Viimane nädal

Siin on siis minu viimane postitus Prantsusmaal! Üldiselt sellest, et me ei ole Steniga tegelikult väga normaalsed inimesed ja meie kupli all ei ole päris kõik korras, on vist üsna paljud juba aru saanud hahaha. Seda seletab ka vasakul ilutsev seosetu pilt mumifitseeritud Bergist. Aga asja juurde nüüd: kolmapäeval (25.01) mängisime pmst päev otsa kaarte, sest me oleme täielikud turakasõltlased! Kuna õues oli meeletult ilus ja soe päikesepaisteline ilm, siis kell kaks otsustasimegi välja ping-pongi lõpuks mängima minna, sest värske õhu käes natuke aega viibimine tuleb ju ainult kasuks kui veidi tõbine olla. Saime omale mõnusa pinksi-laua päikse kätte. Ma olin muidugi riietatud nagu kubujuss kuigi väga palav oli. Jalas olid musta värvi teksad ning vasak jalg, mis oli kogu aeg päikese poole, tundus justkui grillitud koib olema haha. Samas, see oli niiii mõnus tunne - selline Eesti hiline juunikuu päikesepaisteline ilm. Kui ping-pongist ära tüdinesime, viskusime lihtsalt muru peale pikali ning hakkasime jällegist kaarte taguma. Igal võimalusel (kui Stennu kord käia oli) pöörasin ma näo muidugi otse päikesesse ja mõnulesin. Väga imelik ikka mõelda, et meil siin niiiii ilus ja palav, samal ajal kui Eestis on jäine külmus ning tohutud lumehanged ja suvi alles mägede taga. Olime täpselt kaks tundi õues, just sellel kõige tuulevaiksemal ja soojemal ajal hihi. Ükspäev peame tennisemängu ka siin ära proovima, kuna kõik see on ju tasuta siin - mängi palju jaksad!!! Kossuväljak on ka meil hoovis, aga sinna väga ei tõmba. Kuna Stennu ostis nüüd meile korraliku pesukausi, siis saan ka muretumalt omale iga päev jalavanne teha...küll on ikka luksus! Samuti olen viimastel päevadel omale kuuma meepiima sisse kulistanud (vastu tahtmist muidugi), kõik ainult selle nimel et lõpuks ometi terveks saada. Paranemismärke on muidugi vaikselt juba näha, aga siiski kole kaua on kogu see jant juba kestnud - kogu mu siinoleku aja, päris jama! Minu kõige suurem hirm on see, et lennukis võib mul jälle üks kõrv pooleks päevaks väga valusalt lukku minna kuna tunnen, et pole ikka veel nohust üle saanud.

Kuna me vahepeal palju pilte pole teinud, siis lisan siia kõrvale google earthi tänava vaatelt tehtud pildi oma tulevasest korterist Santanderis - asub see siis ühe kohviku "Manila" üleval (täpselt veel ei ole uurinud, et mitmendal korrusel...loodan ikka kuskil ülevalpool hihi). Mis siis veel ? Stennu ostis nüüd omale odavad lennupiletid 21.märtsiks ära, et minu juurde tulla kaheks päevaks ja siis juba sõidame edasi Lanzarotele puhkust nautima. Praegu läheb Stennul koolis kõik hästi, sai lõpuks ka omale spordiaine valida - jalgpallist ja tennisest jäi ilma, kuid otsustas siis käsipalli kasuks. Pärast esimest treeningut juba ütles, et täitsa meeldis - võttis täiega läbi ka, aga päris hea trenn! :) Ma uurisin ka veidike oma ülikooli spordiosakonna võimaluste kohta ... seal on ikka ulmehinnad, vaatasin et oh, mingi aerodance oleks pärishuvitav (selline tantsuline ja hüplev treening, päris lahedaid kavu pannakse seal kokku hoogsa rütmi saatel) ning bailes de salon oli ka valikus (võistlustants). Kahjuks need maksavad liiiiiga palju (u. 80€) ning toimuvad ka halbadel aegadel - aprillist juunini õhtuti mingi alates seitsmest või kaheksast. Niiet, jääb kahjuks ära...ei teagi, kas nende eest ainepunkte üldse saaks. Vahet pole, odavam on ise ipodi saatel mööda imelist Santanderi rannikut jooksmas käia! :) 

Laupäeval (28.01) käisime viimaseid pilte tegemas kohtades, kuhu me polnud veel linnas jõudnud: Antigone kvartal ja suur Euroopa Plats. Tükk aega passis üks suur paks pilv päikese ees ja üsna jahedaks läks niimoodi, kuid lõpuks tuli päike ikka välja ja kõik muutus palju ilusamaks. Tegime ka oma viimase LIDLi shopingu koos ning siis sammusime paduväsinuna koju tagasi. Õhtul mõtlesime et liigutame voodi keset tuba niimoodi, et saaks mugavalt 9gagis olla...läpakat ju voodisse võtta ei saa kuna traadita nett meil puudub. Olles siis voodi paika saanud, tuli Sten geniaalsele ideele, et teeks pigem mingi paarkümmend 9gagi lehekülge lahti ja siis kui juhtme tagant ära võtame, jäävad need ju siiski mällu ja saaksime ikkagi mugavalt läpakas süles lollide asjade üle naerda haha. Voodit me tagasi lükata enam ei saanud, kuna kell oli väga palju ja alt naaber oleks jälle üles mölisema tulnud kindlasti...ta juba kaks korda käinud: ükskord oli siis kui me tõesti trampisime kuna tuletasime danza kuduro tantsu meelde, mis meile salsaõhtul õpetati ning teine kord ma niisama tegin paar tantsuliigutust ja juba oli naaber me ukse taga. Ükspäev ta lihtsalt peksis mingi asjaga tugevalt kolm korda vastu oma lage, ju me siis jälle liikusime liiga kõvasti. Igastahes, pühapäeval, kui ärkasime oli tuba no täielik segasumma suvila...mina ei saa aru, kuidas see nii ruttu koguaeg sassi läheb. Ma ju koristan IGA PÄEV, aga no tõesti...sel hommikult ei olnud mitte ühtegi ilusat puhast korras vaba pinda ning tagatipuks oli voodi ka keset tuba ! :D Tegin kõigest pilti ka ikka, sest sellist vaatepilti tuleb ju jäädvustada.
 Eile olid mul muidu käed-jalad tööd täis - koristasin, pakkisin kohvrid enamvähem kokku, pesin kõik oma mustad riided käsitsi ära, puhastasin hambapastaga kõik oma tuhmunud kõrvarõngad ära (sain selle nipi Stennu emmelt, poleks arvanudki, et see tõesti toimib!!!) ... õhtuks olin laip valmis, päev otsa toimetasin ju. Täna on siis mu viimane täispikk päev siin Montpellieris, selle puhul läksime lõpus õue tennist mängima, mis meile nii hirmsasti meeldima hakkas. Väga kahju, et me varem seda siia mängima ei tulnud. Vähemalt noh, proovitud  ta sai! Homme kell kaks läheme bussi peale, mis viib meid otse lennujaama. Seal jätan kalli Stennuga hüvasti ja tõttan tõesti siis juba üksi edasi ning pühin Prantsuse tolmu oma jalgelt. Ees ootab mind jällegi 23 tundi passimist Brüsseli lennujaamas...imelik on see, et näiteks täna katkestati kõik brüsselisse sisenevad ja väljuvad lennud mingi streigi tõttu !!! Loooodan siiralt, et homme midagi sellist ei juhtu. Igastahes, Santanderi ma maandun kolmapäeva õhtul kell 19:50 ning siis hakkan seal edasi seiklema...kõigepealt pean lennujaama bussiga kesklinna autobussijaama sõitma ja sealt liini number 4 leidma, et siis lõpp-peatusesse sõita, kuhu mehhiko tüdruk Andrea mulle vastu peaks tulema! Seda ma ei oska öelda, millal ma järgmisea internetti pääsen...aga püüan võimalikult ruttu teada anda, kui lõpuks õnnelikult oma kvartiirasse jõuan! :)
Hüvasti Prantsusmaa....HISPAAANIA - SIIIT MA TULEEEEN !!!

Originaalseks lõpetuseks lisan ühe video sellest, kuidas kohalikud kassid siin ükspäev akna all kräunusid, päris naljakas haha ! :D