Kaks pikka päeva

Eile oli meie siinoleku aja esimene pilvine päev. Meil oli plaan linna minna ning erinevates ilusates kohtades pilte teha, kuid ilma sinise taevata ei jää need sugugi nii ilusad ja efektsed. Sellegipoolest otsustasime jalutama minna. Kuna siit ühikast on vanalinna veidi üle kolme kilomeetri kõndimist, siis otsustasime, et ostame trammi peatuse automaadist mõlemad omale ühekordsed sõidutalongid ning hakkame iga kord kaks peatust edasi sõitma ilma komposteerimata. Seisame lihtsalt selle masina juures ning juhul kui peaks kontroll peale tulema, saame kiiresti ära märgistada. See kaks peatust annab ikka väga palju juurde kuna enam lihtsalt ei jaksa kõndida nii palju nagu alguses .. kuna siis oli ju veel väga huvitav uues kohas, aga nüüd hakkavad need pikad ja igavad teekonnad ära tüütama – lõpuks kui vanalinna jõuame, on jalad juba nii läbi ning sealt tuleb ju veel edasi kõndida, et ringi vaadata või kuskile poodi minna, ega me seal vanalinnas ju kohapeal ei seisa :D Halb asi minu juures on see, et absoluutselt kõik jalanõud, mis ma kunagi omale soetanud olen, hõõruvad mulle rakud ükskõik kuhu ... see on niii tüütu, praegu on ka kannad täiesti rakkus omadega ja ma ei saa midagi teha ka sinna, sest plätudega ju väljas veel käia ei saa ja ringi peab ju kuidagi liikuma. Isegi tavalised tossud hakkasid mul lennujaamas hõõruma – mis peaks olema kõige mugavamad ja jalasõbralikud asjad üldse. Noh jah, tuleb hakkama saada .. panen aga aloe vera geeli peale õhtuti ja loodan, et jalad harjuvad lõpuks ära selle koormusega. Ühesõnaga kõndimist on siin ikka omajagu!

Tahtsime eile Stennule kohalikku pangakaarti teha kuid meil oli üks dokument puudu ja peame selle veel hankima kuskilt. Käisime jällegi Lidl'is, millest ei saa üle ega ümber, ning ostsime veidike söögipoolist omale jälle – otsustasime meie imelise Itaalia reisi meeldetuletuseks osta gnocchi'sid ja pesto kastet ... võrreldes Eestiga saime need muidugi üsna soodsalt kuid Itaalias maksavad need veel poole vähem. Lootsime, et ehk on Lidl'isse tulnud mingeid meeste plätusi või susse, kuid kahjuks ei olnud. Me unustasime tol päeval need täiesti ära, kui seal kaubanduskeskuste tsoonis käisime...sealt oleks ikka üli odavalt saanud – nüüd otsime siin igalt poolt ja ei leia, ning kui isegi on kuskil midagi, siis liiga kallid. Praegu käib Stennu meil siin kas sokkis või paljajalu, aga põrandad on kivist ja külmad...see ei mõju hästi tervisele ju. Ning mina olen SIIAMAANI veel haige, ei saa ikka veel oma köhast võitu. Kui otsustasime linnast tagasi tulema hakata, leidsime väga huvitavaid ning üsna odavaid riidepoode, mis mulle väga meeldisid. Ühest poest ostsime Stennule bokserid, millel olid hamburgerid peal – see on ühesõnaga minu sõbrapäeva kingitus Stennule. Ennem ta neid kanda ei või! Järgmisena sattusime me poodi, kus ma oleks  võimalusel pea kõik riided omale ostnud. Ei suutnud isegi valida, mida proovikabiini kaasa võtta ... proovisin siis igasuguseid pluuse selga ning üks neist meeldis mulle nii väga, et mul lihtsalt polnud südant seda sinna jätta ja pidin ära ostma. Ning imekombel sel ajal kui kassa juures viibisin, tuli ülevalt telekast Shakira laul nimega Waka-Waka ... see oli märk, et too ost oli õige hihi .. just täpselt midagi minule! ;) Kahjuks pildil ei tundi see pluus nii eriline ja ilus kui ta tegelikult on – igast pärlid ja säravad kivikesed ! :))

Tegime nii, et selle kingib Stennu mulle sõbrapäevaks (kuigi noh, ma pidin muidugi ise natuke juurde maksma, et kingid natukenegi võrdsemad oleks haha). Tagasiteel ühikasse tegutsesime samamoodi, et kolmveerand maast kõnnime ning lõpuks kaks peatust tulime trammiga –  see on ikka üsna suur võit nii ajalises mõttes kui ka meie väsinud jalgadele. Kui nüüd mõelda, siis paljalt edasi tagasi linna kõndimiseks kuluks üle 1,5 tunni pluss veel niisama linnas ringi seiklemine...päris hull ikka, aga midagi pole parata. Ühikas siis kõigepealt korraldasime väikese toa koristamise ning siis valmistasime maitsvaid gnocchisid. Siis hiljem mõtlesime, et natuke aega on õues veel valge ja võiks niisama kõndida ja üles otsida sellise toidupoe nagu Carrefour, mis peaks olema umbes 2km kaugusel ja hoopis teises suunas. Mõldud - tehtud, et mitte tühjade kätega tagsi tulla, ostsime sealt veel ühe paki gnocchisid kuna need olid tsipa odavamad seal ning meil jäi ju pool pestot ka järgi ! ;) Ühikasse jõudsime tagasi isegi enne pimedat ning otsustasime piiluda huvi pärast Steni postkasti, mis paiknes peahoone esimesel korrusel. Seal oli üks käsitsi kirjutatud kiri .. ning üllatus-üllatus, selle autoriks oli meie vastastoas elav naaber Livia. Sten tutvus temaga korra esimesl päeval, kui käis interneti kohta temalt midagi küsimas. Livia kirjutas hästi armsalt, et kui midagi vaja on, siis alati võib küsima tulla ning ta sooviks jälle kokku saada ja juttu rääkida või midagi teha. 
No tihti leiab postkastist selliseid kirju ju ... eriti veel, kui arvestada seda, et tänapäeval käib ju suhtlus enamasti läbi interneti (facebooki). Seega oli see väga armas meie arust ! :)) Tahtsime teda õhtul toimuvale erasmuse peole kutsuda, kuid teda polnud toas. Siis olime mõned tunnid niisama ning hakkasimegi sättima, et linna klubisse minna. Sellest peost saime enne teada mööda palmialleed kõndides, kus iga palmi tüve peal mõlemal pool olid plakatid tulevast üritusest –  loooomulikult ei saanud ju meie sellelt puududa! Enne minekut rääkisime Skypes natuke kalli Birgitiga juttu, kahjuks on see ühika nett videokõnedeks liiga aeglane – kogu aeg hakib ja pooli asju lihtsalt ei kuule teistega rääkides :( Väga jama lugu. Aga seejärel suundusime siis trammi peale kuna me ei jaksanud kõndida (seisime kompostri juures ja sõitsime jälle jänkut). Sinna klubisse saime ilusti tasuta sisse, aga see oli pmst täiesti tühi veel - kell oli mingi pool üksteist umbes. Kolm inimest rääkisid ühe laua taga juttu ning üks noormees istus baari leti ääres. Mõtlesime, et läheks teeks juttu kellegagi ja otsustasime selle üksiku venna kasuks. Sten pidi vetsu minema, seega tegin mina otsad lahti. See mees oli pärit Hondurasest (mis asub Kesk-Ameerikas, Mehhikole suht lähedal) ning ta töötas seal samas baaris dj-na. Õnneks rääkis ta inglise keeles meiega, tavaliselt inimesed siin peale prantsuse keele mingis muus keeles rääkida ei tavatse. Tal olid mingit kupongid ja tellis nendega meile ühed õlled. Seal klubis muidu oli täiesti normaalne muusika isegi ja ilmselt seal me käima hakkamegi kuna seal on sissepääs tasuta. Inimesi tuli ka kogu aeg juurde ning lõpuks oli täitsa täis. Küsisin sellelt mehelt, et mis muusikat tema tavaliselt mängib .. siis ta küsis vastu, et mida mina eelistaksin? Mina muidugi ütlesin, et midagi hispaaniapärast nagu danza kuduro, vaina loca jms...sellepeale ütles ta et on sealsamas salsaõhtutel dj ja laseb selliseid lugusid. SEEGA juba teisipäeval lähevad Stennu ja Sillu salsatama mõnusate ja kuumade ladina-ameerika rütmide järgi. Ma ei jaksa oodata seda hihi. Dziisõs, kui seal isegi vaina locat mängitakse, siis on küll SICKKK !!! :D 
Aga sel õhtul lasti ka muidugi danza kudurot ning meie olime kohe krapsti tantsuplatsil siis .. silmapilkselt ja siis tantsisimegi päris kaua seal, tegime igast imetrikke ja päris paljud jäid vaatama meid haha. Nii lahe ! :) Me gusta bailar !!! Aga jah, tagasi ühikasse läksime viimase trammiga, mis väljus kell üks. Nädalavahetuseti läheb vist viimane tramm isegi kell kaks – täiesti lux värk ! ;) Kuna Sillul on tavaliselt peolt tulles tohutu nälg, siis hakkas Stennu öösel pastat valmistama .. mina aga suutsin vahepeal unne vajuda, kuid Sten peksis mu üles, kui toit valmis sai – maitses superhästi !
Täna hommikul magas Sillu hästi kaua – kella üheteistkümneni, Stennu oli juba 2 tundi üleval olnud. Üks hetk kuulsime jälle, et keegi käib inimeste uste taga kopsimas. Mina siis tõusin ruttu maast lahti ning lipsasin seekord we-sse peitu. Üks hetk koputati meile ka ja sisse astus üks mees –  mingi tädike oli lihtsalt ukse juures. Ei saanudki täpselt aru, mida nad tegemas käisid .. aga siiski, wc ukse tegid nad ka lahti ja siis see mees natuke ehmatas ära, sest ei osanud ju arvata et keegi veel selles toas viibis hahaha. Sten siis ütles, et tema on minu kihlatu ja mina vaatasin lihtsalt lolli ja abitu ning äsja tõusnud padjanäoga sellele mehele otsa. :D Tulin vetsust välja ja see tädike ütles ka tere mulle. Päris naljakas oli tegelikult, piinlik ka. Ja siis läksid nad edasi, ei tea miks siin niimoodi tube kontrollimas käiakse, nagu tegemist oleks mingit väikeste laste laagriga haha. No loodame, et nüüd on mõneks ajaks ikka rahu nendest kodukäijatest. Järgmisena aga sisenesin ma oma e-maili ning nägin, et mulle oli saadetud kiri Cantabria ülikooli keelekeskusest – minu dokumendid olid ilusti postiga sinna kohale jõudnud, mille pain teele mingi 10 päeva tagasi. Ühesõnaga olen nüüd kindlalt sinna keelekursustele vastu võetud ning ülekantud raha 260€ läks ka õigetesse kätesse. Üsna kallis on see kursus, aga arvan, et see on ka väga vajalik. See hakkab toimuma igal tööpäeval 2h järjest (kokku 60h) ning kestab poolteist kuud. Kirjutasin neile tagasi ka ja küsisin, et kas selle kursuse läbimise eest oleks võimalik ainepunkte ka saada, aga vastuses kirjutati, et pean oma ülikoolilt küsima seda. Ma ei saanudki aru kas siis Tallinna ülikoolilt või Cantabria ülikoolilt, sest see keelekeskus on vist omaette seisev üksus vms. Eks näis, kui kohale jõuan, siis uurin lähemalt. 

Aga täna käisime raamatukogus enne Stennu esimest koolitundi siinmaal. Ma tahtsin laenutada hispaania keele õpikut, et iseseisvalt keelt õppida kui Sten parasjagu koolis viibib ja õnneks leidsimegi. Võtsin algul A1 taseme, et praeguseks juba omandatud asju üle korrata ning hiljem laenutame mulle ka A2 õpiku. Väga mõnus päiksepaisteline ilm oli täna, mõtlesin, et seaks end kuskile kivi peale sisse ja hakkaks raamatut sirvima sel ajal kui Sten ära on...aga kuna ühika tuba oli päris sassis omadega, siis otsustasin siiski tuppa tagasi minna, et seal korda luua. Tegin siis suurpuhastuse ja pärast oli nii hea olla. Hakkasin facebooki Erasmus Santanderi kommuunis surfama, et vaadata, mis seal toimub. Päris paljud pakuvad ja otsivad kortereid seal praegu kuna osad ju lahkuvad veebruaris ja teised saabuvad. Üks meeletult hea pakkumine jäi mulle silma, kus üks paarike rendib oma korteris välja ühte tuba, mis maksaks 200€ kuus ning kommunaalid ja internet on ka sinna sisse juba arvestatud !!!! See on ikka meeletult soodne, aga mulle ei meeldi selle asukoht – jääb natuke liiiga kaugeks ülikoolile ning kesklinnale ja RANNALE. Seega jään ootama paremaid pakkumisi, ülikooli rahvusvaheliste suhete osakond pidi mind aitama korteri ja korterikaaslaste otsimisel kuid kui saatsin neile oma kindla saabumiskuupäeva, kirjutas üks naine mulle tagasi et sorry, viibin kontorist eemal 18nda jaanuarini, vabandan ebameeldivuste pärast. Loodan, et ta siis hakkab tõsiselt tegelema selle asjaga, kuna muidu läheb päris kiireks lõpus ja kohale jõudes polegi mul äkki siis veel elamiskohta. Samas noh, ega palmi alla ma ei jää, kuna alati saab kellegi juurde mõneks päevaks öömajale, aga tahaks siiski selleks ajaks juba selgust ja kindlustunnet. 

Niii, aga täna oli siis jah Stenil esimene koolipäev ning aineks vene keele tund, üks teine eesti tüdruk Darja hakkas ka seal käima kuigi tal on vene keel vist teine kodukeel (isa on venelane). Sten ütles, et ta pole kunagi ennast selles keeles nii geeniusena tundnud – kuna prantslased ei jaganud asjast mitte mõhkugi ja nende jaoks on see hästi raske. Kuigi, tegemist ei olnud just mitte kõige algajamatega vaid ikkagi A2 tase haha. Ühesõnaga jah, Steni jaoks oli see ikka väga kerge ning Darjal oli seal piinlikult naljakas ning ta otsustas end kõrgemasse tasmesse üle tõsta. Sten otsustab aga ikka sinna jääda, et kergemini läbi saada. Täna õppisid nad näiteks nimetavat käänet (isegi minule meenub see natuke – iminitelnõi padež) Aga jah, Stenpoiss põõnab meil siin juba viimased tund aega ... lähen kiusan teda nüüd, muidu hakkab kole igav. Homme saab nuidu jälle olema üks tegus päev kuid sellest räägin lähemalt järgmises postituses! :)