Madrid

Buenas tardes! Lugu on nüüd nii, et pesitsen jällegi Madridi lennujaamas et järgmisel päeval siit Portosse sõita, oodata on mul veel jäänud terve öö, seega ideaalne võimalus järjekordset blogipoistitust koostada mu erinevatest reisidest. Ma olen praegu natuke õnnetu kuna kaotasin oma kõige lemmikumad ja ilusamad päikseprillid ära just, ilmselt jäid lennukisse :( Aga see selleks, alustagem siis 4.maist, kui Stennuga Madridi linna uudistama läksime. Sõitsime lennujaamast umbes kella ühe paiku metrooga oma hosteli suunas, mille omanik oli üks hästi tore tädike. Meie tuba oli üsna pisike, üks suur voodi, telekas, riidenagid ja üles-alla käiv lauake. Dušširuum koos wc-ga oli kõrvalruumis ühine ning kööki seal üldse polnud kahjuks. Esimese asjana läksime ja kõndisime Lidlisse, et omale toidumoona varuda. OSTSIME LEIBA! Polnud päris õige, aga üsna lähedal ikka leiva maitsele hehee. Kuna sel päeval oli ilm üsna paha, vihma ka tibutas ning me olime superväsinud (zombied), siis otsustasime et targem oleks ennast täielikult välja puhata...kumbi meist polnud ju eelneval ööl väga maganud, energia oli täiesti null. Vahepeal sadas isegi hullu padukat ma mäletan, kuulsin läbi une. Heameelega oleksime hommikuni maganud aga sundisime end siiski püsti et öösel ikka välja minna, muidu on piinlik et tuleme Madridi ja terve päev ei tee mitte midagi. Panime end internetis ühe klubi nimekirja, et tasuta sisse saada, aga see eeldas ka üsna varast kohaleminekut, nii me siis tegimegi aga seal oli väga vähe inimesi ja väga halb muusika. Siis leidsime ühe baari koos tantsuplatsiga, see oli juba väheke parem, aga väga pikale meie õhtuke ei läinud kuna ees ootasid pikad ja tegemsit täis päevad.

Laupäeval (5.05) sõitsime bussijaama et osta piletid ühte ilusasse linnakesse Madridi lähedal mida kõik soovitasid, nimeks tal siis Toledo (oli kunagi ammu ka Hispaania pealinn). Meil vedas täiega kuna buss oli juba täitsa täis ja mõtlesime et peame järgmist ootama, kuid saime siiski imekombel viimased kaks kohta. Sõit kestis 1,5h , kohale jõudes oli jällegist taevas täiesti pilvine ja midagi head see ei tõotanud. Esimese asjana läksime kohe turismi infosse, et kaarti omale saada ning küsida ka millised on siis ka põhilised vaatamisväärsused, mida me peake nägema. Meile see linn muidu väga meeldis, algselt plaanisime mingi 3-4 tundi seal ringi jalutada ja pilte teha kuid lõpuks avastasime et oleme juba 6 tundi seal olnud, lõpu poole tuli isegi päike välja...just siis kui minu uus ja hea digikas tühjaks sai ning jõudsime kõige ilusama vaateni. Õnneks oli Steni digikas ka mul kotis, seega saime siiski kõike seda jäädvustada, mitte küll nii hea kvaliteediga kuid siiski! Lühidalt, Toledo on üks huvitav linnake, kus pesitseb tohutult palju erinevaid kirikuid. Kogu see vanalinn, mis on müüride ja jõega piiritletud oli hästi hubane, ilusate tänavate, hoonete ja loomulikult ka suurepärase vaatega.
Tol päeval kõndisime ikka päris palju, aga õhtul läksime siiski jälle välja, nimelt ühte kuulsasse klubisse nimega Kapital, ku son 7 korrust ja piletihind oli ka üsna krõbe, 15 kui ma ei eksi. Selle eest sai küll kaks tasuta jooki omal valikult, seega rahast niiväga kahju ei olnudki. Igal korrusel oli loomulikult erinev muusika, mina leidsin ka oma korruse kiiresti üles hehe. Seal oli ka karaokebaar, ühesõnaga üüratult suur klubikompleks. Seal peasaalis mängiti mingit elektroonikat ja see meile ei istu väga. Aga jah, ära sai nähtud see värk. Lõppes see õhtu minu jaoks päris õnnetult kuna ma suutsin oma kuulsa roosa salli seal kuskile ära kaotada, avastasin selle just siis kui olime ustest välja läinud. Turvamehed olid nii jobud, ja ei lasknud mind enam sisse tagasi, ütlesin et ma soovin minna vaid viieks minutiks oma salli otsima aga neid ei huvitanud see, ma oleks pidanud jälle sissepääsu raha maksma, seega jah, sinna see siis jäigi. Oehh, see oli Santanderis päris kuulus, minu firmamärk haha, igaljuhul pean ma leidma täpselt samasuguse omale, maksku mis maksab!

Pühapäeval (6.05) läksime esimese asjana ühte muuseumisse, mis oli tasuta. Mingi kunstimuuseum, aga seal olid mitmed korrused suletud ja ausaltöeldes kõik oli üsna igav, siis otsustasime juba 20 minuti pärast sealt ka lahkuda. Mõtlesime küll et oleme kultuursed aga mis sa ikka ära teed kui asi ei huvita haha. Pärast seda läksime ühte suurde parki nimega Retiro, et seal 45 minutiks üks paadike rentida. Võtsime palju söögimoona ka kaasa et seal siis ka üks mõnus piknik teha. Hiljem kõndisime niisama igal pool linnas ringi, tegime pilte tähtsatest hoonetest ja nautisime supersooja ilma. Põikasime vahel ka jalanõude poodidesse, et mulle uusi musti balerinkasi osta kuna reisi ajal lagunesid jälle mul ühed jalanõud ära, kuna need kilomeetrid mis me maha kõnnime teevad ikka oma töö. Tulemus oli see, et sain omale juhuslikult ühed kenad kingakesed Olivery ja Gerry pulma, seega selle pärast ei pea enam muretsema. Kleit on veel Eestis, loodan et ikka mahun sinna sisse juulis, see Erasmuse elu siin on päris ebatervislik ja kõik kaebavad et on mitu kilo märkamatult juurde võtnud, kaasaarvatud mina...aga eks ma võtan end kätte kui rohkem aega on juuni lõpus! :)) Nii, Madridi juurde siis tagasi...me avastasime üsna hosteli lähedalt ühe toreda hiinapoe ka kust ma jällegi omale mingi viis uut pluusi ostsin. Õhtul pakkisime juba kohvreid kuna järgmine päev pidime hostelist välja kolima jälle. Õnneks tädike lubas meie kohvrid ühte ruumi panna järgmisel päeval, et saaksime vabalt linnas ringi liikuda.

Esmaspäeval (7.05) kõigepealt siis andsime toa üle, panime asjad ära ja siis läksime kella üheteistkümneks põhiplatsile, kust iga päev alustatakse tasuta linnaekskursiooni. Leidsimegi kerge vaevaga ühe punase särgiga noore tüdruku, me olime esimesed inimesed. Hakkasime rääkima ja ta oli hästi tore. Kokku tuli meid tuurile 7 inimest, jalutasime 3 tundi siis Madridi linnapeal, tegime ikka päris suure tiiru. See giid rääkis kõike väga huvitavalt ja lisaks jutustas ka erinevaid asjakohaseid anektoote. Tuuri lõpus andsid kõik talle muidugi tippi päris palju, kuid meil oli sularaha vaid natuke alla kahe euri ja üsna piinlik oli. Samas, me olime ainsad noored ja õpilased, seega jah, tegemist oli ju siiski tasuta tuuriga. See türduk kirjutas mu nime ka üles kuna on võimalus, et ta tuleb juunis Santanderi ja siis olen mina talle giidiks...kuna ta pole veel kunagi sinna sattunud ja ma rääkisin kui imeline koht see on!
Siis suundusime Stennuga ühte söögikohta, mida too giid meile soovitas. See on nii et maksad 2,5€ ühe õlle eest ja saad kaasa hunniku head sööki. Eelkõige paellllat, mmmmm kui hea see oli, mu elu esimene paella! Samuti oli seal veel juustupalle, väikseid singisaiakesi, kartulitükid vürtsika kastmega. Super! 5€ ja mõlemal kõhud kõvasti täis. Nii, siis suundusime kella neljaks hostelisse tagasi et oma kohvrid võtta, pärast läksime kinno, et vaadata ära Kuuma Piruka uut kauaoodatud kaheksandat osa. Pärast kino oli õues juba pime, käisime kõik tähtsamad ja ilusama kohad  veelkord läbi, seekord siis öövalguses ja tegime muidugi ka palju pilte. Linn oli kohe teist nägu! Väljas oli mõnusalt soe ka.
Lõpetasime oma rännaku siis uhkelt ikka linna põhiplatsil Puerta del Solil, istusime purskkaevu juures, imetlesime kõike seda ilu ja jaurasime. Olime päev otsa ju kodutud olnud haha, kell 12 öösel siis jätsime Madridi linnaga hüvasti, hüppasime sealt samast metroo peale ja sõitsime lennujaama , et seal öö veeta, õnneks lennuk läks mõlemil poole seitse hommikul, seega polnudki väga kaua vaja oodata! Mina suutsin vist ühe või kaks tundi magada, Stennu oli terve aeg üleval. Kui Santanderi koju jõudsin kella veerand üheksa ajal, läksin kõigepealt pesema ja siis mõtlesin et okei, magan poolteist tundi ja lähen loengusse. Aga, nagu arvata oligi, panin ma äratuskella kohe automaatselt kinni ja pooleteist tunnist sai lõpuks üheksa tundi...seega ma ärkasin alles õhtul kella kuue-seitsme paiku. Ups! Magasin loengu maha, aga nii hea puhanud tunne oli. Seega teisipäev oli täiesti mõtetu, olin terve aja voodis...mingi kolm tundi olin vaid ärkvel, sõin midagi ja olin voodis arvutis. Siis jäin jälle magama, see on ulme millise unega võib üks inimene olla! Aga noh, eks need reisid ole kord juba sellised, väsitavad vaesed lapsed nii ära, üldse ei saa puhata.

Kolmapäeval (9.05) läksid mu korterikaaslased reisile, Brüsselisse ja Amsterdami kümne erasmusega. Mina aga valmistasin ette presentatsiooni järgmiseks päevaks, mis pidi olema hispaania keeles ning teemaks eesti majandus. Kusjuures ma ei pabistanud üldse ja tavaliselt ma ei jäta selliseid asju viimasele minutile kuid imekombel sain hästi hakkama! Õhtul tuli 5 poissi minu juurde jalkat vaatama, mind see mäng ei huvitanud kuna need meeskonnad kes mängisid polnud minu huvisfääris.

Neljapäeval (10.05) oli teada juba ilmateatest, et tulekul on superkuum ilm - kuni 34 kraadi ja nii see tõesti oli. Esiteks, ärkasin kell 7:15, vaatasin aknast välja ja ei suutnud uskuda oma silmi. Mulle avanes imeline vaade päikesetõusust mere kohal, MINU ENDA AKNAST !!! Täiesti uskumatu, see oli nii hingematvalt ilus. Kell kaheksa kooli kõndides oli õues juba megapalav, mingi 25 kraadi vähemalt...otsustasin ka esimest korda rattaga kooli sõita sest ma sain lõpuks oma kaardi kätte. See oli päris raske, kuna ma ei taibanud sadulat kõrgemaks panna ning kogu teekond oli niimoodi laugelt mäest üles, mida ma ennem tähele polnud pannudki kui kooli olen kõndinud. Üldiselt ma olin täiesti läbi omadega kui kohale jõudsin, jala oleks sama kiiresti saanud kuna need rattad on väga suured ja rasked kolakad haha. Aga koolist tagasi tulla on lausa lust, justkui mäest alla veeremine hehee. Aga jah, tegin supsti oma presentatsiooni ära, olin kokku kolm tundi loengutes ja siis ruttasin koju riideid vahetama et RANDA PÄEVITAMA MINNA!!!
 Kordan, tegemist oli 10 maiga, niiiiii lahe. Õues olev kuumus oli meeletu, ma kuulsin et sellised kraadid on üsna haruldased Santanderis, isegi suvel pole seal nii soe. Seega ma olen õnnelik et sain midagi sellist kogeda, loodan et seda juhtub veel! Olin tund aega üksi ja siis tuli ka mu parim sõber Gianfranco ka otse koolist randa. Vedelesime seal kella kolmeni, vahepeal mängisime mu reketitega ja käisime ka vees, mis oli ikka päris jahe, aga ma kastsin siiski end täiesti märjaks madalas. Oehh, ja no milllllline vaade rannast avaneb, lihtsalt ei anna võrrelda mitte ühegi teise rannaga maailmas, niii omapärane! Pärast pakkisin kohvrit nädalavahetuseks ning läksin poiste juurde õhtust sööma, Gianco kutsub mind üsna tihti oma pastaroogi maitsma, eriti lahe on see, et ma pean kohale jõudmiseks kõndima kõigest 2 minutit oma majast heheee, ma olen juba niiii harjunud siin sellega et kõik kohad Santanderis on käe-jala juures: kõik sõbrad, kool, rand, kesklinn ... mida veel tahta! :) Aga et seda postitust mitte liiiga pikaks lasta, kirjutan oma viimasest AEGEE reisist Zaragozasse ja San Sebastiani järgmises sissekandes.