Zaragoza, San Sebastian ja härjavõitlus

Alustagem siis reedest (11.05), läksin oma kodinatega kella  kümneks kooli, et sealt alustada reisi Zaragoza suunas. Kuna minejaid oli vaid 17, siis seekord oli meil plaanis autod rentida, bussiga minek olek kordades kallim tulnud. Rentisime siis ühe seitsmekohalise ja kaks tavalist autot. Okei, algne plaan oli nii, et kell kaheksa hommik stardime ja kell üks oleme juba kohal (sõit sinna kestab 5 tundi) aga no loomulikult me pidime lihtsalt passima ja ootama jällegist kuna see organiseerimie neil seal käib kõik ikka väga viimasel minutil ja ülimalt aeglaselt. Päris kurb oli kuna Zaragozas lubas terveks päevaks 34 kraadi sooja ja me alustasime oma teekonda alles kell üks, seega jõudsime kohale kell kuus, sest vahepeatused ka aina venisid ja venisid. Enne hostelisse sisenemist  pidime jälle ootama aga see oli päris naljakas kuna üks natuke vintis vanamees armus ühte meie usa tüdrukusse ja saime palju naerda, tüüp isegi hakkas laulma talle ja ei saanud lihtsalt pilku ära tollelt neiult. Ma tegin video ka sellest unustamatust serenaadist! Aga hostelis oli meil jälle nii et hunnik rahvast oli ühes toas ning kogu meie 17 inimese peale oli 2 vannituba wc-ga, seega see oli ikka üsna piin haha. Esimese asjana panime siis oma kohvrid ära ning läksime kiiruga ühte kindlust külastama mis pidi juba üsna pea sulgema. 20 minutiga tegime tiiru peale ning siis liikusime linna põhiplatsi poole, väljas hakkas juba vaikselt pimenema ka kuid sooja oli ikka 30 kraadi.

Kui ma varem mainisin et Salamanca linna peaväljaks oli kõige ilusam mis ma siiani olen näinud, siis nüüd vist pean meelt muutma, samas, need on ikka üsna erinevad, aga no see Zaragoza oma on siiski Hispaania suurim. Meeletult uhke kirik, siis üks huvitav purskkaevumoodi asjandus, millel oli selline siksakiline kujutis peal mis jätkus veel mitukümmend meetrit edasi asfaldil...kui lähemalt vaadata siis sai aru et tegemist oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika kujutisega, igaljuhul väga huvitav lahendus! Meil oli kohalik giid ka AEGEE Zaragoza organisatsioonist, kes rääkis meile iga asja kohta palju ajaloost. Lõpuks jõudsime ühe sillani kust siis avanes selle linna kõige kuulsam ja ilusam vaade sellele uhkele kirikule, mis on Zaragoza sümboliks. Tegelikult, ega seal muud midagi ei ole vaadata, üldiselt on see üks Hispaania suurimatest linnadest aga minu arust ka üks kõige igavamaid. Vot, kuna me olime suht päev otsa nälginud siis pärast ekskursiooni läksime kõik linnapeale tapasid ehk snäkke sööma. Siis oli kell juba nii palju et enam ei jõudnud hostelisse tagasi minna et pesta või riideid vahetada või nägu korda teha vaid läksime kõik otse ühte baari kus sai ka tantsida. Meil oli väga tore õhtu ning tants ja trall jätkus ka veel pärast meie kahes hiigeltoas, õnneks me olime Danieliga (mehhiko poiss) viimased, kes surmväsinuna tagasi jõudsid, seega ei pidanud kaua taluma seda lärmi...kuna kõik olid vahepeal pesemas käinud ükshaaval siis toa põrand oli täiesti läbimärg mingil moel ja siis väga targad tüübid otsustasid seal liugu lasta, meil on päris naljakaid videoid neist hahaha, toredad mälestused ! :D 

Aga jah, umbes kella kuue ajal sai vist sõba silmale aga laupäeval (12.05) kell 9 oli juba jälle äratus et sõita koos Zaragoza Erasmustega ühte väikesesse linnakesse, et pidada maha üks tore päev täis härjavõitlust! Kõigepealt oli hommikusöök mis oli üsna rikkalik, sai kõhu ikka korralikult täis pugida...ei anna võrreldagi meie eelmiste hostelitega, see oli super! Bussis kõik muidugi magasid, see oli kui taevakingitus, tõotas tulla üsna kuum päev jällegist ja nii oligi. Jõudsime siis ühte minilinnakesse, üks perekond peab seal sellist äri et pakuvad võimalust kätt proovida hispaanias väga populaarse härjavõitlusega kuid muidugi mitte suure ja täiskasvanud härjaga. See oli üks mu elu lahedamaid kogemusi vist, aga loomulikult ei pannud ma oma elu seal ohtu ning ma otsustasin siiski peita end nende kiviseinade taga enamusaja ja siis jooksin lihtsalt ühe varjualuse juurest teiseni, sest tegemist ei olnud siiski naljaga. umbes 10 inimest ma arvan et kogu meie suurest seltskonnast julgesid päriselt selle keebi kätte võtta ja härjale vastu minna.
Me nägime ikka päris valusaid kukkumisi ja libastumisi ka, õnneks keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, lihtsalt marraskil käed-jalad, sarvedega katki tehtud pluusid jms, ikka üsna jube oli vaadata seal tribüünil. Ma lisan video ka lõppu et saaks näha kuidas see asi välja käis. See härjakene oli ikka päris vihane, sai ikka näha kuidas täiskasvanud poisid meil seal hirmuga saba jalgevahel eest ära jooksid haha. Perenaised aga samal ajal valmistasid kogu rahvale PAELLAT (hispaania tuntuim roog), esimest korda elus sain siis seda õiget paellat proovida mis oli maailmahea!!! Tegin lausa pilti selle vanatädikesega. Siis terve päeva müüdi ka külma sangriat ja õlut eriti odava hinnaga kuna õues oli meeletult palav, Muusika käis ka kogu aja suurtest kõlaritest, ühel hetkel hakkasid inimesed lihtsalt tantsima ja loomulikult ühinesin ka mina nendega. Ülimalt vinge, täiesti perfektne päev. Imekombel kohtasin ka ühte eesti tüdrukut seal kes parasjagu Zaragozas oma Erasmust teeb, aga ta õpib muidu taanis vist, ma ei mäleta täpselt sest ta oli üsna vaikne ja ma ei viitsinud palju rääkida. Õhtu poole pakuti veel bocadillosi (suured võileivad)  ning nende vahele sai panna ka verivorsti !!! See oli küll üllatus et midagi sellist võib Hispaaniast leida. Aga jah, õhtu poole siis liikusime tagasi oma hosteli poole, bussis jälle magasid kõik nagu ikka kuna üsna väsitav päev oli. Muidugi läksime ka tol ööl välja pidutsema aga seekord saabusid inimesed juba päris varakult üksteise järel tagasi, mina olin üks esimestest seekord!

Pühapäeval siis (13.05) tegime ka päevavalguses lõpuks väikse tiiru Zaragoza peaväljaku juures, külastasime ka seda uhket kirikut. Muide samal ajal toimus seal platsil mingi suur kevadjooks, täitsa Eesti tunne tuli korraks peale haha. Vot, siis aga kogunesime autode juurde et alustada teekonda San Sebastiani suunas, jõudsime sinna kella nelja paiku alles. Jällegi oli mul üsna kahju sellest et meil nii vähe aega seda imeilusat kohta avastada jäi. San Sebastian asub samuti Hispaania põhjarannikul nagu Santander ning tuleb tõdeda et tegemist on jubeilusa linnaga, võiks öelda et täitsa samaväärne Santanderiga, kuid mõlemil on omad plussid ja miinused. Santander on siiski ilusam oma maastiku ja randade poolest kuid linna sisemuses on hooned üsna igavad, seevastu San Sebastiani interjöör oli väga kena ja maitsekas.

Me suundusime kõigepealt tapasi sööma sest kõik olid meganäljased, seejärel liikusime mäe otsa, kust avanes tohutult ilus vaade San Sebastiani lahesopile ja linnakesele. Istusime seal ja nautisime kogu seda vaadet päris tükk aega. Siis nägime veel natuke ühte minikontserti, kus lapsed tekitasid muusikat mingite imelike pulkadega vastu laudu lüües, päris vahva oli! Siis tulime teiselt poolt alla, nägime ka ühel suurel platsil inimesi rahvatantsu ringis tantsimas, kõik võisid liituda aga meil kahjuks polnud aega selle jaoks. Kõndisime mööda merepromenaadi üsna pikalt kuni lõpuks jõudsime vist ka selle linna põhiväljakule mis oli täpselt ranna juures. Vot jah, siis viskasime veel pilgu peale ühele suurele kirikule ning seejärel oli aeg autodesse istuda et alustada pikka koduteed, mis kestis vist üle kolme tunni. Jõudsime Santanderi kella ühe paiku öösel ja olime surmväsinud. Üldiselt ma arvan, et see reis oli AEGEE üks parimaid, mis nad meile korraldanud olid. Juba sellepärast et lõpuks ometi vedas meil ilmadega ning nalja sai ikka päris kõvasti, ja kõige enam meeldis mulle muidugi see päev täis hispaanialikku minihärjavõitlust!  

Järgmisel nädalal kadus meil kodust internet ära. Käisin siis koguaeg kooli raamatukogus istumas ja oli tunne nagu elaks justkui kiviajal. Kodus pole lihtsalt midagi muud õhtuti teha kui netti pole. Andrea läks siis ükspäev linna et uurida asja ja sealt öeldi, et meil on aprilli kuu maksmata ning seega võtsid interneti maha. Kuna interneti raha võetakse otse minu kohalikult pangakaardilt maha, siis tegin omad järeldused et ju mul polnud sel hetkel piisavat summat kaardil, kui nad parasjagu raha tahsid võtta. Sest ma mäletan et pärast Lanzarotet võtsin ma lennujaamas nii suure summa välja et kaardile jäi vaid mini 30 euri alles, ja siis kui ma raha juurde kandsin oli ilmselt juba liiga hilja. Vot, aga siis neljapäeval (17.05) läksime Sofiaga linna, et maksta see võlg ära ning õhtuks oli juba internet ilusti kodus jälle olemas. Premeerisin end sellega, et ostsin omale hiinapoodidest kaks pluusi.
Õhtul läksin Gianco juurde õhtusöögile, pidin viima magustoitu aga ma unustasin täiesti ära kui ta mulle helistas. Õnneks ma käisin eelnevalt Carrefouris ja ostsin Porto reisiks midagi süüa ning leidsin ka megaodava ja suure paki muffineid (450g). Kui Gianco juurde jõudsin, tuli mul meelde et ta palus mul magustoit tuua, siis lippasi ruttu koju tagasi ja mis oleks saanudki olla parem valik kui pakk muffineid. Meid oli kokku 6, mina ainus tüdruk hahah. Sai üle pika aja liha süüa, niii nämma. Siis läksime edasi ühte korterisse kus oli väike pidu sama seltskonnaga, kes Zaragozas käis. Hiljem läksime ka muidugi klubisse tantsima ja preili Pikknurm jõudis koju alles siis kui klubid suleti. Kui koju jõudsin, tahtsin panna äratust kella üheksaks, et kella kümneks kooli minna kuna siis pidi toimuma meil selline kokkusaamine mõndade kohalike hispaanlastest üliõpilastega, kes tahavad oma inglise keelt harjutada tulevaseks keeleeksamiks, ning et samal ajal ka meiega võrdväärselt hispaania keeles rääkida...see värk oli juba mitu reedet toimunud aga kuna ma reisisin koguaeg neil päevil, siis mul polnud varem võimalust osa võtta sealt.
Aga, mu telefon otsustas järsku et ei taha enam sisse lülitada end, isegi siis kui laadija oli küljes, seega ma ei saanud omale kuidagi äratust panna, sest mul pole siin ju tavalist äratuskella ja korterikaaslased ka magasid õndsat und kell pool kuus hommikul. Nojah, ma siis läksin voodisse ja lootsin et ehk on mingi võimalus et ma ärkan niisama kolme tunni pärast ülesse, aga otseloomulikult mitte. Ärkasin kell 11 ja siis läks üsna kiireks kuna kell 12 pidin juba loengus olema. Päris nukker tunne oli sest ma oleksin väga tahtnud nende hispaanlastega tutvuda, sest see oli selline organiseeritud värk, niisama on muidu väga raske siin kohalikega sõprussidemeid luua. Vot, tol päeval asusin ma ka Porto poole teele, kuid sellest kõigest kirjutan juba mõne aja pärast.