Tihe nädal ja elu esimene KARNEVAL !!! :)

Üks nädalake on jälle möödas ning selle aja jooksul juhtus niiii palju asju. Kuna mul vahepeal polnud absoluutselt aega blogi kirjutamiseks, siis nüüd läheb meenutamisega päris raskeks. Ilmselt hakkan ka mina nüüd ainult pühapäeviti blogi kirjutama kuna muul ajal lihtsalt pole aega ja nii on ideaalne kogu eelnev nädal kokku võtta. Esmaspäeval (13.02) läksin kohe hommikul rahvusvaheliste suhete osakonda, et oma ainetega mässata kuna mul on päris suur proleem. Nimelt olen ma vaid ühte ainesse kindlalt aksepteeritud, teiste ainetega on see jama, et ma ei teadnud enne siia tulekut et ma pean saatma inglise keelse väljavõtte oma akadeemilistest tulemustest, mis siiani sooritanud olen Tallinna Ülikoolis. Seega mulle öeldi et pean kindlasti selle paberi neile esitama nii kiiresti kui võimalik. Lubasin neile järgmiseks päevaks selle siis organiseerida. Siis jooksin ruttu arvutiruumi, et saata kiri oma erasmuse koordinaatorile TLÜs. Tunni aja pärast tuli mulle vastus ja vajaminev dokument oli täitsa olemas, järgmiseks mureks oli printimine. Teadsin, et rahvusvaheliste suhete osakond pannakse täpselt 20 minuti pärast kinni ja teadsin ka seda, et printimiseks tuleb kuidagi raha ülikooli kaardile laadida vms. Kõigepealt küsisin viisakalt pastakat ühelt noormehelt minu selja taga, et täita üks avaldus ära ning siis küsisin ka, et kuidas ma printida saan. Ta tuli minuga kaasa, näitas kus on see automaat, kus kaardile raha peale saab laadida...miinimumsumma oli 3€ ja mul oli vaid 1,7. Temal oli ka umbes sama palju, panime siis rahad kokku aga automaat ei võtnud seda vastu, kuna meie sendid olid liiga väiksed. Siis jooksime arvutiklassi tagasi ja ta printis mulle oma kaardi pealt selle dokumendi välja, raha ta selle eest ei võtnud kuna see summa oli nii tühine. Jooksin siis ruttu rahvusvaheliste suhete osakonda ja seal imestati, kuidas ma niii kiiresti juba selle paberi sain. Hispaanlased pole harjunud ju sellise tempoga, nad on väga laisad üldiselt ja neil on alati aega maa ja ilm haha. Okei, igastahes, kõik dokumedid on nüüd ära antud, kuid see ei garanteeri seda, et ma siiski saan nendesse ainetesse, sest need on pmst täiesti täis juba. Reedel edastati kõik paberid kohalikele koordinaatoritele ning nemad otsustavad, kas võtavad inimesi juurde või mitte. Vot, ma pole ainus kellel selline mure, võtsin igaks juhuks siis ühe aine omale veel, kus peaks ruumi olema juhul kui ma oma esimesi valikuid ei saa. Seejärel pidin minema hispaania keele intensiivkursuse testile, mille põhjal järgmine päev moodustati tasemete kaupa grupid. Testis oli 100 lauset, kus oli tühi lünk ning tuli valida õige variant, mis sinna soiks. Üldiselt oli too ikka üsna raske kuna ma polnud kunagi veel minevikku õppinud. Päris palju mängisin bingot ja panin huupi haha. Siis oli veel kirjutamise osa, kus oli 7 ülesannet, iga üks järjest raskem. Lõpuni ei pidanud kõik tegema, ainult need, kes tõesti on võimalised ja kelle keeletase on kõrgem. Mina suutsin vist kolm esimest ära teha: tuli kirjeldada oma perekonda, siis kirjeldada oma esimest päeva ülikoolis/tööl ja kolmandaks kirjeldada seda, mis sulle oma parima sõbra juures kõige rohkem meeldib. Vahepeal pidi igaüks ka paar minutit ära käima, et õpetajatega suuliselt vestelda. Ma ei kartnud üldse, sest ma saan kõigest juba aru ning too õpetaja ütles et ma räägin väga väga hästi, B1 tasemel ning lasi mul valida kas ma tahan A2 või B1 gruppi. Muidugi ütlesin et A2 kuna seal õpitakse minevikku ja grammatikat, mida mul just vaja on. Pärast läksin arvutisse ja sain teada, et meie väike sünnipäeva kingitus Stennu emmele, mille Stennuga viimasel päeval Montpellieris meisterdasime, jõudis täpselt õigeks ajaks Eestisse! Meil oli nii hea meel selle üle! Samuti ostsime ära üliodavad lennupiletid Lazarotele: 9 € sinna ja 25 € tagasilend. Seejärel broneerisime ka omale seitsmeks päevaks toa ühes imeilusas basseiniga korterite kompleksis.

Teisipäeval ehk sõbrapäeval otsustasin oma läpaka kooli kaasa võtta, et wifit proovida. Selleks oli vaja üks väga pikk protsess läbida ja üksi poleks ma hakkama saanud ilmselt. Kõigepealt läksin keelekeskusesse, et teada saada kuhu gruppi ma sain ning mis kell need toimuva hakkavad. Seal nägin mõnda tuttavat nägu ja üks erasmuse tüüp itaaliast oli nii lahke ja aitas mul kõik vajaliku ära teha, et oma arvutiga internetti pääseda. Seega sain lõpuks Stennuga skypes rääkida ja teha muid toimetusi. Kooli wifi on ülimalt kiire, igal vabal hetkel võib mind nüüd leida kooli fuajeest kus on palju laudu ja toole spetsiaalselt selle jaoks, et mugavalt internetti kasutada ning ma pole sugugi ainus, kes seal koguaeg oma läpakaga tsillimas käib haha. Siis oli aeg keeletundi minna ning mu õpetaja on täiesti segane haha, laulab ja tantsib ja norib ja kõike muud, ta on täiega lahe!!! No absoluutselt ei anna võrrelda Eesti õpetajatega. Kohe tegimegi algust mineviku õppimisega ja no kuna see on intensiivkursus, siis seal peab ikka päris palju koguaeg õppima ja kodutöid tegema ja veelkord õppima, aga see on väga kasulik! Iga päev kaks tundi kuni 23.märtsini, päris hea on see, et kohe kui keelekursus lõpeb, sõidame Stennuga kolme päeva pärast puhkama, ideaalne ! :) Õhtul andsin valentinipäeva puhul oma armsatele korterikaaslastele ühe šokolaadi ning nad olid nii tänulikud ning neil oli veits piinlik ka kuna neil polnud mulle midagi anda. Siin hispaanias pole sõbrapäev üldse nii populaarne ning mehhikos ka ilmselt mitte. Ma isegi ei tea miks, tahtsin poest osta mingit südamekujulist šokolaadi kuid seal lihtsalt ponud, mitte midagi sõbrapäevaga seoses...väga imelik haha! Hiljem läksin paariks tunniks jalkat ühte baari vaatama, seal oli jälle sada tuttavat nägu ja sai jällegi palju suhelda toredate inimestega.

Kolmapäeval midagi erilist ei toimunudki. Kõik loengud hakkavad alles 20.veebruaril, seega hetkel on mul vaid keelekursustel vaja iga päev käia. Õhtul läksime tüdrukutega ühte kiirsöögi restorani, mis on kolmapäeviti täiesti ülerahvastatud kuna siis on peaaegu kõik pinchod 1€ (soojad saiakesed, kuhu saab ise valida, mida sinna sisse panna) ja õlu samuti 1€, see on ka põhjus, miks inimesed sinna iga nädal just sel päeval lähevad.  Ka seal oli palju sõpru ja väga tore oli.

Neljapäeval käisime karnevaliriideid otsimas, kuna õhtul toimus Super Hero Party, kus kõik pidid kandma erinevaid kostüüme ning laupäeval oli ühele suurele karnevalile minek. Leidsime ühe spetsiaalse karnevalipoe, kõik kostüümid olid muidugi väga kallid, alates 25€ kuid igasuguseid peakatteid ja maske oli seal meeletutes kogustes ning täiesti talutava hinnaga. Mina ostsin omale siis 8 euro eest medõe riided ning ka ühe sädeleva paruka laupäevaks lisaks. Õhtune pidu Iiri pubis oli meeletult vinge, tegime palju pilte kuna enamus olid  oma riietega vaeva näinud ning ma tantsisin mingi 4 tundi järjest kuna need lood seal on just minule ja koguaeg kui ma püüan kellegagi rääkida, siis see vestlus ei kesta kaua kuna ma pean lihtsalt tantsima sest iga järgnev lugu on eelmisest parem ja ma ei saa seista kohapeal.

Reedel ma magasin kaua ning oleks veel edasi maganud aga ma pidin kodutööd tegema ja kõik ebareeglipärased pööramised hispaania keeles pähe õppima kuna õpetaja ütles et väike test tuleb. Siis istusin arvutis ja ootasin infot laupäevase karnevali kohta, keegi ei teadnud siiani mitte midagi, mis kell see toimub ja kuidas sinna minnakse jms. Lõpuks sain vajalikud asjad teada ning siis tõttasin poodi kuna pidin ostma pühapäevasele üritusele süüa. Nimelt üks prantsuse poiss korraldab sellise söömingu nimega "Gran aperitivo" kus kõik peavad pakkuma mingit sööki, mida nende kodumaades üldiselt süüakse. Kuna mul siin leiba pole ega kama, siis otsustasin teha kartulisalatit - see on ju kõige tüüpilisem peolaudade toit. Kõik vajaminevad asjad olid poes olemas välja arvatud hapukoor. Võibolla kuskil mujal poes oleks olnud aga mul polnud aega kuskile minna seega majonees käis kah! Kodus käisin pesus ja siis hakkasime end õhtuks valmis sättima, läksime tüdrukutega ühe sõbra korterisse kuhu tuli veel seitse inimest. Seltskond oli väga muhe ning mängisime minu baila kaarte. Kella ühe paiku võtsime taksod ja läksime linna ühte klubisse, kus pidi toimuma kaheksakümnendate pidu kuid kahjuks lasti seal vaid kahte laulu 80´st, ma nii ootasin aga mis teha, muidu oli vägev nagu ikka. Tantsisin jälle terve öö ja jõudsin koju kella kuue paiku.

Laupäeval ärkasin kell neli päeval, sest ma polnud ammu end korralikult välja magada saanud. Tiksusin niisama oma toas ja koristasin. Siis sättisime end karnevaliks valmis, kuna minu ja mu korterikaaslaste jaoks oli see esimene karneval, siis me ei teadnud absoluutselt mida sellest oodata ja mis seal tehakse. Tegemist oli iga aastase Cantabria regiooni suurima karnevaliga Santona linnakeses. Hispaania tuntuim, tähtsaim ja suurim karneval toimub Cadizis ja vaene Kristiineke pidi just nädal enne seda sealt lahkuma kuna Eestis hakkas kool juba veebruari alguses. Oeh, seda tahaks küll kunagi oma silmaga näha, vähemalt ma olen seal linnas käinud, see on juba võit haha. Aga me sõitsime siis bussijaama ning seal oli tohutult palju kostümeeritud inimesi. Ma polnud midagi sellist varem näinud, nii naljakas oli. Bussipilet oli 4€ üks ots ning bussid läksid iga hetk sest tegemist oli ju ühe kauaoodatud sündmusega ja meeletu mass soovis ju sinna linnakesse kohale jõuda.
Bussisõit kestis 40 minutit ning kohale jõudes võis igal pool näha erinevates kostüümides inimesi. Nii lahe et seda võetakse siin nii tõsiselt ning no seal oli igasuguseid erinevaid kujusi. Inimstel fantaasiast puudu ei tulnud. Liikusime siis muusika suunas, üks suuuuur telk oli keset linna platsi püsti pandud ning laval olid esinejad ning koguaeg kõlas maailmaparim hispaania muusika, oehhh, see üritus oli niiiiiii lahe - minu elu esimene karneval!!! Inimesed tulid kokku, nautisid õhtut, kogu pere võeti kaasa...ka väiksed lapsed olid pealaest jalatallani maskeeritud. Vahepeal isegi lasti pasodoble lugusi ja muidugi danza kudurot ja kõike kõike muud. Loomulikult oli Sillu jälle taevas ja nautis igat momenti. Vahepeal läks nii palavaks et viskasime joped seljast ja tantsisime üsna õhukeste riietega vabas õhus. Me jõudsime sinna kell üheksa õhtul ning tulime ära esimese bussiga kell neli hommikul. Enne tulekut ostsin omale friikartuleid ja hamburgeri kuna nälg oli tappev. Üldiselt see õhtu jääb ikka pikaks ajaks meelde, kõik Erasmuse inimesed on meeletult toredad, kohe kui tuttavaid nägusi kohtasime siis tervitasime nagu ikka kahe põsemusiga ja tegime palju pilte ning kõik oli lihtsalt super! Meil on ka välja kujunenud enamvähem kindel seltskond, kellega koguaeg ringi liigume ja ma olen selle paari nädalaga omale tohutult head sõbrad leidnud üle kogu maailma ja iga päevaga tuleb neid aina juurde, mind ootab ees palju reisimist tulevikus igasse maailma nurka hehe! Aga jahh, ainus kurb asi on see, et ma kaotasin oma punase ristiga arsti peakatte kuskile tantsuplatsile, üks hetk oli see lihtsalt kadunud, täitsa jama aga eks selle saab ise meisterdada kui kunagi veel vaja läheb! ;)

Pühapäeval ärkasin kell üks ja hakkasin kohe kartulisalatit õhtuseks koosviibimiseks valmistama. See võttis aega täpselt kaks tundi. Kartulad keesid vist veits üle kuna nad olid väga plödid ja niisked kui ma hakkisin haha, aga lõpptulemus oli ikkagi väga hea...isegi ainult majoneesiga oli täitsa söödav, hapukoorest nagu  väga puudust ei tundnudki ja mu korterikaaslastele maitses minu valmistatud salatike väga! Läksin siis kella kahekaks selle prantsuse poisi juurde ja ma olin esimene, ning jõudsin täpselt minuti pealt õigel kellaajal kohale. Aitasin tal siis salatit valmistada kuna ta oli ajahädas ning 20 minuti pärast ilmus teine külaline. Tema oli sakslane (minu hispaania keele grupist) ning ta tegi ka kartulisalatit kuid seal oli poole vähem koostisosi ja minu oma oli palju parem haha !!! Igastahes, inimesi tuli kokku 13 ja toitu oli oi kui palju ning pool jäi isegi järgi. Algul mõtled küll, et issand, nii palju inimesi tuleb, ei tea kas ikka jätkub...aga no palju sa ikka süüa suudad. Mehhiklased valmistasid muidugi vürtsikaid tacosi, mis olid mu lemmikud ning ühed prantsuse tüdrukud tõid koogi, niiet meil oli super õhtusöök! Ideaalne tegevus pühapäeval kui kõik poed on kinni ja mitte midagi ei toimu. Järgmine pühapäev läheme itaalia tüdrukute korterisse, nad pakuvad seal ainult Itaalia toitu meile (sellepärast et seekord nad ei saanud koostisosi osta kuna pühapäeval on kõik poed kinni ja nad unustasid selle lihtsalt ära, seega teevad tasa haha) Ma teadsin sellest seltskonnast vaid nelja inimest, seega sain jälle palju uusi huvitavaid sõpru juurde erinevatest riikidest ja meil oli väga väga tore rahvusvaheline õhtupoolik!
Siis avastasin, et kaks tüdrukut elab minu tänaval, ehk siis meil oli ühine kodutee. Me läksime hoopis teist teed pidi ja ma ei teadnudki et meie Santanderi linnakeses on õues eskalaatorid mis aitavad hõlpsasti ja mugavalt inimesi järsust mäest ülesse ning siis tuli selline gondlimoodi lift ka, mis viis meid kiiresti hästi kõrgele ja sealt avanes tohutult imeline vaade merele ja tuledele ja apppiiii, ma ei jaksa oodata kui ma päevasel ajal seal sõitma saan hakata. Kui mäkke jõudsime oli vaid 15 minutit koduni kõndida. Hoopis teisest suunast lähenemine ja ma hakkan seda teed nüüd koguaeg kasutama kui kesklinna soovin minna, sest see gondel ja eskalaatorid viivad täpselt linna südamesse! Kuidas ma enne ei teadnud sellise asja olemasolu? Väga veider, oehh, armastan Santanderi iga päevaga üha rohkem ja ei taha lihtsalt mõelda sellele, kui ma ükspäev siit jäädavalt jälle ära pean minema, sest see koht on ju täiesti imeline ja üllatusi täis. Ma ennem ei märganudki seda, et siin kohe niiiiii künklik ja mägine on, nüüd kui selle gondliga üles sõitsime taipasin, et wow, ma elan ikka päris mäe otsas ja linn on täiesti all. Igastahes, selline oli siis minu tegevust täis nädalake siin ja tegemistest siin puudust ei tule. Ma sain just teada ka, et kõik mu loengud hakkavad alles 27ndast veebruarist mitte 20-ndal nagu algselt arvasin. Seega veel üks vaba nädal, kuigi noh, keelekursus on üsna mahukas, seega päris lulli lüüa ei saa. Ma nüüd lõpetan, täna öösel ma kaua magada ei saanud kuna ma nägin õudukaid ainult ning siis otsustasin kell üheksa tõusta, et oma päevaga vara alustada ja korraliku reziimiga harjuda vähemalt nädala alguses kuni segavate faktoriteni nagu öised koosviimised linnas haha! Mäu!

Väike videoke Carnaval de Santonast :