Vihmane aprill ja Salamanca

Hola a todos! On aeg jälle väike kokkuvõte teha siinsetest sündmustest. Ennekõike ütleks ma mõned pahad sõnad siinse kliima kohta - ma poleks tõesti arvanudki et see nii hull on, väga paljud hoiatasid et Põhja-Hispaanias sajab palju ning Santanderis eriti. Mind see ei kõigutanud aga nüüd kui TERVE  aprillikuu (täiesti tõsijutt) selline ilma päikseta, pilvine ja vihmane oli, tegi meele ikka kurvaks küll ja üsna suur pettumustunne oli. Kogesin ka oma elu raskemat kooliteed: vihma kallas tonnide viisi, megatugev tuul puhus igast küljest, riided said sekundiga läbimärjaks, vihmavarju käes hoidmine oli omaette katsumus, see võrdus samahästi kui tunniajase intensiivse treeninguga, raske oli sirgelt kõndida ka kuna tuul oli nii tugev ja midagi näha ka ei saanud kuna pidin oma vihmavarju nii pealähedal hoidma kui võimalik...imekombel jäi ta ellu, hea ost hiina poest! Aga mul oli veel läpakas kotis, sellepärast tundsin veel kõigerohkem muret ja püüdsin iga hinna eest seda peita oma vaba käega...Loengus oli ka kuulda meeletult tugevat vihmasahinat, nii et õppejõu juttu ka kuulda ei olnud...ilmselt tuli ka rahet, masendav! Eestis on ka muidugi vihmaseid ja tormiseid ilmu, aga no see oli tõesti ekstreemsuse tipp!  Okei, nüüd liigun natuke rõõmsamate teemade juurde! Ükspäev käisin näiteks sõpradega kinos Titanicut vaatamas. Muidugi olen seda 100 korda ennem näinud, aga seekord oli lisaks kaks uut asja - esiteks kõik oli Hispaania keeles ning teiseks siis see kauaoodatud 3D, mis polnudki minuarust midagi erilist. Kuna seal subtiitreid ega midagi ei olnud, siis saingi vaid tegevusele keskenduda, seega nii mõneski kohas märkasin selliseid asju mida muidu tähele ei ole pannud. Ning kuna mul on üldiselt kõik peas, mida need näitlejad seal räägivad, siis sain ma ka väga lihtsalt lausetest aru, kuna kolme kuuga on see keeleke mulle ikka päris palju külge hakanud.

Läheme ajas tagasi nüüd, nimelt reedel (20.04) leidsin ma täpselt enne Salamanca reisile minemist meie postkastist midagi väga imelikku. Postiljon oli ühe väga suuuuure ümbriku meie imetillukesse posti pistnud, ma ei tea kuidas ta sellega hakkama sai...mul võttis ikka tükk aega, et seda sealt kätte saada. Tuli välja et see saadetis oli MINULE, ja otse EESTIST !!!! Ainult üks inimene võttis tõsiselt seda mis ma kunagi blogisse kirjutasin et niiii niiiii tore oleks saada mingit väikest kirjakest või šokolaadi või midaiganes ja nii ma siis saingi Stennu emmelt proua Karin Bergilt ühe suuuure ja maitsva Kalevi tšokolaaaadiiii, nii nämma. Siis jooksin rõõmsa tujuga kooli juurde oma kottidega kus rahvas bussi ootas. Sel reisil oli meid vaid 30, eelmisel umbes 80. Aga tore oli ikkagi muidugi. Mina olin enamuse ajast poola tüdrukutega koos, nii oli meid täpselt neli ja üks toatäis hehee. Alustasime oma teekonda kella kolme ajal ja Salamancasse jõudsime kell kaheksa. Panime asjad tubadesse ja läksime kõik Lidlisse süüa/juua ostma. Sel õhtul midagi muud plaanis polnudki kui ainult piduuuu! Õnneks mu toakaaslased olid sama väsinud kui mina kella kolme ajal öösel, seega otsustasime ühel hetkel lihtsalt  hostelisse jalutada, teised kõik läksid muidugi ühte suurde klubisse edasi. Aga me jätsime selle järgmiseks õhtuks...sest me ei tahtnud terve reisi ajal laibad olla. Hommikusöök oli kella kümneni, loomulikult ilmus sinna väga vähe nägusi. Hiljem toimus meil siis ekskursioon väiksesse linnakesse nimega Zamora, mis oli tegelikult üsna igav, midagi seal teha ei olnud ja väga vaadata ka mitte. Meile anti lihtsalt mingi 3 tundi vaba aega ja nii me siis jalutasimegi ringi, jõime kohvi ja lõpetasime Burger Kingis.  Pärast seda viidi meid veinitehasesse või veiniistandusse, vahet pole vist haha, seal oli päris huvitav isegi. Õhtul läksime kõik baari väga tähtsat jalkamängu vaatama Barca ja Real Madridi vahel ning lõpuks organiseeriti meile terve suuuur laud ühes odavas söögikohas, kus pidi maksma 12,5€ ning selle eest saime kõik kõhud üüratult täis. Alguses toodi niisama näksimiseks pitsasi, kartulikuubikuid, juustupalle, pastasalatit jms, siis saime valida pearoaks kas kana,kala või sealiha ning hiljem saime ka magustoitu, joogiks toodi lauale koguaeg Sangriat ning seltskond oli väga muhe! Kui sealt lahkusime, oli kell umbes üks öösel, liikusime oma rahvaga sinna samasse baari tagasi ,kus eelevalt jalkat vaatasime ja meile anti käepaelad, millega sai 1€ eest Heinekeni õllesid ning 3€ eest kangemaid kokse. Muusika oli seal super, seega mind võis koguaeg tantsuplatil kohata...lõpus tuli üks megahea salsalugu, haarasin ühe mehhiko sõbra omale partneriks ning ma ei teadnudki et ta niii hästi tantsida oskas !!! Lõppes asi sellega et meie ümber tekkis ring ja inimesed vaatasid suu ammuli et kuidas me niimoodi tantsida oskame, nagu päris kava järgi ja nagu oleks mitu aastat partnerid olnud hahaha, üks tüdruk isegi filmis meid aga kahjuks jäi see väga tume :( Kella kolme paiku tahtsid inimesed edasi liikuda, aga see klubi kuhu kõik läksid, oli väga ülerahvasatud ja liikuda ei saanud üldse...veelvähem tantsida, seega ma olin päris kurb ja tahtsin hoopis koju minna kuna väsimus oli ka üsna suur. Aga õnneks see sama Mehhiko poiss (Daniel) ja veel kaks mehhiklast olid minuga ühte meelt, et minna neljakesi hoopis paremasse ja suuremasse kohta. Nii tegimegi...läksime ühte klubisse, otsejoones teisele korrusele kuna seal oli rohkem ruumi ja tantsisime minu lemmikmuusika järgi mitu tundi kuni mingi hetk liitus meiega veel oma kümmekond inimest. Märkamatult oli kell juba kuus hommikul ja oli aeg taksoga hostelisse sõita, 3 h pärast oli juba söök ja siis juba linnaekskursioon. Jubeväsitavad on need AEGEE grupireisid hahaha!!!

Teel linnapoole päeval nägime näiteks ühe kohviku uksel silti: oleme suletud kuna tähistame Real Madridi võitu, niiii normaalne põhjus ju miks töö seisma jätta päise päeva ajal...Ainult Hispaanias muidugi võib ju nii hhahaha!! :D Aga ilm oli jälle muidugi pilves nagu ikka ja alati meil väljasõitudel paraku, kuid Salamanca linn oli isegi päris kena...meeletult palju kirikuid ja linna põhiplats oli ka väga kena, eriti öösel kui see on täiesti tuledes! Väga kuninglik. Üldiselt Salamanca on üliõpilaslinn ning seal on ka meeletult palju Erasmuslasi, aga mina seal näiteks õppida ja elada ei tahaks olgugi et sealne kliima on üüratult parem kuid siiski, seal pole merd...ning ühtegi palmi ma ka seal ei kohanud. Santander on ja jääb ikka parimaks, sest no tõesti...raske on leida võrdlust sellele maastikule ja üldse Sandanderi linna ilule ja hubasusele! Okei, kliima on väga väga muutlik ja halb meil, kuid siis, kui ikka päike väljas on, siis seda vaatpilti mis avaneb, ei ületa miski! Nii et, kui keegi plaanib tulevikus Hispaaniasse reisida, siis võtke kindlasti üheks sihtkohaks ka Santander, kasvõi üks või kaks päeva ainult ja te ei kahetse hihii! Teema läks jälle sujuvalt üle teisele asjale, aga selline oli siis väike kokkuvõte mu ekskursioonist, mis oli väga tore kuid järgmised päevad küll toredad ei olnud haha. Nimelt mul seisid ees kauaoodatud presentatsioonid klassi ees, oiii kuidas ma tuupisin, kardsin ka täiega...sest kui ma asjas väga kindel ei ole, ja ei tea kõike, siis on ikka päris kõhe. Aga õnneks oli see esimene paaripeale, mu kaaslae oli USAst, seega ta rääkis rohkem ja meil läks üsna hästi. Paar päeva hiljem oli mul oma riigi kohta vaja teha esitlus mis oli käkitegu ja ma lausa nautisin seda, et sain tutvustada inimestele sellist väikest riiki nagu Eesti, kuna enamus ju isegi ei tea täpselt, kus me asume...et kuidas see Balti riikide järjestus ülevalt alla oligi...hämmastav lihtsalt! Samas no, leidub ju ka Ameeriklasi kes arvavad et Euroopa on üldse üks suur riik, seega jah, mis seal siis ikka! :D

Selline asi juhtus ka, et meil nüüd aines Spanish language vahetus õpetaja poolepealt...enne õppisime grammatikat aga nüüd Hispaania majandust. Kuna see aine on osa majanduse ja äri moodulist, siis jah, õpetaja annab meile paarileheküljelisi hispaania keelseid artikleid ning me loeme neid klassis kõva häälega ja siis arutame. Samas päris lahe vaheldus inglise keelsetele ainetele, eriti veel nüüd kui mu intensiivkursus ka läbi sai...aga halb asi on see, et ka seal peame tegema presentatsooni, oma riigi mingi majandusvärgi kohta, ma pole täpsemalt uurinud...mina pean näiteks üksi tegema, sest ma ainus eestlane...õnneks on mul veel seal saatusekaaslasi..aga sakslasi näiteks on selles aines mingi 8...need võivad teha näiteks kahes grupis vms, ma ei tea mis sellest saab, sest ma ei õpi ju tegelt majandust ja pole väga pädev selles. Aga eks näis, põhiline on see, et see mu esimene presentatsioon siis täitsa hispaania keeles, vägev ! :)

Pühapäeval (29.04) tuli nädalaks ajaks külla mu korterikaaslaste hea sõbranna, kes Santanderis nendega sügissemestril koguaeg koos oli...see tüdurk muide on prantslane ning elab Montpellieris, maailm on ikka nii väike. Jälle oli meil majas 4 tüdrukut ja oiii kui raske see on. Eriti kui meil veel korter nii pisike ka on. Ja see ka, et enamusasjast oli meid hoopiski 6!!! 1 poiss ja 5 tüdrukut. Ühel päeval juhtus selline lugu, et duššikabiinis tuli vesi järsku mingi solgiga üles...mingi ummistus oli tekkinud, omanik tuli kohale ja põhjus oli väga lihtne: tumedat värvi paksud juuksekarvad! Ilmselgelt polnud mina süüdlane hahah. Aga jah, mai kuu algas väga ilusate ilmadega...sain isegi esimest korda rannas päevitamas käia. Ahjaaa, üks asi jäi mainimata. Mul ütles digikas ükshetk üles. Käisin meeeletult suuri laineid pildistamas, tegin ka video ning lõpuks kui vajutasin on/off nuppu, objektiiv enam sisse tagasi ei läinud. Täiesti lambist, ütles et lens error ja kõik, tegi veidrat häält ka. Sellega oli siis finito, aga mul oli kiiremas korras vaja uut kaamerat kindlalt, nädalavahetustel igast reisid ju veel ees. Otsisime Steniga mingilt esimeselt ettejuhtuvalt internetileheküljelt odavamaid kaameraid mida inimesed müüvad, sattusime päris hea kauba otsa...120€ eest fujifilmi oma, 14megapikslit ja 10x optiline zoom, eks ma algul natuke kõhe oli, saada suvalise inimesega kokku ja teha diili...aga kaamera oli uuus ja sellel mehel on enda fotofirma, seega tasus usaldada.

Aga jah, hetkel on 4.mai ja ma viibin Madridi lennujaamas ühes kohvikus. Stennu tulekuni on jäänud veel vaid pool tundi. Ilm on siin kehva täna, aga loodetavasti läheb paremaks järgnevatel päevadel. Ma olen kahel viimasel ööl kokku vaid mingi 7h maganud vist heal juhul. Esiteks sellepärast et ma üldiselt uinun kella kahe või kolme ajal öösel ja kui neljapäeviti on mul alati kella kaheksaks vaja koolis olla, siis ilmselgelt magada kaua aega ei jää öösel...eile kui kell 11 juba loengud läbi said minu jaoks, läksin koju, sõin, siis tõttasin linna shoppama (leidsin ühe megamegasupersuure hiinapoe kus müüdi igast asju, absoluutselt kõike, isegi riideid jeiiii...) ma raiskasin 50€oma sisseostude peale. Sain omale uue ripsmedušši, suvejalanõud, üliarmasa ja sooja pusa, kolm sellist peorõivast mida võib ka vabal ajal tegelt kanda ning Stennule kingituseks lühikesed püksid, mis saab olema tema kolmas paar juba sedasorti poest hehee. Kodus pakkisin siis kohvrit ja und ei tulnud, eriti kui veel suures toas mu toanaabritel külalised olid...nad läksid kell üks öösel kuskile klubitama edasi, mul oli kell 5 äratus ja nad jõudsid tagasi umbes kolmveerand tundi enne mu kella helisemist. Ma magasin vist vaid kaks tundi, ainus loogiline seletus on reisiärevus ja praegu pole mul ka teps mitte uneraasugi. Lennujaamas oli hommikul lausa kolm tuttavat nägu. Istusingi kahe poisiga vanasse heasse ryanairi lennukisse maha, loomulikult olin mina akna ääres nagu ikka ja nägin siis esimest korda ka päevavalguses imeilusat Santanderi pilvede kõrguselt, tegin salaja ka mõned pildid heheee! Vot nii, ma lähen nüüd Stennule saabuvate lendude juurde vastu ja siis läheme Madridi avastama. Jess, nii hea tunne jälle, et mõneks ajaks nüüd blogi pärast muretsema ei pea ;)