Zaragoza, San Sebastian ja härjavõitlus

Alustagem siis reedest (11.05), läksin oma kodinatega kella  kümneks kooli, et sealt alustada reisi Zaragoza suunas. Kuna minejaid oli vaid 17, siis seekord oli meil plaanis autod rentida, bussiga minek olek kordades kallim tulnud. Rentisime siis ühe seitsmekohalise ja kaks tavalist autot. Okei, algne plaan oli nii, et kell kaheksa hommik stardime ja kell üks oleme juba kohal (sõit sinna kestab 5 tundi) aga no loomulikult me pidime lihtsalt passima ja ootama jällegist kuna see organiseerimie neil seal käib kõik ikka väga viimasel minutil ja ülimalt aeglaselt. Päris kurb oli kuna Zaragozas lubas terveks päevaks 34 kraadi sooja ja me alustasime oma teekonda alles kell üks, seega jõudsime kohale kell kuus, sest vahepeatused ka aina venisid ja venisid. Enne hostelisse sisenemist  pidime jälle ootama aga see oli päris naljakas kuna üks natuke vintis vanamees armus ühte meie usa tüdrukusse ja saime palju naerda, tüüp isegi hakkas laulma talle ja ei saanud lihtsalt pilku ära tollelt neiult. Ma tegin video ka sellest unustamatust serenaadist! Aga hostelis oli meil jälle nii et hunnik rahvast oli ühes toas ning kogu meie 17 inimese peale oli 2 vannituba wc-ga, seega see oli ikka üsna piin haha. Esimese asjana panime siis oma kohvrid ära ning läksime kiiruga ühte kindlust külastama mis pidi juba üsna pea sulgema. 20 minutiga tegime tiiru peale ning siis liikusime linna põhiplatsi poole, väljas hakkas juba vaikselt pimenema ka kuid sooja oli ikka 30 kraadi.

Kui ma varem mainisin et Salamanca linna peaväljaks oli kõige ilusam mis ma siiani olen näinud, siis nüüd vist pean meelt muutma, samas, need on ikka üsna erinevad, aga no see Zaragoza oma on siiski Hispaania suurim. Meeletult uhke kirik, siis üks huvitav purskkaevumoodi asjandus, millel oli selline siksakiline kujutis peal mis jätkus veel mitukümmend meetrit edasi asfaldil...kui lähemalt vaadata siis sai aru et tegemist oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika kujutisega, igaljuhul väga huvitav lahendus! Meil oli kohalik giid ka AEGEE Zaragoza organisatsioonist, kes rääkis meile iga asja kohta palju ajaloost. Lõpuks jõudsime ühe sillani kust siis avanes selle linna kõige kuulsam ja ilusam vaade sellele uhkele kirikule, mis on Zaragoza sümboliks. Tegelikult, ega seal muud midagi ei ole vaadata, üldiselt on see üks Hispaania suurimatest linnadest aga minu arust ka üks kõige igavamaid. Vot, kuna me olime suht päev otsa nälginud siis pärast ekskursiooni läksime kõik linnapeale tapasid ehk snäkke sööma. Siis oli kell juba nii palju et enam ei jõudnud hostelisse tagasi minna et pesta või riideid vahetada või nägu korda teha vaid läksime kõik otse ühte baari kus sai ka tantsida. Meil oli väga tore õhtu ning tants ja trall jätkus ka veel pärast meie kahes hiigeltoas, õnneks me olime Danieliga (mehhiko poiss) viimased, kes surmväsinuna tagasi jõudsid, seega ei pidanud kaua taluma seda lärmi...kuna kõik olid vahepeal pesemas käinud ükshaaval siis toa põrand oli täiesti läbimärg mingil moel ja siis väga targad tüübid otsustasid seal liugu lasta, meil on päris naljakaid videoid neist hahaha, toredad mälestused ! :D 

Aga jah, umbes kella kuue ajal sai vist sõba silmale aga laupäeval (12.05) kell 9 oli juba jälle äratus et sõita koos Zaragoza Erasmustega ühte väikesesse linnakesse, et pidada maha üks tore päev täis härjavõitlust! Kõigepealt oli hommikusöök mis oli üsna rikkalik, sai kõhu ikka korralikult täis pugida...ei anna võrreldagi meie eelmiste hostelitega, see oli super! Bussis kõik muidugi magasid, see oli kui taevakingitus, tõotas tulla üsna kuum päev jällegist ja nii oligi. Jõudsime siis ühte minilinnakesse, üks perekond peab seal sellist äri et pakuvad võimalust kätt proovida hispaanias väga populaarse härjavõitlusega kuid muidugi mitte suure ja täiskasvanud härjaga. See oli üks mu elu lahedamaid kogemusi vist, aga loomulikult ei pannud ma oma elu seal ohtu ning ma otsustasin siiski peita end nende kiviseinade taga enamusaja ja siis jooksin lihtsalt ühe varjualuse juurest teiseni, sest tegemist ei olnud siiski naljaga. umbes 10 inimest ma arvan et kogu meie suurest seltskonnast julgesid päriselt selle keebi kätte võtta ja härjale vastu minna.
Me nägime ikka päris valusaid kukkumisi ja libastumisi ka, õnneks keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, lihtsalt marraskil käed-jalad, sarvedega katki tehtud pluusid jms, ikka üsna jube oli vaadata seal tribüünil. Ma lisan video ka lõppu et saaks näha kuidas see asi välja käis. See härjakene oli ikka päris vihane, sai ikka näha kuidas täiskasvanud poisid meil seal hirmuga saba jalgevahel eest ära jooksid haha. Perenaised aga samal ajal valmistasid kogu rahvale PAELLAT (hispaania tuntuim roog), esimest korda elus sain siis seda õiget paellat proovida mis oli maailmahea!!! Tegin lausa pilti selle vanatädikesega. Siis terve päeva müüdi ka külma sangriat ja õlut eriti odava hinnaga kuna õues oli meeletult palav, Muusika käis ka kogu aja suurtest kõlaritest, ühel hetkel hakkasid inimesed lihtsalt tantsima ja loomulikult ühinesin ka mina nendega. Ülimalt vinge, täiesti perfektne päev. Imekombel kohtasin ka ühte eesti tüdrukut seal kes parasjagu Zaragozas oma Erasmust teeb, aga ta õpib muidu taanis vist, ma ei mäleta täpselt sest ta oli üsna vaikne ja ma ei viitsinud palju rääkida. Õhtu poole pakuti veel bocadillosi (suured võileivad)  ning nende vahele sai panna ka verivorsti !!! See oli küll üllatus et midagi sellist võib Hispaaniast leida. Aga jah, õhtu poole siis liikusime tagasi oma hosteli poole, bussis jälle magasid kõik nagu ikka kuna üsna väsitav päev oli. Muidugi läksime ka tol ööl välja pidutsema aga seekord saabusid inimesed juba päris varakult üksteise järel tagasi, mina olin üks esimestest seekord!

Pühapäeval siis (13.05) tegime ka päevavalguses lõpuks väikse tiiru Zaragoza peaväljaku juures, külastasime ka seda uhket kirikut. Muide samal ajal toimus seal platsil mingi suur kevadjooks, täitsa Eesti tunne tuli korraks peale haha. Vot, siis aga kogunesime autode juurde et alustada teekonda San Sebastiani suunas, jõudsime sinna kella nelja paiku alles. Jällegi oli mul üsna kahju sellest et meil nii vähe aega seda imeilusat kohta avastada jäi. San Sebastian asub samuti Hispaania põhjarannikul nagu Santander ning tuleb tõdeda et tegemist on jubeilusa linnaga, võiks öelda et täitsa samaväärne Santanderiga, kuid mõlemil on omad plussid ja miinused. Santander on siiski ilusam oma maastiku ja randade poolest kuid linna sisemuses on hooned üsna igavad, seevastu San Sebastiani interjöör oli väga kena ja maitsekas.

Me suundusime kõigepealt tapasi sööma sest kõik olid meganäljased, seejärel liikusime mäe otsa, kust avanes tohutult ilus vaade San Sebastiani lahesopile ja linnakesele. Istusime seal ja nautisime kogu seda vaadet päris tükk aega. Siis nägime veel natuke ühte minikontserti, kus lapsed tekitasid muusikat mingite imelike pulkadega vastu laudu lüües, päris vahva oli! Siis tulime teiselt poolt alla, nägime ka ühel suurel platsil inimesi rahvatantsu ringis tantsimas, kõik võisid liituda aga meil kahjuks polnud aega selle jaoks. Kõndisime mööda merepromenaadi üsna pikalt kuni lõpuks jõudsime vist ka selle linna põhiväljakule mis oli täpselt ranna juures. Vot jah, siis viskasime veel pilgu peale ühele suurele kirikule ning seejärel oli aeg autodesse istuda et alustada pikka koduteed, mis kestis vist üle kolme tunni. Jõudsime Santanderi kella ühe paiku öösel ja olime surmväsinud. Üldiselt ma arvan, et see reis oli AEGEE üks parimaid, mis nad meile korraldanud olid. Juba sellepärast et lõpuks ometi vedas meil ilmadega ning nalja sai ikka päris kõvasti, ja kõige enam meeldis mulle muidugi see päev täis hispaanialikku minihärjavõitlust!  

Järgmisel nädalal kadus meil kodust internet ära. Käisin siis koguaeg kooli raamatukogus istumas ja oli tunne nagu elaks justkui kiviajal. Kodus pole lihtsalt midagi muud õhtuti teha kui netti pole. Andrea läks siis ükspäev linna et uurida asja ja sealt öeldi, et meil on aprilli kuu maksmata ning seega võtsid interneti maha. Kuna interneti raha võetakse otse minu kohalikult pangakaardilt maha, siis tegin omad järeldused et ju mul polnud sel hetkel piisavat summat kaardil, kui nad parasjagu raha tahsid võtta. Sest ma mäletan et pärast Lanzarotet võtsin ma lennujaamas nii suure summa välja et kaardile jäi vaid mini 30 euri alles, ja siis kui ma raha juurde kandsin oli ilmselt juba liiga hilja. Vot, aga siis neljapäeval (17.05) läksime Sofiaga linna, et maksta see võlg ära ning õhtuks oli juba internet ilusti kodus jälle olemas. Premeerisin end sellega, et ostsin omale hiinapoodidest kaks pluusi.
Õhtul läksin Gianco juurde õhtusöögile, pidin viima magustoitu aga ma unustasin täiesti ära kui ta mulle helistas. Õnneks ma käisin eelnevalt Carrefouris ja ostsin Porto reisiks midagi süüa ning leidsin ka megaodava ja suure paki muffineid (450g). Kui Gianco juurde jõudsin, tuli mul meelde et ta palus mul magustoit tuua, siis lippasi ruttu koju tagasi ja mis oleks saanudki olla parem valik kui pakk muffineid. Meid oli kokku 6, mina ainus tüdruk hahah. Sai üle pika aja liha süüa, niii nämma. Siis läksime edasi ühte korterisse kus oli väike pidu sama seltskonnaga, kes Zaragozas käis. Hiljem läksime ka muidugi klubisse tantsima ja preili Pikknurm jõudis koju alles siis kui klubid suleti. Kui koju jõudsin, tahtsin panna äratust kella üheksaks, et kella kümneks kooli minna kuna siis pidi toimuma meil selline kokkusaamine mõndade kohalike hispaanlastest üliõpilastega, kes tahavad oma inglise keelt harjutada tulevaseks keeleeksamiks, ning et samal ajal ka meiega võrdväärselt hispaania keeles rääkida...see värk oli juba mitu reedet toimunud aga kuna ma reisisin koguaeg neil päevil, siis mul polnud varem võimalust osa võtta sealt.
Aga, mu telefon otsustas järsku et ei taha enam sisse lülitada end, isegi siis kui laadija oli küljes, seega ma ei saanud omale kuidagi äratust panna, sest mul pole siin ju tavalist äratuskella ja korterikaaslased ka magasid õndsat und kell pool kuus hommikul. Nojah, ma siis läksin voodisse ja lootsin et ehk on mingi võimalus et ma ärkan niisama kolme tunni pärast ülesse, aga otseloomulikult mitte. Ärkasin kell 11 ja siis läks üsna kiireks kuna kell 12 pidin juba loengus olema. Päris nukker tunne oli sest ma oleksin väga tahtnud nende hispaanlastega tutvuda, sest see oli selline organiseeritud värk, niisama on muidu väga raske siin kohalikega sõprussidemeid luua. Vot, tol päeval asusin ma ka Porto poole teele, kuid sellest kõigest kirjutan juba mõne aja pärast. 

Madrid

Buenas tardes! Lugu on nüüd nii, et pesitsen jällegi Madridi lennujaamas et järgmisel päeval siit Portosse sõita, oodata on mul veel jäänud terve öö, seega ideaalne võimalus järjekordset blogipoistitust koostada mu erinevatest reisidest. Ma olen praegu natuke õnnetu kuna kaotasin oma kõige lemmikumad ja ilusamad päikseprillid ära just, ilmselt jäid lennukisse :( Aga see selleks, alustagem siis 4.maist, kui Stennuga Madridi linna uudistama läksime. Sõitsime lennujaamast umbes kella ühe paiku metrooga oma hosteli suunas, mille omanik oli üks hästi tore tädike. Meie tuba oli üsna pisike, üks suur voodi, telekas, riidenagid ja üles-alla käiv lauake. Dušširuum koos wc-ga oli kõrvalruumis ühine ning kööki seal üldse polnud kahjuks. Esimese asjana läksime ja kõndisime Lidlisse, et omale toidumoona varuda. OSTSIME LEIBA! Polnud päris õige, aga üsna lähedal ikka leiva maitsele hehee. Kuna sel päeval oli ilm üsna paha, vihma ka tibutas ning me olime superväsinud (zombied), siis otsustasime et targem oleks ennast täielikult välja puhata...kumbi meist polnud ju eelneval ööl väga maganud, energia oli täiesti null. Vahepeal sadas isegi hullu padukat ma mäletan, kuulsin läbi une. Heameelega oleksime hommikuni maganud aga sundisime end siiski püsti et öösel ikka välja minna, muidu on piinlik et tuleme Madridi ja terve päev ei tee mitte midagi. Panime end internetis ühe klubi nimekirja, et tasuta sisse saada, aga see eeldas ka üsna varast kohaleminekut, nii me siis tegimegi aga seal oli väga vähe inimesi ja väga halb muusika. Siis leidsime ühe baari koos tantsuplatsiga, see oli juba väheke parem, aga väga pikale meie õhtuke ei läinud kuna ees ootasid pikad ja tegemsit täis päevad.

Laupäeval (5.05) sõitsime bussijaama et osta piletid ühte ilusasse linnakesse Madridi lähedal mida kõik soovitasid, nimeks tal siis Toledo (oli kunagi ammu ka Hispaania pealinn). Meil vedas täiega kuna buss oli juba täitsa täis ja mõtlesime et peame järgmist ootama, kuid saime siiski imekombel viimased kaks kohta. Sõit kestis 1,5h , kohale jõudes oli jällegist taevas täiesti pilvine ja midagi head see ei tõotanud. Esimese asjana läksime kohe turismi infosse, et kaarti omale saada ning küsida ka millised on siis ka põhilised vaatamisväärsused, mida me peake nägema. Meile see linn muidu väga meeldis, algselt plaanisime mingi 3-4 tundi seal ringi jalutada ja pilte teha kuid lõpuks avastasime et oleme juba 6 tundi seal olnud, lõpu poole tuli isegi päike välja...just siis kui minu uus ja hea digikas tühjaks sai ning jõudsime kõige ilusama vaateni. Õnneks oli Steni digikas ka mul kotis, seega saime siiski kõike seda jäädvustada, mitte küll nii hea kvaliteediga kuid siiski! Lühidalt, Toledo on üks huvitav linnake, kus pesitseb tohutult palju erinevaid kirikuid. Kogu see vanalinn, mis on müüride ja jõega piiritletud oli hästi hubane, ilusate tänavate, hoonete ja loomulikult ka suurepärase vaatega.
Tol päeval kõndisime ikka päris palju, aga õhtul läksime siiski jälle välja, nimelt ühte kuulsasse klubisse nimega Kapital, ku son 7 korrust ja piletihind oli ka üsna krõbe, 15 kui ma ei eksi. Selle eest sai küll kaks tasuta jooki omal valikult, seega rahast niiväga kahju ei olnudki. Igal korrusel oli loomulikult erinev muusika, mina leidsin ka oma korruse kiiresti üles hehe. Seal oli ka karaokebaar, ühesõnaga üüratult suur klubikompleks. Seal peasaalis mängiti mingit elektroonikat ja see meile ei istu väga. Aga jah, ära sai nähtud see värk. Lõppes see õhtu minu jaoks päris õnnetult kuna ma suutsin oma kuulsa roosa salli seal kuskile ära kaotada, avastasin selle just siis kui olime ustest välja läinud. Turvamehed olid nii jobud, ja ei lasknud mind enam sisse tagasi, ütlesin et ma soovin minna vaid viieks minutiks oma salli otsima aga neid ei huvitanud see, ma oleks pidanud jälle sissepääsu raha maksma, seega jah, sinna see siis jäigi. Oehh, see oli Santanderis päris kuulus, minu firmamärk haha, igaljuhul pean ma leidma täpselt samasuguse omale, maksku mis maksab!

Pühapäeval (6.05) läksime esimese asjana ühte muuseumisse, mis oli tasuta. Mingi kunstimuuseum, aga seal olid mitmed korrused suletud ja ausaltöeldes kõik oli üsna igav, siis otsustasime juba 20 minuti pärast sealt ka lahkuda. Mõtlesime küll et oleme kultuursed aga mis sa ikka ära teed kui asi ei huvita haha. Pärast seda läksime ühte suurde parki nimega Retiro, et seal 45 minutiks üks paadike rentida. Võtsime palju söögimoona ka kaasa et seal siis ka üks mõnus piknik teha. Hiljem kõndisime niisama igal pool linnas ringi, tegime pilte tähtsatest hoonetest ja nautisime supersooja ilma. Põikasime vahel ka jalanõude poodidesse, et mulle uusi musti balerinkasi osta kuna reisi ajal lagunesid jälle mul ühed jalanõud ära, kuna need kilomeetrid mis me maha kõnnime teevad ikka oma töö. Tulemus oli see, et sain omale juhuslikult ühed kenad kingakesed Olivery ja Gerry pulma, seega selle pärast ei pea enam muretsema. Kleit on veel Eestis, loodan et ikka mahun sinna sisse juulis, see Erasmuse elu siin on päris ebatervislik ja kõik kaebavad et on mitu kilo märkamatult juurde võtnud, kaasaarvatud mina...aga eks ma võtan end kätte kui rohkem aega on juuni lõpus! :)) Nii, Madridi juurde siis tagasi...me avastasime üsna hosteli lähedalt ühe toreda hiinapoe ka kust ma jällegi omale mingi viis uut pluusi ostsin. Õhtul pakkisime juba kohvreid kuna järgmine päev pidime hostelist välja kolima jälle. Õnneks tädike lubas meie kohvrid ühte ruumi panna järgmisel päeval, et saaksime vabalt linnas ringi liikuda.

Esmaspäeval (7.05) kõigepealt siis andsime toa üle, panime asjad ära ja siis läksime kella üheteistkümneks põhiplatsile, kust iga päev alustatakse tasuta linnaekskursiooni. Leidsimegi kerge vaevaga ühe punase särgiga noore tüdruku, me olime esimesed inimesed. Hakkasime rääkima ja ta oli hästi tore. Kokku tuli meid tuurile 7 inimest, jalutasime 3 tundi siis Madridi linnapeal, tegime ikka päris suure tiiru. See giid rääkis kõike väga huvitavalt ja lisaks jutustas ka erinevaid asjakohaseid anektoote. Tuuri lõpus andsid kõik talle muidugi tippi päris palju, kuid meil oli sularaha vaid natuke alla kahe euri ja üsna piinlik oli. Samas, me olime ainsad noored ja õpilased, seega jah, tegemist oli ju siiski tasuta tuuriga. See türduk kirjutas mu nime ka üles kuna on võimalus, et ta tuleb juunis Santanderi ja siis olen mina talle giidiks...kuna ta pole veel kunagi sinna sattunud ja ma rääkisin kui imeline koht see on!
Siis suundusime Stennuga ühte söögikohta, mida too giid meile soovitas. See on nii et maksad 2,5€ ühe õlle eest ja saad kaasa hunniku head sööki. Eelkõige paellllat, mmmmm kui hea see oli, mu elu esimene paella! Samuti oli seal veel juustupalle, väikseid singisaiakesi, kartulitükid vürtsika kastmega. Super! 5€ ja mõlemal kõhud kõvasti täis. Nii, siis suundusime kella neljaks hostelisse tagasi et oma kohvrid võtta, pärast läksime kinno, et vaadata ära Kuuma Piruka uut kauaoodatud kaheksandat osa. Pärast kino oli õues juba pime, käisime kõik tähtsamad ja ilusama kohad  veelkord läbi, seekord siis öövalguses ja tegime muidugi ka palju pilte. Linn oli kohe teist nägu! Väljas oli mõnusalt soe ka.
Lõpetasime oma rännaku siis uhkelt ikka linna põhiplatsil Puerta del Solil, istusime purskkaevu juures, imetlesime kõike seda ilu ja jaurasime. Olime päev otsa ju kodutud olnud haha, kell 12 öösel siis jätsime Madridi linnaga hüvasti, hüppasime sealt samast metroo peale ja sõitsime lennujaama , et seal öö veeta, õnneks lennuk läks mõlemil poole seitse hommikul, seega polnudki väga kaua vaja oodata! Mina suutsin vist ühe või kaks tundi magada, Stennu oli terve aeg üleval. Kui Santanderi koju jõudsin kella veerand üheksa ajal, läksin kõigepealt pesema ja siis mõtlesin et okei, magan poolteist tundi ja lähen loengusse. Aga, nagu arvata oligi, panin ma äratuskella kohe automaatselt kinni ja pooleteist tunnist sai lõpuks üheksa tundi...seega ma ärkasin alles õhtul kella kuue-seitsme paiku. Ups! Magasin loengu maha, aga nii hea puhanud tunne oli. Seega teisipäev oli täiesti mõtetu, olin terve aja voodis...mingi kolm tundi olin vaid ärkvel, sõin midagi ja olin voodis arvutis. Siis jäin jälle magama, see on ulme millise unega võib üks inimene olla! Aga noh, eks need reisid ole kord juba sellised, väsitavad vaesed lapsed nii ära, üldse ei saa puhata.

Kolmapäeval (9.05) läksid mu korterikaaslased reisile, Brüsselisse ja Amsterdami kümne erasmusega. Mina aga valmistasin ette presentatsiooni järgmiseks päevaks, mis pidi olema hispaania keeles ning teemaks eesti majandus. Kusjuures ma ei pabistanud üldse ja tavaliselt ma ei jäta selliseid asju viimasele minutile kuid imekombel sain hästi hakkama! Õhtul tuli 5 poissi minu juurde jalkat vaatama, mind see mäng ei huvitanud kuna need meeskonnad kes mängisid polnud minu huvisfääris.

Neljapäeval (10.05) oli teada juba ilmateatest, et tulekul on superkuum ilm - kuni 34 kraadi ja nii see tõesti oli. Esiteks, ärkasin kell 7:15, vaatasin aknast välja ja ei suutnud uskuda oma silmi. Mulle avanes imeline vaade päikesetõusust mere kohal, MINU ENDA AKNAST !!! Täiesti uskumatu, see oli nii hingematvalt ilus. Kell kaheksa kooli kõndides oli õues juba megapalav, mingi 25 kraadi vähemalt...otsustasin ka esimest korda rattaga kooli sõita sest ma sain lõpuks oma kaardi kätte. See oli päris raske, kuna ma ei taibanud sadulat kõrgemaks panna ning kogu teekond oli niimoodi laugelt mäest üles, mida ma ennem tähele polnud pannudki kui kooli olen kõndinud. Üldiselt ma olin täiesti läbi omadega kui kohale jõudsin, jala oleks sama kiiresti saanud kuna need rattad on väga suured ja rasked kolakad haha. Aga koolist tagasi tulla on lausa lust, justkui mäest alla veeremine hehee. Aga jah, tegin supsti oma presentatsiooni ära, olin kokku kolm tundi loengutes ja siis ruttasin koju riideid vahetama et RANDA PÄEVITAMA MINNA!!!
 Kordan, tegemist oli 10 maiga, niiiiii lahe. Õues olev kuumus oli meeletu, ma kuulsin et sellised kraadid on üsna haruldased Santanderis, isegi suvel pole seal nii soe. Seega ma olen õnnelik et sain midagi sellist kogeda, loodan et seda juhtub veel! Olin tund aega üksi ja siis tuli ka mu parim sõber Gianfranco ka otse koolist randa. Vedelesime seal kella kolmeni, vahepeal mängisime mu reketitega ja käisime ka vees, mis oli ikka päris jahe, aga ma kastsin siiski end täiesti märjaks madalas. Oehh, ja no milllllline vaade rannast avaneb, lihtsalt ei anna võrrelda mitte ühegi teise rannaga maailmas, niii omapärane! Pärast pakkisin kohvrit nädalavahetuseks ning läksin poiste juurde õhtust sööma, Gianco kutsub mind üsna tihti oma pastaroogi maitsma, eriti lahe on see, et ma pean kohale jõudmiseks kõndima kõigest 2 minutit oma majast heheee, ma olen juba niiii harjunud siin sellega et kõik kohad Santanderis on käe-jala juures: kõik sõbrad, kool, rand, kesklinn ... mida veel tahta! :) Aga et seda postitust mitte liiiga pikaks lasta, kirjutan oma viimasest AEGEE reisist Zaragozasse ja San Sebastiani järgmises sissekandes.

Vihmane aprill ja Salamanca

Hola a todos! On aeg jälle väike kokkuvõte teha siinsetest sündmustest. Ennekõike ütleks ma mõned pahad sõnad siinse kliima kohta - ma poleks tõesti arvanudki et see nii hull on, väga paljud hoiatasid et Põhja-Hispaanias sajab palju ning Santanderis eriti. Mind see ei kõigutanud aga nüüd kui TERVE  aprillikuu (täiesti tõsijutt) selline ilma päikseta, pilvine ja vihmane oli, tegi meele ikka kurvaks küll ja üsna suur pettumustunne oli. Kogesin ka oma elu raskemat kooliteed: vihma kallas tonnide viisi, megatugev tuul puhus igast küljest, riided said sekundiga läbimärjaks, vihmavarju käes hoidmine oli omaette katsumus, see võrdus samahästi kui tunniajase intensiivse treeninguga, raske oli sirgelt kõndida ka kuna tuul oli nii tugev ja midagi näha ka ei saanud kuna pidin oma vihmavarju nii pealähedal hoidma kui võimalik...imekombel jäi ta ellu, hea ost hiina poest! Aga mul oli veel läpakas kotis, sellepärast tundsin veel kõigerohkem muret ja püüdsin iga hinna eest seda peita oma vaba käega...Loengus oli ka kuulda meeletult tugevat vihmasahinat, nii et õppejõu juttu ka kuulda ei olnud...ilmselt tuli ka rahet, masendav! Eestis on ka muidugi vihmaseid ja tormiseid ilmu, aga no see oli tõesti ekstreemsuse tipp!  Okei, nüüd liigun natuke rõõmsamate teemade juurde! Ükspäev käisin näiteks sõpradega kinos Titanicut vaatamas. Muidugi olen seda 100 korda ennem näinud, aga seekord oli lisaks kaks uut asja - esiteks kõik oli Hispaania keeles ning teiseks siis see kauaoodatud 3D, mis polnudki minuarust midagi erilist. Kuna seal subtiitreid ega midagi ei olnud, siis saingi vaid tegevusele keskenduda, seega nii mõneski kohas märkasin selliseid asju mida muidu tähele ei ole pannud. Ning kuna mul on üldiselt kõik peas, mida need näitlejad seal räägivad, siis sain ma ka väga lihtsalt lausetest aru, kuna kolme kuuga on see keeleke mulle ikka päris palju külge hakanud.

Läheme ajas tagasi nüüd, nimelt reedel (20.04) leidsin ma täpselt enne Salamanca reisile minemist meie postkastist midagi väga imelikku. Postiljon oli ühe väga suuuuure ümbriku meie imetillukesse posti pistnud, ma ei tea kuidas ta sellega hakkama sai...mul võttis ikka tükk aega, et seda sealt kätte saada. Tuli välja et see saadetis oli MINULE, ja otse EESTIST !!!! Ainult üks inimene võttis tõsiselt seda mis ma kunagi blogisse kirjutasin et niiii niiiii tore oleks saada mingit väikest kirjakest või šokolaadi või midaiganes ja nii ma siis saingi Stennu emmelt proua Karin Bergilt ühe suuuure ja maitsva Kalevi tšokolaaaadiiii, nii nämma. Siis jooksin rõõmsa tujuga kooli juurde oma kottidega kus rahvas bussi ootas. Sel reisil oli meid vaid 30, eelmisel umbes 80. Aga tore oli ikkagi muidugi. Mina olin enamuse ajast poola tüdrukutega koos, nii oli meid täpselt neli ja üks toatäis hehee. Alustasime oma teekonda kella kolme ajal ja Salamancasse jõudsime kell kaheksa. Panime asjad tubadesse ja läksime kõik Lidlisse süüa/juua ostma. Sel õhtul midagi muud plaanis polnudki kui ainult piduuuu! Õnneks mu toakaaslased olid sama väsinud kui mina kella kolme ajal öösel, seega otsustasime ühel hetkel lihtsalt  hostelisse jalutada, teised kõik läksid muidugi ühte suurde klubisse edasi. Aga me jätsime selle järgmiseks õhtuks...sest me ei tahtnud terve reisi ajal laibad olla. Hommikusöök oli kella kümneni, loomulikult ilmus sinna väga vähe nägusi. Hiljem toimus meil siis ekskursioon väiksesse linnakesse nimega Zamora, mis oli tegelikult üsna igav, midagi seal teha ei olnud ja väga vaadata ka mitte. Meile anti lihtsalt mingi 3 tundi vaba aega ja nii me siis jalutasimegi ringi, jõime kohvi ja lõpetasime Burger Kingis.  Pärast seda viidi meid veinitehasesse või veiniistandusse, vahet pole vist haha, seal oli päris huvitav isegi. Õhtul läksime kõik baari väga tähtsat jalkamängu vaatama Barca ja Real Madridi vahel ning lõpuks organiseeriti meile terve suuuur laud ühes odavas söögikohas, kus pidi maksma 12,5€ ning selle eest saime kõik kõhud üüratult täis. Alguses toodi niisama näksimiseks pitsasi, kartulikuubikuid, juustupalle, pastasalatit jms, siis saime valida pearoaks kas kana,kala või sealiha ning hiljem saime ka magustoitu, joogiks toodi lauale koguaeg Sangriat ning seltskond oli väga muhe! Kui sealt lahkusime, oli kell umbes üks öösel, liikusime oma rahvaga sinna samasse baari tagasi ,kus eelevalt jalkat vaatasime ja meile anti käepaelad, millega sai 1€ eest Heinekeni õllesid ning 3€ eest kangemaid kokse. Muusika oli seal super, seega mind võis koguaeg tantsuplatil kohata...lõpus tuli üks megahea salsalugu, haarasin ühe mehhiko sõbra omale partneriks ning ma ei teadnudki et ta niii hästi tantsida oskas !!! Lõppes asi sellega et meie ümber tekkis ring ja inimesed vaatasid suu ammuli et kuidas me niimoodi tantsida oskame, nagu päris kava järgi ja nagu oleks mitu aastat partnerid olnud hahaha, üks tüdruk isegi filmis meid aga kahjuks jäi see väga tume :( Kella kolme paiku tahtsid inimesed edasi liikuda, aga see klubi kuhu kõik läksid, oli väga ülerahvasatud ja liikuda ei saanud üldse...veelvähem tantsida, seega ma olin päris kurb ja tahtsin hoopis koju minna kuna väsimus oli ka üsna suur. Aga õnneks see sama Mehhiko poiss (Daniel) ja veel kaks mehhiklast olid minuga ühte meelt, et minna neljakesi hoopis paremasse ja suuremasse kohta. Nii tegimegi...läksime ühte klubisse, otsejoones teisele korrusele kuna seal oli rohkem ruumi ja tantsisime minu lemmikmuusika järgi mitu tundi kuni mingi hetk liitus meiega veel oma kümmekond inimest. Märkamatult oli kell juba kuus hommikul ja oli aeg taksoga hostelisse sõita, 3 h pärast oli juba söök ja siis juba linnaekskursioon. Jubeväsitavad on need AEGEE grupireisid hahaha!!!

Teel linnapoole päeval nägime näiteks ühe kohviku uksel silti: oleme suletud kuna tähistame Real Madridi võitu, niiii normaalne põhjus ju miks töö seisma jätta päise päeva ajal...Ainult Hispaanias muidugi võib ju nii hhahaha!! :D Aga ilm oli jälle muidugi pilves nagu ikka ja alati meil väljasõitudel paraku, kuid Salamanca linn oli isegi päris kena...meeletult palju kirikuid ja linna põhiplats oli ka väga kena, eriti öösel kui see on täiesti tuledes! Väga kuninglik. Üldiselt Salamanca on üliõpilaslinn ning seal on ka meeletult palju Erasmuslasi, aga mina seal näiteks õppida ja elada ei tahaks olgugi et sealne kliima on üüratult parem kuid siiski, seal pole merd...ning ühtegi palmi ma ka seal ei kohanud. Santander on ja jääb ikka parimaks, sest no tõesti...raske on leida võrdlust sellele maastikule ja üldse Sandanderi linna ilule ja hubasusele! Okei, kliima on väga väga muutlik ja halb meil, kuid siis, kui ikka päike väljas on, siis seda vaatpilti mis avaneb, ei ületa miski! Nii et, kui keegi plaanib tulevikus Hispaaniasse reisida, siis võtke kindlasti üheks sihtkohaks ka Santander, kasvõi üks või kaks päeva ainult ja te ei kahetse hihii! Teema läks jälle sujuvalt üle teisele asjale, aga selline oli siis väike kokkuvõte mu ekskursioonist, mis oli väga tore kuid järgmised päevad küll toredad ei olnud haha. Nimelt mul seisid ees kauaoodatud presentatsioonid klassi ees, oiii kuidas ma tuupisin, kardsin ka täiega...sest kui ma asjas väga kindel ei ole, ja ei tea kõike, siis on ikka päris kõhe. Aga õnneks oli see esimene paaripeale, mu kaaslae oli USAst, seega ta rääkis rohkem ja meil läks üsna hästi. Paar päeva hiljem oli mul oma riigi kohta vaja teha esitlus mis oli käkitegu ja ma lausa nautisin seda, et sain tutvustada inimestele sellist väikest riiki nagu Eesti, kuna enamus ju isegi ei tea täpselt, kus me asume...et kuidas see Balti riikide järjestus ülevalt alla oligi...hämmastav lihtsalt! Samas no, leidub ju ka Ameeriklasi kes arvavad et Euroopa on üldse üks suur riik, seega jah, mis seal siis ikka! :D

Selline asi juhtus ka, et meil nüüd aines Spanish language vahetus õpetaja poolepealt...enne õppisime grammatikat aga nüüd Hispaania majandust. Kuna see aine on osa majanduse ja äri moodulist, siis jah, õpetaja annab meile paarileheküljelisi hispaania keelseid artikleid ning me loeme neid klassis kõva häälega ja siis arutame. Samas päris lahe vaheldus inglise keelsetele ainetele, eriti veel nüüd kui mu intensiivkursus ka läbi sai...aga halb asi on see, et ka seal peame tegema presentatsooni, oma riigi mingi majandusvärgi kohta, ma pole täpsemalt uurinud...mina pean näiteks üksi tegema, sest ma ainus eestlane...õnneks on mul veel seal saatusekaaslasi..aga sakslasi näiteks on selles aines mingi 8...need võivad teha näiteks kahes grupis vms, ma ei tea mis sellest saab, sest ma ei õpi ju tegelt majandust ja pole väga pädev selles. Aga eks näis, põhiline on see, et see mu esimene presentatsioon siis täitsa hispaania keeles, vägev ! :)

Pühapäeval (29.04) tuli nädalaks ajaks külla mu korterikaaslaste hea sõbranna, kes Santanderis nendega sügissemestril koguaeg koos oli...see tüdurk muide on prantslane ning elab Montpellieris, maailm on ikka nii väike. Jälle oli meil majas 4 tüdrukut ja oiii kui raske see on. Eriti kui meil veel korter nii pisike ka on. Ja see ka, et enamusasjast oli meid hoopiski 6!!! 1 poiss ja 5 tüdrukut. Ühel päeval juhtus selline lugu, et duššikabiinis tuli vesi järsku mingi solgiga üles...mingi ummistus oli tekkinud, omanik tuli kohale ja põhjus oli väga lihtne: tumedat värvi paksud juuksekarvad! Ilmselgelt polnud mina süüdlane hahah. Aga jah, mai kuu algas väga ilusate ilmadega...sain isegi esimest korda rannas päevitamas käia. Ahjaaa, üks asi jäi mainimata. Mul ütles digikas ükshetk üles. Käisin meeeletult suuri laineid pildistamas, tegin ka video ning lõpuks kui vajutasin on/off nuppu, objektiiv enam sisse tagasi ei läinud. Täiesti lambist, ütles et lens error ja kõik, tegi veidrat häält ka. Sellega oli siis finito, aga mul oli kiiremas korras vaja uut kaamerat kindlalt, nädalavahetustel igast reisid ju veel ees. Otsisime Steniga mingilt esimeselt ettejuhtuvalt internetileheküljelt odavamaid kaameraid mida inimesed müüvad, sattusime päris hea kauba otsa...120€ eest fujifilmi oma, 14megapikslit ja 10x optiline zoom, eks ma algul natuke kõhe oli, saada suvalise inimesega kokku ja teha diili...aga kaamera oli uuus ja sellel mehel on enda fotofirma, seega tasus usaldada.

Aga jah, hetkel on 4.mai ja ma viibin Madridi lennujaamas ühes kohvikus. Stennu tulekuni on jäänud veel vaid pool tundi. Ilm on siin kehva täna, aga loodetavasti läheb paremaks järgnevatel päevadel. Ma olen kahel viimasel ööl kokku vaid mingi 7h maganud vist heal juhul. Esiteks sellepärast et ma üldiselt uinun kella kahe või kolme ajal öösel ja kui neljapäeviti on mul alati kella kaheksaks vaja koolis olla, siis ilmselgelt magada kaua aega ei jää öösel...eile kui kell 11 juba loengud läbi said minu jaoks, läksin koju, sõin, siis tõttasin linna shoppama (leidsin ühe megamegasupersuure hiinapoe kus müüdi igast asju, absoluutselt kõike, isegi riideid jeiiii...) ma raiskasin 50€oma sisseostude peale. Sain omale uue ripsmedušši, suvejalanõud, üliarmasa ja sooja pusa, kolm sellist peorõivast mida võib ka vabal ajal tegelt kanda ning Stennule kingituseks lühikesed püksid, mis saab olema tema kolmas paar juba sedasorti poest hehee. Kodus pakkisin siis kohvrit ja und ei tulnud, eriti kui veel suures toas mu toanaabritel külalised olid...nad läksid kell üks öösel kuskile klubitama edasi, mul oli kell 5 äratus ja nad jõudsid tagasi umbes kolmveerand tundi enne mu kella helisemist. Ma magasin vist vaid kaks tundi, ainus loogiline seletus on reisiärevus ja praegu pole mul ka teps mitte uneraasugi. Lennujaamas oli hommikul lausa kolm tuttavat nägu. Istusingi kahe poisiga vanasse heasse ryanairi lennukisse maha, loomulikult olin mina akna ääres nagu ikka ja nägin siis esimest korda ka päevavalguses imeilusat Santanderi pilvede kõrguselt, tegin salaja ka mõned pildid heheee! Vot nii, ma lähen nüüd Stennule saabuvate lendude juurde vastu ja siis läheme Madridi avastama. Jess, nii hea tunne jälle, et mõneks ajaks nüüd blogi pärast muretsema ei pea ;)