasin siiski tuppa tagasi minna, et seal korda luua. Tegin siis suurpuhastuse ja pärast oli nii hea olla. Hakkasin facebooki Erasmus Santanderi kommuunis surfama, et vaadata, mis seal toimub. Päris paljud pakuvad ja otsivad kortereid seal praegu kuna osad ju lahkuvad veebruaris ja teised saabuvad. Üks meeletult hea pakkumine jäi mulle silma, kus üks paarike rendib oma korteris välja ühte tuba, mis maksaks 200€ kuus ning kommunaalid ja internet on ka sinna sisse juba arvestatud !!!! See on ikka meeletult soodne, aga mulle ei meeldi selle asukoht – jääb natuke liiiga kaugeks ülikoolile ning kesklinnale ja RANNALE. Seega jään ootama paremaid pakkumisi, ülikooli rahvusvaheliste suhete osakond pidi mind aitama korteri ja korterikaaslaste otsimisel kuid kui saatsin neile oma kindla saabumiskuupäeva, kirjutas üks naine mulle tagasi et sorry, viibin kontorist eemal 18nda jaanuarini, vabandan ebameeldivuste pärast. Loodan, et ta siis hakkab tõsiselt tegelema selle asjaga, kuna muidu läheb päris kiireks lõpus ja kohale jõudes polegi mul äkki siis veel elamiskohta. Samas noh, ega palmi alla ma ei jää, kuna alati saab kellegi juurde mõneks päevaks öömajale, aga tahaks siiski selleks ajaks juba selgust ja kindlustunnet. 

Niii, aga täna oli siis jah Stenil esimene koolipäev ning aineks vene keele tund, üks teine eesti tüdruk Darja hakkas ka seal käima kuigi tal on vene keel vist teine kodukeel (isa on venelane). Sten ütles, et ta pole kunagi ennast selles keeles nii geeniusena tundnud – kuna prantslased ei jaganud asjast mitte mõhkugi ja nende jaoks on see hästi raske. Kuigi, tegemist ei olnud just mitte kõige algajamatega vaid ikkagi A2 tase haha. Ühesõnaga jah, Steni jaoks oli see ikka väga kerge ning Darjal oli seal piinlikult naljakas ning ta otsustas end kõrgemasse tasmesse üle tõsta. Sten otsustab aga ikka sinna jääda, et kergemini läbi saada. Täna õppisid nad näiteks nimetavat käänet (isegi minule meenub see natuke – iminitelnõi padež) Aga jah, Stenpoiss põõnab meil siin juba viimased tund aega ... lähen kiusan teda nüüd, muidu hakkab kole igav. Homme saab nuidu jälle olema üks tegus päev kuid sellest räägin lähemalt järgmises postituses! :)

Kordaläinud shoppamine ning üks piinlik juhtum ! :D

Eile, 9.jaanuaril oli üks ütlemata produktiivne päev! Kell üheksa helises äratus, natuke unelesime veel ja siis tõusis herr Berg püsti kuna ta pidi kooli dokumentidega jändama minema. Mina, kui suur unekott muidugi laisklesin veel voodis, aga siis sundisin end ka siiski üles, kuna ega siin pole meil aega päeva maha magada...nagu eelnevalt juba mainitud, siis kell viis hakkab juba väljas vaikselt pimenema. Tegime viimastele võileibadele (õigemini saiadele –  sest siinmail ju leiba ei eksisteeri) lõpu peale ja Sten asuski teele. Mina aga kasutasin kohe juhust ja proovisin algust teha oma kirjatööga. Stennu oli paar tundi ära ja mul isegi mõned lõigud juba kirjas...milline saavutus eksole :D Sten on nii tubli, et sai oma asjad kõik ilusti prantsuse keeles ära aetud...au ja kiitus talle! Sellest poisist saab veel asja ! ;) Ta sai kaasa hunniku erinevaid pabereid, millest üks toa inventuur tuli lähipäevil ühe tädikese poolt ära täita. See ongi siis ilmselt seesama tädi, kellest üks eesti tüdruk Stennule rääkis meili teel, et too kipub lihtsalt lambikatel aegadel tuppa sisse sadama ilma hoiatamata, päris ebaviisakas..Me ei teadnud, kust seda tädi leida..aga õnneks oli aega veel mitu päeva, nii et jätsime selle asja praegu sinnapaika kuna meil oli hädasti vaja poodlema minna. 
Ostsime siis ilusti edasi-tagasi trammi pileti kuna pidime sõitma täitsa lõpp-peatusesse, kus asusid kõik suured kaubanduskeskused. Sõit sinna oli päris huvitav, kuna seda linnaosa me polnud veel enne näinudki. See Centre Commercial oli tõsiselt vinge, nimetaks seda väliseks kaubanduskeskuseks vms...esimest korda elus nägin midagi sellist, kuidagi väga ameerikalik tunne oli seal...väga teistsugune. Selline meeletult suur kompleks, tohutult palju igasuguseid riidepoode, megasuur toidupood ja hüpersuur IKEA maja. Eskalaatorid sõitsid vabas õhus ning kohati puudus sellel kompleksil ka katus, raske kirjeldada kogu seda värki .. peab oma silmaga nägema lihtsalt. Ühesõnaga, meil oli vaja tasse, taldrikuid, nuge, pannilabidat, potti, pesupulbrit ja igasuguseid toiduaineid. 
Piilusime algul sinna suurde toidupoodi, mis on nagu Prisma aga vähemalt kaks korda suurem...sealt leidsime üsna soodsa hinnaga kõik need asjad, mida meil vaja osta, aga igaks juhuks otsustasime siiski minna ka IKEAsse. IKEAd võib kirjeldada kui üüratut labürinti – kohe mitte ei saanud aru, kus miski asub või kus on väljapääs. Põhimõtteliselt me loobusimegi, sest arvasime, et seal ei olegi potte ega panne vaid ainult ehitus ja sisustustooted...otsisime väljapääsu, sattusime kuskile allakorrusele järsku ja kogemata olimegi jõudnud täpselt sinna kohta, kuhu vaja. Hinnad olid meeletult odavad: kauss 0,49€ ; taldrik 0,59€ ; kruus 0,99€ ; pann 4,99€, pott (kus sees oli veel kolm väiksemat potti) 8,49€. Täiesti ulmehinnad, me olime arvestanud juba sellega, et päris suur väljaminek tuleb...aga kui vaadata ja otsida, siis leiab ikka nii odavaid asju ja see tekitab sisimas väga hea tunde! :) 

Seejärel siirdusime toidupoodi tagasi, kus näiteks 1KILO spagette maksis 0,64€ !!! Põhimõtteliselt, me tuleme siin üksi majandades omadega suurepäraselt toime kuna suudame end meeletult odavalt ja hästi ära elatada – see on ka kindlasti meile kasuks kogu eluks. Lõpuks premeerisime end sandwichitega kuna kõhukesed olid selleks ajaks juba üsna tühjad .. ega see shoppamine ju naljategemine ole. Siirdusime siis oma raskete kottidega tagasi ühika poole ja asusime oma esimest sooja toitu valmistama! :) Lõpuks ometi saime ka teed juua tassidest nagu normaalsed inimesed, mitte otse kannust nagu viimastel päevadel haha. Milline luksus ... toit tuli välja superhea ning spagetid sibula ja tomatipastaga saab olema meie põhiroog siin, sest meie kaks ei tüdine neist iialgi! Kuna kõhud said üle pika aja meeletult täis, tuli ka uni järsku peale – kell oli umbes seitse läbi. Tegime väikse uinaku, mis osutus nelja tunni pikkuseks. Siis olid süümekad kuna teadsime, et ega see uni nüüd enam nii kergesti tagasi ei tule ning öösel üleval ka ei tahaks olla, muidu magame päeva maha. Lahendus oli meil muidugi olemas – natuke punast veini ja simpsonid ! :) Imelikul kombel on meil alati nii, et kui Simpsoneid voodis väga mugavas asendis vaadata, siis juba pärast ühte osa hakkavad silmad kinni vajuma ning teise osa lõpuks olime mõlemad juba jälle unedemaal! :)) 

Tänane hommik aga on kindlasti üks meeldejäävamaid. Kell üheksa oli jälle äratus, aga magasime edasi, mõtlesin et okei..9:30 olen püsti, aga järsku kell 9:25 koputas keegi ukesele...mul pidi süda seisma jääma kuna see keegi hakkas ka võtmega ust lahti keerama. Sten tõusis välgukiirusel unest püsti ja vaatas kes see on, kes niiviisi sisse murrab .. ja see oligi see sama tädi, kelle eest meid hoiatati, kes tuli inventuuri tegema. Mina nihkusin muidugi nii seina vastu kui võimalik, et ta jumala eest mind ei näeks :D . Sten oli tark ja hoidis ust praokil ning palus 10 minutit aega ... tädi oli nõus ja ütles et läheb käib mõnes teises toas sel ajal siis. Okei, nüüd oli väike paanika kuna ma ei tahtnud kindlasti sel ajal seal viibida kui tädi tuppa tuleb...ka seetõttu et välimus polnud just kõige rohkem kiita – juuksed mitu päeva pesemata, laubal miljon punni ning äsja ärganud...see ütleb juba kõik! :D Panime kähku riided selga, peitsime kõik asjad, mis kuulusid naisterahvale minu kohvrisse nagu lõhnaõlid, kreemid, meigiasjad, ehted, riided, jalanõud, minu läpaka, hambaharja jms ... ning ma otsustasin siis välja põgeneda , samas arvatavasti midagi poleks juhtud kui ma ka poleks ära läinud, aga enda mugavuse mõttes ei tahtnud ma ennast näidata sellisena haha . See tunne oli nagu filmis, selline nagu jääks kellelegi vahele ja nagu oleks midagi pahasti teinud. Sten vaatas korra koridori, kus see tädi on..viibis parasjagu ühes teises ruumis ning mina jooksin ruttu trepikotta ja lippasin õue. Seal oli päris piinlik kuna igalt poolt tuli iga minut inimesi kes kooli suundusid ja mina seal oma jubeda väljanägemisega, oleks pidanud jope ka peale panema, sest mul on siiamaani tugev köha, aga liiga kiireks läks. Isegi wc-s ei jõudnud ju ära käia. 

15 minuti pärast helistas Stennu ja ütles et võin tagasi tulla, tädi ei kahtlustanud midagi ja ei vaadanud isegi kuskile, ning kõik oleks ka ok olnud kui ma oleks sinna jäänud, sest teda see ilmselgelt poleks huvitanud. Aga, nüüd on vähemalt üks kirev mälestus ja tore asi, mida teistele edasi rääkida. Muideks, ilmselt minu siinoleku ajal tuleb ta ühe korra veel siia, nalja hakkab saama, aga karta pole midagi ! :) Täna ma rohkem kuskil väljas ei käinud, kuna meil oli vaja rahvusvaheliste suhete aluste kirjatöö kindlalt ära esitada, kuna muidu läheb väga palju punkte maha, sest tähtaeg oli laupäeval. Nagu ma ka facebookis juba mainisin, siis mina ei saa õppida ja keskenduda kirjutamisele kui keegi veel minuga samas ruumis on ... iga hääl ja liigutus häirib mu mõtlemist ning seega oli Stennu nõus vetsu minema, et seal lugeda ja kirjutada oma tööd. Halb asi on meil siin see, et internet on kaabliga ja ainult üks inimene saab korraga oma arvutiga netti. Koolitööks oli meil mõlemil seda vaja, aga õnneks saab avada palju vajaminevaid lehekülgi ning juhtme tagant ära tõmmates jäävad need siiski ekraanile, kui kuskile rohkem ei vajuta :)
 Nüüd on nii, et kell on hetkel üheksa ja mina lõpetasin poolteist tundi tagasi oma töö ära õnnnneks ning Sten, kes vahepeal paar tundi jälle asju ajamas käis (ning kellest sai nüüd ametlik Montpellieri ülikooli õpilane, mida kinnitab üks uhke kaardike), teeb ka kokkuvõtet juba ja siis ongi see mure kaelast ära! :)) Nüüd hakkan pesu pesema kraanikausis, sest me pole veel uurinud pesumasinate kohta ja kuna meil pesupulber olemas ja mina pesumasinat käsitleda niikuinii ei oska (ei ole kunagi pidanud sellega tegelema)...seega pesen käsitsi. Ainsad asjad, mida ma pesta ei suuda siin on Stennu vänged sokid, õnneks lubas ta ise nende eest hoolitseda haha. 


Aga ma ootan juba homset, kuna olen päev otsa siin ühikas passinud ning koolitööd teinud ( nüüd tean küll UNICEFist KÕIKE ja Stennu NAFTAst, saime targaks vähemalt !!! ) ... sest homme läheme jälle linnapeale uusi ilusaid kohti avastama ning naudime lihtsalt unelmate elu mõnusal päikeselisel, soojal ja palmideküllasel Prantsusmaal! 
AU REVOIR !!! :))

Ja nii see kõik algas ...

Nonii, lõpuks leidsin aega ka oma blogi täiendamiseks - hoiatan ette, et see postitus on väga pikk ja põhjalik, niiet varuge kannatust :) Tahaks alustada sellest, et Tallinnast lahkumine oli niiiii raske. Esimesed pisarad valasin siis, kui järsku ilmus 4 musta riietatud inimest minu ette - ja need olid minu kallid kursakaaslased, kellest ainult Birgit lubas lennujaama meid saatma tulla. Seega oli üllatus ikka väga suur ja tulemuseks olidki pisarad silmis. Madli kinkis mulle veel üliarmsad Eesti värvides kõrvarõngad, mida ma siinmail uhkelt kannan, aitäh sulle armsake ! :) Kui jõudis kätte aeg, mil pidime turvakontrolli siirduma, jätsime veel viimast korda hüvasti oma lähedastega ning siis ma murdusin, kuna jõdis kohale, et näen neid inimesi alles poole aasta pärast suvel...kõndisin siis pisarais lintide vahelt edasi ja ootasin järjekorras, et oma asju lindile laotada. Seistes vaatasin ikka tagasi inimeste poole, kelle nukrat näod mind veelgi enam kurvemaks tegid, see tunne on kirjeldamatu, ma poleks ealeski arvanud, et see minek ikka nii raske saab olema. Nagu ikka, hakkas Sillu piiksuma, kui väravast läbi astusin...see on alati nii piinlik, terroristi tunne tekib haha :D Aga jah, siis vaatasime veel viimast korda tagasi, kus kõik sõbrad veel ootasid ja vaatasid kurbade nägudega...see oli kõige hullem moment üldse...võtsime oma asjad ja liikusime edasi ning ma purskasin nutma nii kurbusest kui rõõmust ja ütlesin Stennule, et meil on ikka maailmaparimad sõbrad ja see tunne on nii hea, kui keegi meist niipalju hoolib! :)

Ma mäletan veel, et lennu järjekorras seistes ma veel mainisin nutuse häälega ja vesiste silmadega, et ma ei taha üldse ära minna, see on nii kohutavalt valus. Aga astusin siiski ilusti lennukisse, kus ma õhkutõusmisel muidugi jälle pisaratesse kuhjusin...Stockholmi Skavsta lennujaamas kadus kurbus kuidagi ära, sest tunnetasin, et oleme teistest päris kaugel ja edasine saab olema tõesti parim eluseiklus! :) Me pidime seal ootama umbes 13 tundi. Leidsime seal pisikeses lennujaamas omale mugava koha - hõivasime kohe terve istmerea ning ilus kuusepuu helkis ka meie kõrval.

Esimese asjana läks Stennu minu kaasavõetud veekeetjat  vetsu täitma kuna kõhud olid üsna tühjad. Ma olin päeval söönud ju vaid paar ampsu pelmeenivormist ning ühe mäki burksi, sest isu oli täiesti kadunud ärevustundest.  Tegime siis omale kiirmakarone, mis olid ülimaitsvad ning hiljem saime teed teha nendesse topsidesse. Kuna seal wifit polnud, siis vaatasime meeleheitel koduperenaiste kaheksandast hooajast ära esimesed 5 osa ning aeg lendas üsna kiirelt. Vahepeal mängisime veel kaarte, ning vaatasime ka Simpsoneid. Ühel hetkel otsustasin ma magama jääda ning tegin seda kaks tundi. Kell 4:30 panime asjad kokku ning kaalusime igaks juhuks üle, sest teada oli, et seal lennujaamas kontrollitakse kindlasti ka käsipagasi kaalu. Imekombel näitas kaal mõlema kohvri puhul täpselt maksimum lubatud suurusi - 10kg ja 15kg. Seega polnud midagi karta.

Brüsselis maandusime hommikul natuke peale üheksat. See lennujaam veidike suurem ja lärmakam. Algeselt oli meil plaan, et jätame kohvrid kuskile kappi ja läheme linnapeale ning istume kuskil kohvikus internetis, aga tuli välja et 1 kapp maksab 9€ ning buss linna ning tagasi kokku 6€ nägu...seega otsustasime et pigem veedame selle piinarikka aja sealsamas lennujaamas. Otsisime omale siis koha, kus oli palju pistikupesasi. Kõik toolid olid kahjuks metallist ning koosnesid neljast istmest ja iga ühe vahel oli käetugi - mis tähendab, et tõotas tulla elu kõige piinarikkam ööpäev. Mina tegin omale põradale aseme ning Stennu istus mu kõval asuvale toolile. Kuna ka selles lennujaamas oli internet tasuline, siis aega veetsime seal jällegi koduperenaisi vaadates - seal käib praegu viimane, kõige põnevam ja dramaatilisem hooaeg. Kuna me linna ei läinud, siis oli meil ka söögiga veidike probleeme, sest jätsime Stockholmis alles mõlemile alles vaid 1 makaronisupi ning 2 püreesuppi. Kõik inimesed meie ümber sõid aga friikartuleid, mis paratamatult lõhnasid nii hästi, et panid meie kõhud jubedalt korisema ning tekkis ka kinnisidee, et me peame ka neid saama - maksku mis maksab. Võtsimegi siis 4,5€ eest kahepeale ühed mõnusad rasvased ja krõbedad friikad kastmega, millest sai kõhu korralikult täis! Üks naljakas juhtum oli meil ka seal...kui vaatasime läpakast filmi ja koristaja tuli ning pühkis harjaga minu jalge eest tühja makaronitopsi ära koos seal sees oleva väikse metallist lusikaga...Sten hakkas midagi ütlema talle, aga koristaja viskas sel hetkel selle topsiku just prügikasti...päris kurb lugu küll, nüüd peame ühe lusikaga hakkama saama :D väga lamp juhtum ikka haha ! Naljakas oli vähemalt ja samas kurb ka.
 Aga vahepeal sai isegi magatud põrandal 2 tundi, kuid siis hakkas jälle nii külm, et polnud enam võimalik edasi uneleda - kuigi mul oli sada asja seljas. Seejärel tegime jällegi kannutäie kuuma teed ja lürpisime seda. Imekombel läks see 25 tundi kiiremini, kui ma oleks osanud arvata. Vahepeal ostsime ka 2€ eest 15minutit interneti kasutusaega, et mõlemad saaks 7minutit facebookis surfata. :D Kui lõpuks inimesed jälle liiklema hakkasid hommikul kella viie paiku, hakkasime meie ka oma asju koomale tõmbama ning liikusime lennujaama teise otsa. Seal pidime aga ootama oma check-in'i algust. Ostsime siis lennujaama kohvikust omale ühed wrapid, mis maksid veidi üle 3€. Lõpuks jõudis kätte aeg, mil saime Montpellieri lennukile ning see tunne oli ülimalt hea ja uni kadus täiesti. Lennukis sain küll mingi 20 minti magada, kui üks hetk me järsku keerasime ning parem kõrvapool läks hirmuäratavalt lukku. Mul oli nohu ka veel, mistõttu see nii hulluks läkski - mul pole kunagi niimoodi juhtunud, see oli väga valus ja jube. Ta oli lukus veel pool edasist päeva.

Aga siis me lõpuks maandusime ja lennukist väljudes tundsime mõnusat soojalainet - küll see oli mõnus. Tegime ka oma esimesed pildid lennujaama bussipeatuses. Sõitsime siis ilusti linna ning sealt edasi trammiga ühika suunas. Trammilt maha tulles leidsime kenasti üles palmiallee ning edasi läks juba natuke segaseks, Stennu ei mäletanud täpselt, kuhu minna. Algul kõndisime raskelt mäest üles pika maa oma kohvritega ning tulime ringiga tagasi, sest teeviit näitas nii...aga siis küsisime inimestelt ja need ütlesid et minge ikka üles tagasi - ühesõnaga seiklesime päris pikalt ja meil oli niiii palav ning raske. Lõpuks leidsime ikka üles ühika ja sellega polnud mingit probleemi, et mina ka kaasas olen...Stennule anti võti kätte ja võisime minna. See ülikoolilinnak on päris muhe - palju rohelust, palliplatsid ja hooned. Tegime ka ühika ees esimese pildi ning läksime tuppa. Elamine on meil päris lux värk - väike kööginurk, oma wc koos vannitoaga, kolm laua moodi asjandust, riidekapp ning väike voodike :) Ühesõnaga väga hubane ja piisav meile kahele!

Kuna und meil polnud, otsustasime linna seiklema minna, et üles otsida pood nimega Lidl - mis on nagu meie Säästumarket. Kuna trammipiletid on üsna kallid - üks ots 1,4€ siis otsustasime siiski jala minna. Vahepeal tegime ära ka kohustuslikud palmipildid, mis juba facebookis üleval on. Teekond vanalinna on üle 3km, seal me seiklesime ka veits, lõpuks suunati meid ka Lidlisse ning sealt ostsime selliseid asju, mida pole varem pidanud ise kunagi ostma : nõudepesuvahend, vedelseep, nõudepesu käsn, pesemisvahendid, õli ning ka midagi hamba alla...potte ega panne seal kahjuks ei müüdud, tasse meil ka veel pole, seega pidime külma toiduga hakkama saama. Tagasi läksime trammiga kuna õues läks täitsa pimedaks ning jahedaks (siin tõuseb päike poole üheksa ajal ning kella viiest hakkb juba pimenema). Ühikasse jõudes tegime väikse söömingu, olime natuke aega internetis ning läksime magama - selleks ajaks olime umbes 60 tundi järjest ärkvel olnud. Magus uni kestis lausa 14 tundi. Ärkasime kell 10 hommikul ja tunne oli superhea. Kuna täna oli pühapäev, siis on pmst kõik poed ja asutused kinni siin, täpselt nagu ka Hispaanias - täiesti mõttetu päev, eestlaste jaoks on  see üsna harjumatu. Tahtsime minna ikeasse, et potte-panne osta, kuid see on ka kinni. Kõndisime siis lihtsalt vanalinna, tegime erinevates kohtades pilte...ilm oli super - 16 kraadi umbes, kui oli tuulevaikne, siis oli tahtmine lausa lühikeste varrukate väele end võtta.

Käisime ka rongijaamas, et uurida, palju maksab pilet Barcelonasse...aga see on liiga kallis - 65€, mul on odavam siiski minna lennukitega Hispaaniasse. Õnneks oli lisaks kallitele vanalinna pagaripoodidele ka üks toidupood nimega Spar lahti, see oli ikka üsna kallis, kuid meie kui kõige säätlikumad inimesed üldse, ostsime ka kõige odavamaid toiduaineid, et ennast ära elatada täna ja homme hommikul. Saime allahinnatud singi (kuna selle kehtivuse lõpp lähenes) ning saia, ostsime ka saiamäärde ning superpakkumise - 1€ maksva jogurtibloki, kus oli sees 12 topsi. Siis alustasime teekonda ühika suunas, umbes kolmveerad tundi võtab see kõndimine aega - aga kui õues on nii ilus, soe ja päiksepaisteline ilm, siis pole see muud kui vaid üks suur rõõm...missest, et vaesed jalakesed olid üsna väsinud ja rakkus. Stennu vaeseke väsis nii ära, et otsustas pärast kosutavat kõhutäit tuttu minna mõneks ajaks, Sillu aga hakkas lennupileteid Santanderi otsima ja tegi suurepärase avastuse - hinnad olid alanenud ja ostsime kohe ära kaks osta : Montpellier-Brüssel ning Brüssel-Santander !!! Brüsselis pean jälle 24 tundi ootama, aga vähemalt pole kaks ööd lennujaamas nagu tulekul vaid ainult üks - seega elab üle ! :) Piletid läksid kokku maksma vaid 26€ pluss pagas 2x15€ ehk siis 56€ ja see on ülimalt super!
 Saatsin ka kirja oma ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonda, et jõuan sel kuupäeval ning siis saavad nad mulle majutuse otsida, jee! Muideks eile oli rahvusvaheliste suhete aluste kirjatöö tähtaeg aga me pole sellega veel siiani tegelema hakanud, sest nii huvitav on. Proovisin siin paar tundi tagasi algust sellega teha, aga ei tulnud midagi välja..mõlemad lükkame selle asja homsesse. Praegu lõpetan nüüd oma "lühikese" sissekande ning tähistame oma kordaminekuid odava punase veiniga (1,5liitrine, mis maksis 1,49€)  C'EST LA VIE !!!! :))