Viimased nädalad Santanderis

Väga raske on hetkel kirjutada kõigest sellest kuna praegu istun nimelt Estonian airi lennukis ja paari tunni pärast maandungi Eestis, kuid eks ma siis püüa meenutada. Pärast Valenciat läksin ma esimese asjana kohe randa magama kuna teades Santanderi ilmateadet, siis see oli pikaks ajaks viimane supersoe päev, seega mul polnud muud valikut. Teisi erasmuseid ma kahjuks üles ei leidnud, aga ega hullu midagi ei juhtunud, läksin üksi ja jäin päikse kätte mitmeks tunniks magama. Järgnevatel päevadel oli koguaeg pilvine ja vihma sadas ka, aga mul oli palju tegemist. Mul oli vaja leida üks pisike julla millel nimeks wc poti nupp, mille ma suutsin ükskord veega alla lasta haha. Okei, käisin jalgsi mitmeid sadu kilomeetreid maha, et leida selliseid poode kus vannitoa tarbeid müüakse aga ei leidnud. Siis ükspäev võtsin kätte ja sõitsin siis esimest korda sinna suurde kaubanduskeskusesse (Corte Ingles) mis asub lennujaama lähedal. Sinna minek oli ka omaette ooper. Kõigepealt otsisin kaua bussi, millega sinna üldse saab, siis ma ei läinud õiges peatuses maha ja sõitsin täitsa kuskile lõppu välja ja bussijuht tuli küsima mult et neiuke, kuhu te minna soovisite hhaha. Siis pidin veel ootama 10min lõpp-peatuses ja tagasiteel siis bussijuht hõiskas mulle et pean siin maha minema. Nii, selle keskuse kammisin täiesti läbi, lõpuks võtsin julguse kokku ja küsisin ühelt töötajalt, näitasin fotokast pilti ka ning nad siis ütlesid et mul vaja minna selle teatud firma poodi, mujalt ei saa. Okei, nad kirjutasid mulle paberile kõik aadressid ja telefoninumbrid, kuid ma suutsin selle paberikese linna tagasi jõudes ära kaotada. Täiesti lõpp!!!  Läksin siis koju, üritasin meelde tuletada selle poe nime, tunni ajaga midagi mõikas, otsisin internetist veel natuke ja sain kõik teada...selle sulgemiseni oli jäänud tund aega, seega otsustasin siis linna tagasi joosta. Kohale jõudes öeldi mulle et just see osakond mida mul vaja on, suletakse tund varem. No nii ebaõnnestunud päev lihtsalt, midagi tarka teha ei jõudnud. Tol õhtul läksime Andrea ja Sofiaga ühe inglise poisi Chrisi ärasaatmisele, sõime tema korteris igasuguseid snäkke, tortilla de patatat muidugi ka ja hiljem läksime linna keskplatsile (plaza canadillo) kus kohtasime ka ülejäänud erasmuseid. Seal istusime mingi tunnikese, rääkisime juttu, mõnele oli see jällegi viimane õhtu...siis liikusid kõik ühte baari nimega Mandala, kus toimus ka ühe Itaalia tüdruku ärasaatmisõhtu, absoluutselt kõik olid seal, aga sisimas juba tekkis selline vastik tunne mis ütles et varsti on ka minu aeg...koguaeg keegi läheb, jubeeeee. Tegime türgi poistega vesipiipu ka seal, 15€ maksis ja see kestis üsna vähe kuid ma ei pidanud midagi maksma heheee :)

Nii, siis neljapäeval (21.06) oli meil organiseeritud viimane üritus erasmustele - nimelt barbeque, lennujaama lähistel ühes spetsiaalses pikniku pidamise paigakeses. Ilm oli kahjuks pilvine ja üsna külm, kuid meil oli siiski väga tore, eriti vinge oli lennukeid jälgida, sest nii lähedalt vabas õhus neid ikka nii tihti ei näe. Süüa oli palju, jõime muidugi sangriat. Vahepeal tagusime palli ka ning tsillisime niisama. Õhtul oli kahe küprose tüdruku ärasaatmine, istusime kõigepealt plaza canadillol ja siis edasi erasmuse baari (zanzibar - see on koht kus iga nädalavahetus võib vahemikus öösel kella ühest kolmeni erasmuse inimesi näha), tegime väiksed shotid ja läksime tantsima. Vahepeal pidin ende raamatusse kirjutama ka midagi, mis neile mälestuseks jääb kõigist. Kirjutasin üsna pika teksti, kuigi ei olnud väga tihedalt nende tüdrukutega läbi käinud haha. Ühel ilusal päeval tahaks ju neile külla minna ;)

Laupäeval (23.06) ehk jaanipäeval läksin kõigepealt Erginiga (üks tore türgi poiss) jalkamängu vaatama, võtsin muidugi oma hispaania salli ja lipu ka kaasa, ning pärast võitu liikus kogu linnarahvas superheas tujus muidugi St. Joani pidustusi tähistama. See on kogu linna üks aasta tähtsamaid sündmusi, kõik läksid randa, seal oli üles pandud lava, kus esinesid bändid...siis süüdati megasuur tuli ja seejärel tegid kõik grupid omale ringi keskele väiksemad lõkked ja kõigil oli hea olla. Algul oli plaan päikesetõusuni rannas olla  aga mina väsisin ära kahjuks.

Pühapäeval (24.06) käisime kõik koos õhtul jällegi jalkat vaatamas (Brujas), toimus siis Itaalia-Saksamaa vaheline mäng. See on nii lahe et ega päeval me väga inimestega kokku ei saanud aga õhtuti olid kõik alati koos kas siis pidudel või jalkat vaatamas hehe :D. Mäng oli väga pingeline, lisaajaga ning lõppes pealtitega mille Itaalia lõpuks võitis. Kuna meil oli Satanderis meeletult palju itaallasest erasmuseid, siis see oli ikka päris suur sündmus, nad läksid täitsa hulluks kätte ära hahha.

Esmaspäeval (25.06) otsustasime minna Gianco, Anna, Monika ja ühe poisiga Santanderi lähedale (Liencres) imeilusatesse randadesse. Kell üheksa pidime juba bussipeale minema. See oli täiesti uskumatu, et meist vaid 20 minuti kaugusel sellised erakordsed rannad pesitsesid. Me olime päev otsa selle kuuma päikese all, seiklesime randadest randadesse, vahepeal olime üsna pikalt ühes nudistide rannas. Päris imelik oli olla seal, aga no vaade oli kirjeldamatu. Samuti oli seal üks koht kus nagu kahe mere vahel oli selline väike rannariba...keset merd, kuhu me ka kõndima läksime. Sinna saamine oli muidugi ka omaette ooper ja päris ohtlik. Pidime ronima mööda neid libedaid kive või kaljusi või ma ei teagi kuidas neid nimetatakse samal ajal kui lained ka plõksisid vastu neid, noh muidugi vesi polnud seal ääres sügav aga kukkuda oleks küll valus olnud. Aga jah, unustamatu vaatepilt oli see küll seal. Lisan siia illustreerimiseks mõned pildid ka, sest ega puhtalt jutuga ei ole võimalik ju sellist vaatepilti kirjeldada:) Õhtul läksin poola tüdruku Anna juurde, sõime tema tehtud pasta bologneset, vahetasime pilte oma arvutitest ja siis hakkasime mingit filmi vaatama. See oli üsa igav ning Anna juba magas haha. Pärast seda öösel kutsus Gianco meid enda juurde kuna tema toakaaslasel Johannasel oli viimane õhtu Santanderis. Ma läksin sinna üksi kuna Anna oli täitsa läbi omadega, ja minule jäi nende korter ju täpselt teepeale. Istusin seal mingi tund aega, rääkisime juttu ja siis mõtlesid poisid et teeks midagi hullu, nad läksid suurde purskkaevu ujuma, mis asus ringtee keskel hahaha, ma tegin video ka sellest aga mu loll digikas on veits imelik ja vahest on nii et kui ma arvan et ta nüüd filmib ja siis stopile kunagi vajutan, juhtub nii et ta alles siis lõpus filmima hakkab. Seega, kogu see erakordne sündmus jäigi jäädvustamata. Aga mõned pildid on siiski olemas! Siis jätsime hüvasti, mis oli jällegi niiiii kurb, pisaraterohke.

Teisipäeval (26.06) läksime hommikul Annaga randa, hästi mõnus oli, rääkisime palju juttu ja siis ükshetk jäime mõlemad paariks tunniks magama haha. Pärast tahtsime kolmekesi jalutama minna, sinna vasakule poolsaarele majakani, aga see on täiesti uskumatu kuidas ilm lihtsalt nii kiiresti muutuda sai. Päev otsa oli super ja siis kui me kokku saime oli taevas hall, udu oli igal pool nii paks et enam ei näinud isegi merd ja poolsaart ka muidugi mitte. Seega jäi meil see seik ära, aga Gianco korraldas Anna viimaste päevade jaoks pizzaõhtu. Meiega ühines veel Jorge ja Monika (kes pidi juba tol öösel kell 01:30 Madridi bussile minema ja jäädavalt lahkuma). Saime siis viimast korda Gianco õiget ja mõnusat isetehtud Itaalia pitsat nautida, neid ma jään küll igatsema, ja kuidas veeel :((

Kolmapäeval (27.06) oli teine katse sinna poolsaarele kõndida. Ega me väga kaugele ei läinudki, istusime sinna maha, nautisime, vaatasime lummavat vaadet, mere plõksumist vastu kaljuserva ja olime omas mõtetes. Pärast läksime PLaza Canadillole pinchosi sööma, tegemist oli kolmapäevaga ja kõik oli 1€ ning need pidid 100 korda paremad olema kui Montaditode pinchod. Okei, läksime ja proovisime siis ära ja nii oligi. Superhead lihtsalt! Siis läksime Brujasse jalkat vaatama, Hispaania mängis jälle, jeiii, võitis muidugi :)) Portugali vastu, lõppes penaltiseeriaga jällegi, päris närvesööv ikka. Hiljem läksime siiski Montaditodesse, võtsin sealt ühe hot dogi pincho ja õlle. See oli mu viimane Montaditodes käik ka ning sel hetkel kui lahkuma hakkasime tuli sealt telekast ja raadiost Evita flmist pärit muusikavideo "Don't cry for me Argentina" (see on mu kõigekõige lemmikum film, Madonnaga peaosas). Aga vot siis otsustasime me teha midagi pöörast Anna viimase õhtu puhul, et seda meeldejäävaks muuta!!! Nimelt, me läksme paljalt ujuma (3 poissi ja 2 tüdrukut hhaha). See oli niiiiiiiiiiiii naljakas ja jääb küll eluks ajaks meelde. Vesi oli ka ülimalt soe, pärast tegime nii et jooksime mingi 60 meetrit paljalt ühe punktini ja tagasi (seda juba kaldal), ma olin viimane kuna see oli nii haigelt naljakas, naerukramp ei lasknud mul liikuda hahahahahah. Siiiiis, läksime kõik Ricardo juurde, hakkasime kaarte mängima ja lõppes see sellega, kõik olid jälle paljad laua ääres! Iga kord kui keegi kaotas pidi ühe riideeseme eemaldama ja me tegime nii mitu raundi et lõpuks enam kellegil midagi küljes ei olnud. Vot, sellised toredad mälestused!

Neljapäeval (28.06) päeval käisin koolis internetis kuna kodus seda enam polnud ja no niiiiii raske on inimestega suhelda ja üldse asjadega kursis olla kui netti pole. Aga noh, sai hakkama kuidagi. Õhtul kell üheksa saatsime Anna bussipeale ja läksime edasi itaalia jalkamängu vaatama. Algul olime Giancoga kahekesi ühes pisikese baarikeses bussijaama lähedal kuna mäng oli juba peal, aga vaheajal liikusime ruttu Brujasse kus kõik erasmused juba ees ootasid. Itaalia võitis läbi penaltite ja siis läksid kõik hulluks, sest järele oli jäänud ju vaid finaal kus mängivad Hispaania ja Itaaaalia! Kõige vingem üldse. Rahvas liikus plaza canadillole aga mul sai seal täitsa siiber ja küsisin türgi sõpradelt et ou, kas te vesipiipu ei viitsi tegema minna, et ma ei viitsi siin passida, kõik on itaallased ja meil pole siin miskit teha. Nii oligi, läksime Mandalasse, ostsime piibu (ma jälle midagi maksma ei pidanud hehe) ja siis läksime neljakesi mu lemmikklubisse El Divinosse viimast korda. Oehh, kurb oli aga tantsida sai küll ja küll! Oi kuidas ma seda kohta igatsema jään, niiii hea muusika! Kui enam energiat polnud, läksime sõime kebabi veidike ja siis oligi aeg koju magama minna.