Elagu León ja CORTO'd !!!

Esmaspäeval (27.02) oli mul esimene loeng aines Contemporary Spain: Politics, Society, Culture (kaasaegse hispaania poliitika, ühiskond ja kultuur). Õppejõud oli naine, kes tundus väga tore ning ta rääkis väga hästi inglise keelt. Selles grupis on meid umbes 15 ja pooled on jällegi minu tuttavad, nii lahe! Ma pole üldse harjunud sellega et loengud toimuvad pisikestes ruumides vähese arvu inimestega. TLÜs on koguaeg suured auditooriumid ja massiloengud kus tahes tahtmata kipub tähelepanu hajuma, aga siin peab koguaeg keskenduma sellele, mida õppejõud räägib ja kõik see on väga huvitav. Praegu õpime väga usinalt seal Hispaania ajalugu, diktaator Franco ajast saadik ja ma olen väga rahul selle ainega, see on ka kõige mahukam aine mul siin, mis röövib üsna palju aega. Õhtul otsustasin linna shoppama minna, absoluutselt igal pool olid allahindlused. Mul oli hädasti teksasi ja mitu paari jalanõusi vaja kuna mul ei olnud selleks hetkeks sõna otseses mõttes enam mitte midagi jalga panna. Kõik mu papud ja saapad olid ära lagunenud ja mõlemad teksad täiesti ribadeks käidud. Esimesest ettejuhtuvast kingapoest ostsin kohe kolm paari jalanõusi vaid 17€ eest - kontsaga saapad, valged suvejalanõud ning mustad balerinkad. See on hea et need nii odavad olid kuna ma käin need siin mõne kuuga jälle täiesti ribadeks haha, iga kord ma vaatan hirmuga oma jalanõusid kui ma eelneval ööl tantsimas käisin kuna seal tallatakse koguaeg jalgade peal ja tantsides need kuluvad ju ka üsna palju. Järgmisel päeval läksin enne tunde Rahvusvaheliste suhete osakonda (edaspidi kasutan lühendit ORI), et ühte ainet eemaldada ning küsida tagasi oma allkirjastatud learning agreement, muidugi oli seal jälle palju jama ja segadust ning ma pidin teatud paberitele ise järgnevatel päevadel allkirjad saama. Sel päeval pärast tunde käisingi ühe koordinaatori juures ja ta küsis huvi pärast, et miks ma just seda ainet soovin oma listist eemaldada kuna tema on juhuslikult selle aine õppejõud hahaha. Mul oli nii piinlik, aga rääkisin tõtt, et ma ei taha end üle koormata ja see oli mul varuaine juhul kui mind teistesse ei aktsepteerita. See õppejõud oli väga tore jällegist, mul hakkas veits kahju aga nii on mulle endale parem, sest mul on niigi praegu väga väga palju õppimist ning siinse elu nautimiseks väga palju aega ei jäägi. Tol õhtul läksin uuesti linna kuna need superallahindlused kestsid viimaseid päevi ja nii väsinud kui ma ka polnud, pidin lihtsalt minema! Sain veel omale 6€ eest ühed jalanõud ja täiesti suvalisest poest esimesed ette juhtuvad päikseprillid, mis maksid 4€.

Kolmapäeval (29.02) oli keelekursuselt ühe itaallase Graziano sünnipäev ning ta pakkus meil küpsiseid. Iga üks pidi hispaania keeles vastutasuks midagi ilusat soovima või ütlema talle ning kõik tüdrukud said lisaks veel ühe suure merikarbitaolise asja kuhu ta ka oma nime sisse kirjutanud oli, see oli väga armas! Õhtul rääkisin Steniga skypes 3 tundi või enam, enamus mu sõpradest läksid jälle Pinchosid sööma aga ma jätsin ka sel nädalal vahele kuna pidin järgmine päev jällegist vara ärkama, pidin õppima veel reedeseks testiks ja ega väga viitsimist ei olnud ka et oma mugavast voodist sooja teki alt välja astuda. Siis kui korter tühjaks jäi, tegin omale süüa, seadsin end suures toas mugavalt sisse ja hakkasin meeleheitel koduperenaiste viimase hooaja osi vaatama, mida ma veel näinud polnud, neid oli 4 tk. Mul oli nii põnev et ei suutnud lihtsalt lõpetada, vaatasin kõik ära ja ootasin esmaspäeva, mil kõige uuem osa jälle internetti üles laetakse kuna iga pühapäeva õhtu esilinastuvad USAs niiöelda kõige värskemad osad. Neljapäeval (01.03) toimus õhtul ühes baaris Nerd Party (nohikute pidu), mis tähendas seda et kui sa kannad omi prille, saad tasuta shoti või kui ostad midagi omale, saad prillid pealekauba. Ma siis otsustasin esimest korda Santanderis prillidega oma korterist väljuda ja inimesed kõik imestasid, et misasjaaaa, me ei teadnudki et sa läätsi kannad tavaliselt hahaha. Aga jah, millegipärast ma tasuta shoti ei saanud ja siis ma olin pettunud ja läksin õue...rääkisin veits inimestega juttu ja kui kell oli pool üks, otsustasin koju tagasi minna kuna mul polnud väga jaksu ja reedel tuli hommikul palju asju korda saata. Ühesõnaga tol õhtul olin väljas maksimum tund aega! Siinne rekord. Reedel esimese asjana läksin ja küsisin oma viimasele dokumendile ühe koordinaatori allkirja ja siis tõttasin rõõmsalt ORIsse, andsin kõik paberid neile ja nad ütlesid, et võin tagasi tulla järgmise nädala kolmapäeval, siis on asi korras! Siis ootas mind ees jällegi igareedene 4tunnine hispaania keele maraton, ning mõlemas hispaania keele aines oli mul kontrolltöö või midagi sellist. Esimene oli megalihtne aga teine (intensiivkursuse oma) oli jällegist megaraske. Õhtul ma välja minna ei kavatsenud kuna vastasel juhul oleks ma zombi olnud nädalavahetuse ekskursioonil. Pakkisin vaikselt asju, rääkisin kodustega skypes ja tsillisin niisama oma armas korteris.

Laupäeval (03.03) oli äratus 07:30, olin krapsti püsti ja mingit väsimust polnud. Valmistasin omale võileibu reisile kaasa ning sõin kõhu korralikult täis. Kell 9 pidi buss kooli eest väljuma ning kõik pidid vähemalt 15minti varem kohal olema. Kuna tegemist on siiski hispaaniaga, siis otseloomulikult hilinesid meie korraldajad ise kolmveerand tundi ja me pidime tund aega niisama passima ja ootama. Täpselt kell 10 alustas buss teekoda León'i suunas. Kokku oli rahvast 2 bussitäit ning minu üllatuseks oli seal tohutult palju uusi nägusi, kes orientatsiooniprogrammist osa ei võtnud ning keda ma linnas ka polnud veel näinud. Istusin koos ühe itaallasega, kes on pärit Sardiinialt. Kuna ta inglise keelt väga ei mõistnud, siis olin sunnitud temaga koguaeg hisp keeles rääkima ja see oli üsna kasulik. Õpetasin talle ka turaka kaardimängu haha. Siis soovisid ühed sakslased kuulda kuidas ma eesti keeles räägin, siin olles tundub eesti keel isegi mulle imelik, sest samal ajal kui ma midagi ütlen ja kõik mind jälgivad, tunduvad kõik sõnad väga kahtlased hahaha. Üks veider keel! Väga palju nalja tegi kõigile muidugi sõna "Terviseks", see on päris kuulus siin juba! Sõitsime oma mitu tundi, ilm oli nagu ikka ekskursioonide ajal jällegi pilves, tuuline ja jahe. Vahepeal tegime väikse peatuse ühes söögikohas, seal tegime ka esimese grupipildi. Leóni jõudes läksime esimese asjana oma hostelisse aga tubade jaotamisega oli tekkinud probleeme kuna osad nimed olid kogemata mitmes toas esindatud, kaasaarvatud ka minu nimi. Ma teadsin, et ühed tüdrukud küsisid kas ma tahan nende toas olla kuid teine tuba ei küsinud mult  midagi, lihtsalt panid mu nime kirja hahaha. Igas toas oli 8 inimest , kahekordsed voodid. Muidugi valisin ma tüdrukute toa. Wc ja duššid olid kõigile kasutamiseks (poistel ja tüdrukutel muidugi eraldi) aga kuna meid oli nii tohutult suur mass siis kõige suurem elu käiski koguaeg vannitoas haha. Milline kogemus, kaheksakesi tubades ja kõigile tüdrukutele üks ühine vannituba.

Igastahes, siis läksime Leóni linnapeale, kus tehti meile väike ekskursioon ning anti ka vaba aega. Loomulikult läksid kõik sööma, me läksime mingi kümnese kambaga ühte kohta ja tellisime CORTOsi , sest meile öeldi et see on nagu traditsioon ja see on meeletult odav ja hea viis kõhtu täis saada. Corto tähendabki seda et see maksab olenevalt baarist 1,10 € - 1,40 € ja selle eest saab joogiks õlut ning tasuta Tapa'si (snäkke söögiks). Igas kohas on need tapad erinevad. Ma isegi ei suuda kokku lugeda mitu korda me neid terve päeva ja öö jooksul tellisime. Lõpptulemus oli see et kõhud olid hommikulgi veel üsna punnis haha. Näited tapadest: võileivad, friikartulid, ahjukartulid, lihatükid, lihapallid, supid ja muud snäkid...igast erinevad sordid!
Õhtu poole läksime taksodega hostelisse tagasi, sättisime end peoks valmis ja siis asusime oma massiivse kambaga teele. Meie korraldajad riietasid end meremeesteks ja nad tassisid megasuurt kanistrit kuhu hiljem suur kogus Sangriat valmistati. Liikusime laulu saatel ühele suurele platsile vanalinnas ja siis saime jälle vaba aega senikaua kuni nad Sangriat tegid, kõik pidid jagunema väiksemateks gruppideks et baaridesse minna, loomulikult läksid kõik Cortosi sööma/jooma. Pärast kui kõik jälle kokku tulid, ilmus kuskilt lärmi peale polisei välja ja käskis meil pillid kotti panna. Me võtsime kõik oma asjad ja liikusime lihtsalt ühe parki. Seal sai jälle väga paljude inimestega tutvutud, isegi tantsu löödud veits ilma muusikata. Hiljem liikusime kõik klubisse tantsima. Hostelisse tagasi liikus rahvas erinevatel kellaaegadel, mia jõudsin kella poole kuu paiku hommikul kahe itaalia tüdrukuga ja kell 9 oli juba äratus.

Pühapäeva hommikul olid kõik täiesti läbi omadega, suundusime hommikust sööma ning siis läksime bussidesse et sõita järgmisesse linnakese nimega Oviedo. Terve tee kogu rahvas magas, Oviedos oli ilm päris halb, kuna just siis kui me jõudsime, hakkas vihma sadama. Hargnesime jälle gruppideks ja läksime sööma. Me sisenesime ühte restoranimoodi kohta kus olid hinnad päris kallid. Enamus tellisid kõige odavama söögi ja siis kamba peale kaks kohalikku väga kuulsat siidripudelit. Seda serveeritakse nii, et kelner peab pudelit hoitma oma peast kõrgemal ning klaasi all ning ta peab vaatama vaid kaugustesse ning siis suure kaarega jooki klaasi valama, mõnikord ta ei tabanud päris ära ja natuke läks maha ka aga siiski, väga muljetavaldav. Kui Leónis on märksõnaks Cortod, siis Oviedos siider! Mõlemad kohalikud asjad sai ka ära proovitud.
Siis tehti meile jällegi linnaekskursioon ning kõik mõtlesid vaid oma voodile ja Santanderi naasemisele. Kõik oleks olnud teisiti, kui ilm oleks ilus olnud, aga no EI...ikka ja alati peab just reiside ajal ilm ära keerama. Lõpuks kui meie peakorraldaja ütles: "Kes tahab, võib korra sinna suveniiri poodi minna, kes ei taha, võib bussi suunas liikuma hakata" ja kõik olid niii õnnelikud, surnud näod lausa särasid hahaha, mina magasin terve tee, vahepeal kui silmad ebamugavusest lahti tegin, nägin kas ilusaid Cantabria mägesid või siis imelist rannikut. Üldiselt oli see reis väga lahe, inimesed on kõik megatoredad aga Santander on siiski 100 miljonit korda ilusam ja lahedam linn kui need kaks väiksemat, mida just külastasime. Need olid täitsa sisemaal ka ning mere olemasolu on minuarust väga tähtis osa ühe linna juures hehe! Koju jõudes vaatasin Eesti laulu finaali otsast lõpuni ära ja olin tulemusega väga väga rahul. Siis jäin magama ja ärkasin järgmine päev kell 10:30!

Tegemist on nüüdseks esmaspäevaga (05.03). Kell 11:30 pidi mul loeng hakkama ning pärast seda keelekursus, kuid mul oli selle jaoks kodutöö tegemata, sest aega polnud lihtsalt. Aga loengute vahepeal oli mul pool tundi pausi, seega sain õues päikse käes mõnusalt oma asjad ära tehtud. Contemporary Spain aines sain kodutööks lugeda kaks artiklit ja järgmiseks päevaks pidin tegema kokkuvõtte sellest ja klassis esitama. Õhtul koolitööd tehes mõtlesin et teeks väikse pausi ja läheks õige jooksma, kuna mul olid väga suured süümekad nädalavahetuse pärast, sest me sõime seal ikka no tohutult palju väga ebatervislikku ja kaloririkast toitu. See mõte oli nagu täpp i-le, kell oli pool kümme õhtul, ma jooksin täpselt 50 minutit, kuulasin oma lemmikmuusikat, nautisin imelist vaadet mööda rannapromenaadi joostes, mõtlesin omi mõtteid ja olin kõigega väga rahul! Jooksin täitsa linna ja siis pöörasin ümber, tagasitulek oli raskem kuna siis oli palju vaja ülesmäge joosta, lõpupoole otsustasin täitsa mere ääres liiva peal oma teekonda jätkata ning lõpetasin trepist üles tõtates Jardines de Piquiol! Tunne oli meeletult hea, tegin 15 minutit lõdvestus- ja venitusharjutusi ja siis kõndisin rahulikult koju tagasi. Ma oleks pidanud surmväsinud olema aga olin hoopis täis energiat. Vaatasin siis verivärske meeleheitel koduperenaiste osa ära ja jäin rahulikult magama.

Teisipäeval läks õnneks ja pidin loengus ainult ühest artiklist rääkima kuna õpetaja unustas ära, et andis mulle kaks tükki ja ma olin väga õnnelik haha. Siis läksin korra raamatukokku et internetti kasutada, leppisime ühe poisiga kokku et õhtul valmistab ta itaalia toitu ning läheme ühe sakslase korterisse, kuna seal palju ruumi. Pärast oma hisp. keele kursust läksin poodi ja ostsin viisakusest muffineid magustoiduks, kuna muidu on piinlik kui ainult üks inimene süüa pakub. Vahepeal kirjutas mulle üks sloveenia poiss Sandi, et kas ma saaks talle laenata oma jalka hooajakaarti kuna ta läheb Barca mängu jaoks piletit ostma ning sellega saaks soodustust ning mina kui lahke inimene muidugi andsin talle. Õhtul saingi itaalia tüübi Gianfrancoga kokku ja seadsime sammud Hansu juurde. Meid oli vaid kolm, kuna kaks tüdrukut, kes veel kutsutud olid, ei saanud haiguse tõttu tulla. Aga meil oli siiski väga lõbus ning toit maitses väga hästi. Telekast tuli selline kuulus film nagu Hangover ja päris lahe oli seda teises keeles vaadata. Vot selline tore õhtupoolik.

Täna on siis kolmapäev (07.03) mil ma otsustasin blogi kirjutada, iga järgnev postitus on siiamaani aina pikema aja kohta kuna nagu ma ennegi olen maininud, aeg lendab liiga kiiresti! Täna hommikul käisin ORIs oma paberitel järgi ja küsisin kus on lähim postkontor, sest TLÜ ootab 15.märtsiks kõiki mu dokumente ja aega on päris vähe. Õnneks ma palju vaeva nägema ei pidanud ning ORI ütles, et saadab ise need Eestisse, andsin siis vajalikud aadressid ja loodan et see jõuab õigeks ajaks õigesse kohta kohale! Täna oli jällegi mu kursusel ühe inimese sünnipäev, kõik pidime laulma sünnipäevalaulu omas keeles, mina olin ainus kes pidi üksi laulma haha. Aga vastutasuks saime kõik Kinder Bueno šokolaaaaaadi.
Siis läksin koju, kribasin blogi ja alustasin oma teksi lugemisega, mille kohta ühe tüdrukuga pooletunnise ettekande 17. aprillil tegema peame. Meil on täpselt vaid 2 nädalat aega sellega koos tegeleda kuna siis saabub Stennu ja vajab mu tähelepanu järgnevad 13 päeva ning kohe pärast seda tuleb ka Kristiine kes on siin 9 päeva...aga sel ajal läheb mu paariline reisile Lõuna-Hispaaniasse ja saabub 1 päev enne meie esitlust , seega ainus võimalus on just praegu see asi ära teha! Samas, mulle meeldib et saame ruttu ühe koorma kaelast ära, nädal päerast toda presentatsiooni tuleb kohe järgmine taoline asi mul ühes teises aines. Tegemist jätkub küllaga.Ma praegu mõtlen, kas lähen täna õhtul Pinchosi sööma või mitte, kuna ma olen 2 nädalat järjest üle lasknud oma sõbrad, siis viisakas oleks täna ikka minna aga kaua olla ei saa sest neljapäev jälle vara vaja ärgata. Nii paha on see, et kõige raskemad päevad kooli suhtes on just nädala lõpus : neljapäev ja reede, palju parem oleks kogu koormus nädala esimesele poolele panna aga noh, see pole minu võimuses! Oeh, nüüd on nii hea tunne jälle, kui ei pea blogi nädal aega kirjutama, see on juba üsna tüütuks muutunud kuna nädalad mööduvad nii kiiresti ja tegemist on nii palju, et ei jõua lihtsalt kirjutada ega ka meelde tuletada mis juhtus. Aga püüan siiski ka edaspidi anda mingitki ülevaadet sellest, millega ma siin tegelen! :)
Kõiki minu siinoldud aja jooksul tehtud pilte saab vaadata vajutades järgmisele lingile: http://www.snap.ee/user/sillusantanderis/album