Esmaspäeval (28.05) käisin hommikul
koolis ja pärast seda läksin terveks päevaks randa õppima. Järgmisel päeval
ootas mind ees viimane presentatsioon (immigrantide kohta hispaanias), mis läks
jällegi päris hästi mul. Kolmapäeval oli mul täiesti vaba päev, siis otsustasin
et ma ei tee mitte midagi, naudin lihtsalt olemist, päevitan rannas ja siis
neljapäeval alustan õppimisega üheks raskeks eksamiks 8. juunil. Mul toimus ka
viimane loeng neljapäeval seal ülikoolis, päris ulme kui kiiresti see aeg ikka
möödus! Nii, aga kolm päeva vastasin ma juba ette antud eksamiküsimustele, mida
oli kokku kaheksa. Õpetaja andis ka vihje, et valib eksamisse 2tk esimesest
neljast üsimusest ja 2tk teisest neljast, ning omakorda neist tuleb meil
eksamil valide oma meele järgi mõlemast üks. Seega, ma olin kaval ja jätsin 2
küsimust üldse vastamata, mis ma eeldasin et niikuinii eksamisse ei tule, ja
asusin siis agaralt oma paberikuhjade ja tohutute materjalidega tööle, kuna
küsimused olid üsna laiad ja vastusesse tuli päris palju kirjutada. Hea oli, et
ma nädal aega ennem tõsiselt tegelema hakkasin selle õppimisega, seepärast sain
ka nii suurepärase hinde, mida ma hetkel ei avalikusta ! ;) Vahepeal muidugi
käisin õhtuti väljas ka, muidu oleksin end üle õppinud.
Neljapäeval (31.05) oli
Gianco juures pizzaõhtu, pärast toimus rannas ka ühe itaallase ärasaatmine.
Reedel ehk 1.juunil, kui oli minu nimepäev ja ka lastekaitse päev, toimus meil
Tortilla ja Sangria õhtu, kus oli meie Zaragoza reisi seltskond jälle ja kõik
panid oma käe külge toidu valmistamisele. Tulemus oli väga hea! Kõik järgmised
päevad veetsin ma koolis hommikust õhtuni õppides, sest kodus polnud kunagi
vaikust. Vahepeal tulid ka Sofia sõbrannad meile kaheks päevaks külla, päris
valel ajal ikka. Andreal olid ka eksamid sel ajal, aga tema suudab õppida
niimoodi et paneb muusika kõrvas mängima, mina ei suuda kunagi niimoodi
keskenduda! Vot, jõudiski kätte see kauaoodatud reede (8.06), mil lõppesid minu
kohustused Universidad de Cantabrias, eksamis olid täpselt need küsimused,
mille õppimisele ma kõige rohkem rõhku panin ja kirjutasin kolm A4 teksti kahe
küsimuse vastuseks, tundsin ennast väga kindlalt ja olin supreõnnelik, kui kõik
tehtud sai! Pärast läksin Giancoga randa reketitega mängima, siis liikusime
Sandi juurde jalgpalli vaatama, sest just sel imelisel päeval algas Euroopa MM.
Pärast esimest mängu jooksin koju pesema ja sättima end, siis saime uuesti
Sandi juures kokku, poisid kokkasid, tegid tortilla de patatat ning spagette.
Mina tõin nagu ikka magustoidu ehk muffinid! Üks Austria tüdruk Natasa tuli ka
sinna, kes veetis oma viimased tunnid Santanderis meiega, nimelt läks tal öödel
buss Bilbaosse ja sealt edasi suundus juba kodumaale. Meie läksime aga öösel
välja, enamus erasmuseid käis eelmisel õhtul väljas, kuna siis toimus Natasa ja
veel kahe tüdruku ärasaatmine aga mina ei saanud minna kuna mul oli eksam ees.
Reede õhtul oli aga ülivähe inimesi linnas, aga ma nägin Rauli, kes ütles et ta
juba homme öösel sõidab koju Miamisse tagasi. Ma olin nii üllatunud, ütlesin et
tulen kindlasti teda bussijaama saatma, aga ta ei uskunud mind ja jättis muga
hüvasti. Aga mina teadsin 100% et ma lähen teda saatma ja teen kingi ka hehee. 
Laupäeval siis, (9.06), käisin ma
pilti koolis välja printimas, otsisin linnast sobiva pildiraami Raulile ja siis
soetasin carrefourist natuke toidukraami Valencia reisuks. Nagu ikka, ostsin ma
jälle päev enne reisile minekut uue pluusi omale, see juba nagu traditsioon
siin mul haha, sest ma satun linna üsna harva päevasel ajal. Ilm oli üsna
kehva, koguag kallas vihma ja ma olin koju jõudes nagu märk koer. Mul oli vaja
veel kohver pakkida. Õhtul toimus ühe sõbra Lukaše sünnipäev, pidime joonistama
temast mingi naljaka pildi, päris lahe oli. Siis pakkus meile ka ehtsat
Slovakkia toitu, ma kaua ei saanud olla seal kuna kella üheks öösel pidin
bussijaamas olema, et Raulile üllatus teha! Kui ma sinna lõpuks jõudsin, oli ta
nii liigutatud, küsisin ka, et mis tunne teda valdab, sest mina pean täpselt
kolme nädala pärast sama bussi peale astuma oma asjadega, et Madridi poole
sõita...lihtsalt ei suuda ette kujutada seda tunnet, kui siit jäädavalt lahkuma
peab...ta ütles et väga imelik on olla, kogu see aeg läks nii kiiresti ja see
oli midagi nii teistsugust, ja väga kahju on lahkuda. Oehh jah, peaaegu iga
päev läheb keegi siit nüüd minema, niiiiiiii kurb. Igastahes, mina läksin edasi
linnapeale siis öösel ja järgmine hommik sõitsin Valenciasse! 
Pühapäeval (10.06) istus lennukis mu kõrval üks tore tüüp, kes hakkas muga rääkima ning siis kirjutas paberile ka kõik tähtsamad kohad, mida me Valencias külastama peaks. Lennukist väljudes tabas mind hull troopiline kuumalaine, täpselt nagu oleks Türki maandunud. Istusime Steniga kohe metroosse ja sõitsime kesklinna kus ka meie hostel asus. Kui maa alt välja tulime, pidime jälle kannatama selle jubeda soojuse käes. Väljas oli peaaegu 45 kraadi, ulme. Leidsime kiiresti ka oma ööbimispaiga üles, seekord proovisime siis elada dormitorys ehk jagasime tuba veel seitsme inimesega. Aga noh, kuna me niikuinii ju käisime seal ainult õhtusööki tegemas ning magamas, siis polnud häda midagi. Hind oli ju ka kõigest 10€ inimese kohta öö eest. Nii, järgmisena läksime otsima mingit baari, kus saaks mõnusalt jalkat vaadata, tegemist oli ju tähtsa ja huvitava mänguga: Hispaania - Itaalia! Pika otsimise peale istusime ühte kohta maha, ostsime kohe külmad jahutavad õlled ning nautisime mängu. Tänavatel toimus ka mingi Semana Santa moodi rongkäik, aga see meid väga ei huvitanud. Siis läksime ühte hiinapoodi süüa ostma, kuna tegemist oli pühapäevaga siis muidugi kõik ülejäänud poed olid ju loomulikult kinni. Ostsime paki spagette ning napolitana kastet. Jalutasime veel natuke mööda linna, siis sõime hostelis kõhud täis, pesime end ära ning läksime magama. Toas oli väga umbne kuna õues oli ikka veel niii palav, konditsioneer töötas, aga sellest väga abi ei olnud ning tema hääl häiris ka magama jäämist. Ma siis vaatasin läpakast Simpsoneid tükk aega ja lõppkokkuvõttes ei saanudki väga palju puhata tol ööl.
Esmaspäeval (11.06) otsisime hommikul
turismiinfot, vahepeal kohtasime teepeal sellist kiirsöögi kohta nagu Subway,
seal oli üsna odav päevamenüü, seega sõime seal hommikust. Siis tegime
linnapeal palju pilte, ilm oli väga ilus aga seekord selline parajalt soe
(umbes 27 kraadi). Külastasime ka ühte huvitavat turgu, mille interjöör oli
eriline ja ilus. Sealt ostsime omale ühe pika saia ja panime väljas otsejoones
hakkama haha. Seejärel liikusime umbes siesta ajal Montadito restorani (sama
kiirsöögi koht mis Santanderiski), seal oli ühe pincho või jäätisega õlu 1 €,
seega mina sõin jäätist ja Sten võttis külma õlut. Istusime väljas, seal sai ka
tasuta wifit kasutada. Vot, siis läksime kirku torni, kus tegime jälle miljon
pilti sellest lummavast vaatest, mist sealt avanes. Kõndisime veel nendel
ilusatel linnatänavatel ringi ja lõpetasime suures kaubanduskeskuses, läksime
alla toiduosakonda ja ostsime palju odavat
toidukraami. Hostelis tegime jällegi spagette, seekord siis bologneset.
Kui pimedaks läks, otsustasime jalutama minna. Mul tekkis hull šokolaadi isu,
ainult hiinapoed olid veel lahti, sealt saime poole kallimalt head milka tsoksi
hehe, pärast istusime pargipingil kuhu tuli ka hindust roosimüüja...Sten
kauples veits hinda alla ja siis ostiski ühe lille mulle ka. :)
Teisipäeval (12.06) oli aeg lahkuda
kesklinnast ja suunduda meie mereäärsesse hostelisse. Sõitsime sinna trammiga
umbes 20 minutit..nii, aga meie lugesime internetist välja et võtmete saamiseks
tuleb minna ühte teise hoonesse mis on sellest hostelist natuke kaugemal.
Niisiis, otsisime seda üsna kaua, küsisime ka kohalikelt et kas on ikka õige
tänav jms...aga see omanik helistas juba ja küsis meil et millal me jõuame jms.
Ta rääkis vaid hispaania keeles, seega Sten andis telefoni mulle, aga mul oli
väga raske aru saada sellest naisest
kuna ühendus oli halb, ta rääkis väga kiiresti ning Valencias ei ole päris
puhas Hispaania keel, seega me olime üsna hädas. Keegi ei mõistnud kedagi,
lõpuks saime kuidagi kokku leppida et ta tuleb sinna kohta kus me parasjagu
olime ja võtab aega umbes 15 minutit. Selge, ootasime siis. Ise me ei olnud
üldse kindlad, kas ta sai meist ikka õigesti aru...Lõpuks ta siiski tuli, ütles
et ootas meid seal kohas kus on hostel, aga noh internetis oli selgelt kirjas
et võtmed saab mujalt kuna retseptsiooni kui sellist seal hostelis ei
eksisteeri. Tegemist oli tegelikult sellise lihtsa korteriga mis on niimoodi
tubadena nagu ära jaotatud. Õnneks me olime neil kahel päeval ainsad
külastajad, seega saime rahulikult kogu köögi ja vannitoa hõivata ja elasime
täitsa üksi seal!
Randa kõndis sealt umbes 15 minutit, seda me kohe esimese
asjana tegimegi. Vesi oli täiesti supp, mõnusad lained olid ka...meil oli
madrats ka kaasas, seega väga lõbus oli. Pärast läksime Lidlit otsima, meil
polnud õrna aimugi mis see täpne aadress oli, aga juhtumisi leidsime üsna
kiirelt ja saime jälle odavat toidukraami ning alates sellest päevast sõime iga
päev mõlema 3 jäätist ära (kuna hispaanias ju ei eksisteeri suurtes poodides
üksikuid jäätiseid, ainult suured või
siis sellised karbid kus 4 kuni 8 tk sees on). Nii, siis kõndisime veel edasi
hästi pika maa, et näha õhtuvalguses seda kuulsat ufoehitiste kompleksi, kuhu
meil ka järgmisel päeval plaanis minna oli. Nimeks sellel siis Ciudad de Artes.
Väga võimas nägi välja, pika pildistamise peale ütles muidugi digika aku üles,
kuid olimegi tegelikult oma tuuri lõpetamas. Üle jäi veel kogu see tuldud tee
tagasi kõmpida, nälg näpistas ka kõvasti! Meil oli nimelt plaanis valmistada
esimest korda hispaaia tortilla de patatat, ja kusjuures see kukkus esimese
korra kohta ikka üsna hea välja. Pole muidugi päris sama mis minu korteri all
kohvikus Manilas, kuid maitses üsna hää! :) 
Kolmapäeval (13.06) seadsimegi siis
hommikul jälle sammud sinna ufolinnaku suunas, ilm oli kahjuks pilvine...seega
lipsasime vahepeal jälle Lidlist läbi ja sõime jäätist hästi kaua. Kui lõpuks
kohale jõudsime, oli taevas juba sinine ja me veetsime seal vist kolm või neli
tundi ringi kõndides ning pildistades kuni aku jälle tühjaks sai. Ühtegi
hoonesse me sisse ei läinud kuna kõik muuseumid ju maksavad loomulikult. Aga
jah, väga eriline koht on see küll, teist sellist ei või kuskilt mujalt
maailmast leida! Õhtul läksime randa pisikest piknikku pidama, ostsime veini ka
aga see oli päris vastik, kõige odavam muidugi...mul läks süda päris pahaks
haha, paarist lonksust vaid. Õhtul tegime veel teise tortilla, aga järgmiseks
päevaks kuna me pidime hommikul juba hostelist lahkuma ja järgmise öö
lennujaamas jällegi olema. 
Neljapäeval (14.06) panime üsna vara
äratuse kuna see tädi ütles meile esimesel päeval et check-out on kella poole
üheteist ajal. Hommikul tahtsin veel pesta ka ennast. Okei, saime kõik oma
asjad valmis õigeks ajaks kuid tädi polnud näha ei kusagil ja ma ei tahtnud
talle helistada ka. Lõppkokkuvõttes ta ei tulnudki, me jätsime lihtsalt võtmed
laua peale ja läksime kella üheks randa koos oma kohvritega. Võtsin end siiski
kokku ja helistasin, aga ta ei vastanud, seega väga veider süsteem neil ikka
haha. Aga meil oli seal mõnus ning 15€ maksime öö eest, not bad. Päevitasime
pool päeva siis rannas, seejärel käisime viimast korda Lidlis jäätist söömas
(läksime rongiga kuna meil oli niipalju pileteid veel alles) ja edasi siis
jällegi kesklinna, et jalkat kuskil vaadata. Hispaania mäng oli jälle tulemas. Mul
oli muidugi suur lipp ka kaasas, ja pärast Hispaania võitu kõndisin uhkusega
linnas ringi, sain loomulikult palju tähelepanu hahaha....pruun blondiin koos
suure hispaania lipuga :))
No comments:
Post a Comment