Ja nii see kõik algas ...

Nonii, lõpuks leidsin aega ka oma blogi täiendamiseks - hoiatan ette, et see postitus on väga pikk ja põhjalik, niiet varuge kannatust :) Tahaks alustada sellest, et Tallinnast lahkumine oli niiiii raske. Esimesed pisarad valasin siis, kui järsku ilmus 4 musta riietatud inimest minu ette - ja need olid minu kallid kursakaaslased, kellest ainult Birgit lubas lennujaama meid saatma tulla. Seega oli üllatus ikka väga suur ja tulemuseks olidki pisarad silmis. Madli kinkis mulle veel üliarmsad Eesti värvides kõrvarõngad, mida ma siinmail uhkelt kannan, aitäh sulle armsake ! :) Kui jõudis kätte aeg, mil pidime turvakontrolli siirduma, jätsime veel viimast korda hüvasti oma lähedastega ning siis ma murdusin, kuna jõdis kohale, et näen neid inimesi alles poole aasta pärast suvel...kõndisin siis pisarais lintide vahelt edasi ja ootasin järjekorras, et oma asju lindile laotada. Seistes vaatasin ikka tagasi inimeste poole, kelle nukrat näod mind veelgi enam kurvemaks tegid, see tunne on kirjeldamatu, ma poleks ealeski arvanud, et see minek ikka nii raske saab olema. Nagu ikka, hakkas Sillu piiksuma, kui väravast läbi astusin...see on alati nii piinlik, terroristi tunne tekib haha :D Aga jah, siis vaatasime veel viimast korda tagasi, kus kõik sõbrad veel ootasid ja vaatasid kurbade nägudega...see oli kõige hullem moment üldse...võtsime oma asjad ja liikusime edasi ning ma purskasin nutma nii kurbusest kui rõõmust ja ütlesin Stennule, et meil on ikka maailmaparimad sõbrad ja see tunne on nii hea, kui keegi meist niipalju hoolib! :)

Ma mäletan veel, et lennu järjekorras seistes ma veel mainisin nutuse häälega ja vesiste silmadega, et ma ei taha üldse ära minna, see on nii kohutavalt valus. Aga astusin siiski ilusti lennukisse, kus ma õhkutõusmisel muidugi jälle pisaratesse kuhjusin...Stockholmi Skavsta lennujaamas kadus kurbus kuidagi ära, sest tunnetasin, et oleme teistest päris kaugel ja edasine saab olema tõesti parim eluseiklus! :) Me pidime seal ootama umbes 13 tundi. Leidsime seal pisikeses lennujaamas omale mugava koha - hõivasime kohe terve istmerea ning ilus kuusepuu helkis ka meie kõrval.

Esimese asjana läks Stennu minu kaasavõetud veekeetjat  vetsu täitma kuna kõhud olid üsna tühjad. Ma olin päeval söönud ju vaid paar ampsu pelmeenivormist ning ühe mäki burksi, sest isu oli täiesti kadunud ärevustundest.  Tegime siis omale kiirmakarone, mis olid ülimaitsvad ning hiljem saime teed teha nendesse topsidesse. Kuna seal wifit polnud, siis vaatasime meeleheitel koduperenaiste kaheksandast hooajast ära esimesed 5 osa ning aeg lendas üsna kiirelt. Vahepeal mängisime veel kaarte, ning vaatasime ka Simpsoneid. Ühel hetkel otsustasin ma magama jääda ning tegin seda kaks tundi. Kell 4:30 panime asjad kokku ning kaalusime igaks juhuks üle, sest teada oli, et seal lennujaamas kontrollitakse kindlasti ka käsipagasi kaalu. Imekombel näitas kaal mõlema kohvri puhul täpselt maksimum lubatud suurusi - 10kg ja 15kg. Seega polnud midagi karta.

Brüsselis maandusime hommikul natuke peale üheksat. See lennujaam veidike suurem ja lärmakam. Algeselt oli meil plaan, et jätame kohvrid kuskile kappi ja läheme linnapeale ning istume kuskil kohvikus internetis, aga tuli välja et 1 kapp maksab 9€ ning buss linna ning tagasi kokku 6€ nägu...seega otsustasime et pigem veedame selle piinarikka aja sealsamas lennujaamas. Otsisime omale siis koha, kus oli palju pistikupesasi. Kõik toolid olid kahjuks metallist ning koosnesid neljast istmest ja iga ühe vahel oli käetugi - mis tähendab, et tõotas tulla elu kõige piinarikkam ööpäev. Mina tegin omale põradale aseme ning Stennu istus mu kõval asuvale toolile. Kuna ka selles lennujaamas oli internet tasuline, siis aega veetsime seal jällegi koduperenaisi vaadates - seal käib praegu viimane, kõige põnevam ja dramaatilisem hooaeg. Kuna me linna ei läinud, siis oli meil ka söögiga veidike probleeme, sest jätsime Stockholmis alles mõlemile alles vaid 1 makaronisupi ning 2 püreesuppi. Kõik inimesed meie ümber sõid aga friikartuleid, mis paratamatult lõhnasid nii hästi, et panid meie kõhud jubedalt korisema ning tekkis ka kinnisidee, et me peame ka neid saama - maksku mis maksab. Võtsimegi siis 4,5€ eest kahepeale ühed mõnusad rasvased ja krõbedad friikad kastmega, millest sai kõhu korralikult täis! Üks naljakas juhtum oli meil ka seal...kui vaatasime läpakast filmi ja koristaja tuli ning pühkis harjaga minu jalge eest tühja makaronitopsi ära koos seal sees oleva väikse metallist lusikaga...Sten hakkas midagi ütlema talle, aga koristaja viskas sel hetkel selle topsiku just prügikasti...päris kurb lugu küll, nüüd peame ühe lusikaga hakkama saama :D väga lamp juhtum ikka haha ! Naljakas oli vähemalt ja samas kurb ka.
 Aga vahepeal sai isegi magatud põrandal 2 tundi, kuid siis hakkas jälle nii külm, et polnud enam võimalik edasi uneleda - kuigi mul oli sada asja seljas. Seejärel tegime jällegi kannutäie kuuma teed ja lürpisime seda. Imekombel läks see 25 tundi kiiremini, kui ma oleks osanud arvata. Vahepeal ostsime ka 2€ eest 15minutit interneti kasutusaega, et mõlemad saaks 7minutit facebookis surfata. :D Kui lõpuks inimesed jälle liiklema hakkasid hommikul kella viie paiku, hakkasime meie ka oma asju koomale tõmbama ning liikusime lennujaama teise otsa. Seal pidime aga ootama oma check-in'i algust. Ostsime siis lennujaama kohvikust omale ühed wrapid, mis maksid veidi üle 3€. Lõpuks jõudis kätte aeg, mil saime Montpellieri lennukile ning see tunne oli ülimalt hea ja uni kadus täiesti. Lennukis sain küll mingi 20 minti magada, kui üks hetk me järsku keerasime ning parem kõrvapool läks hirmuäratavalt lukku. Mul oli nohu ka veel, mistõttu see nii hulluks läkski - mul pole kunagi niimoodi juhtunud, see oli väga valus ja jube. Ta oli lukus veel pool edasist päeva.

Aga siis me lõpuks maandusime ja lennukist väljudes tundsime mõnusat soojalainet - küll see oli mõnus. Tegime ka oma esimesed pildid lennujaama bussipeatuses. Sõitsime siis ilusti linna ning sealt edasi trammiga ühika suunas. Trammilt maha tulles leidsime kenasti üles palmiallee ning edasi läks juba natuke segaseks, Stennu ei mäletanud täpselt, kuhu minna. Algul kõndisime raskelt mäest üles pika maa oma kohvritega ning tulime ringiga tagasi, sest teeviit näitas nii...aga siis küsisime inimestelt ja need ütlesid et minge ikka üles tagasi - ühesõnaga seiklesime päris pikalt ja meil oli niiii palav ning raske. Lõpuks leidsime ikka üles ühika ja sellega polnud mingit probleemi, et mina ka kaasas olen...Stennule anti võti kätte ja võisime minna. See ülikoolilinnak on päris muhe - palju rohelust, palliplatsid ja hooned. Tegime ka ühika ees esimese pildi ning läksime tuppa. Elamine on meil päris lux värk - väike kööginurk, oma wc koos vannitoaga, kolm laua moodi asjandust, riidekapp ning väike voodike :) Ühesõnaga väga hubane ja piisav meile kahele!

Kuna und meil polnud, otsustasime linna seiklema minna, et üles otsida pood nimega Lidl - mis on nagu meie Säästumarket. Kuna trammipiletid on üsna kallid - üks ots 1,4€ siis otsustasime siiski jala minna. Vahepeal tegime ära ka kohustuslikud palmipildid, mis juba facebookis üleval on. Teekond vanalinna on üle 3km, seal me seiklesime ka veits, lõpuks suunati meid ka Lidlisse ning sealt ostsime selliseid asju, mida pole varem pidanud ise kunagi ostma : nõudepesuvahend, vedelseep, nõudepesu käsn, pesemisvahendid, õli ning ka midagi hamba alla...potte ega panne seal kahjuks ei müüdud, tasse meil ka veel pole, seega pidime külma toiduga hakkama saama. Tagasi läksime trammiga kuna õues läks täitsa pimedaks ning jahedaks (siin tõuseb päike poole üheksa ajal ning kella viiest hakkb juba pimenema). Ühikasse jõudes tegime väikse söömingu, olime natuke aega internetis ning läksime magama - selleks ajaks olime umbes 60 tundi järjest ärkvel olnud. Magus uni kestis lausa 14 tundi. Ärkasime kell 10 hommikul ja tunne oli superhea. Kuna täna oli pühapäev, siis on pmst kõik poed ja asutused kinni siin, täpselt nagu ka Hispaanias - täiesti mõttetu päev, eestlaste jaoks on  see üsna harjumatu. Tahtsime minna ikeasse, et potte-panne osta, kuid see on ka kinni. Kõndisime siis lihtsalt vanalinna, tegime erinevates kohtades pilte...ilm oli super - 16 kraadi umbes, kui oli tuulevaikne, siis oli tahtmine lausa lühikeste varrukate väele end võtta.

Käisime ka rongijaamas, et uurida, palju maksab pilet Barcelonasse...aga see on liiga kallis - 65€, mul on odavam siiski minna lennukitega Hispaaniasse. Õnneks oli lisaks kallitele vanalinna pagaripoodidele ka üks toidupood nimega Spar lahti, see oli ikka üsna kallis, kuid meie kui kõige säätlikumad inimesed üldse, ostsime ka kõige odavamaid toiduaineid, et ennast ära elatada täna ja homme hommikul. Saime allahinnatud singi (kuna selle kehtivuse lõpp lähenes) ning saia, ostsime ka saiamäärde ning superpakkumise - 1€ maksva jogurtibloki, kus oli sees 12 topsi. Siis alustasime teekonda ühika suunas, umbes kolmveerad tundi võtab see kõndimine aega - aga kui õues on nii ilus, soe ja päiksepaisteline ilm, siis pole see muud kui vaid üks suur rõõm...missest, et vaesed jalakesed olid üsna väsinud ja rakkus. Stennu vaeseke väsis nii ära, et otsustas pärast kosutavat kõhutäit tuttu minna mõneks ajaks, Sillu aga hakkas lennupileteid Santanderi otsima ja tegi suurepärase avastuse - hinnad olid alanenud ja ostsime kohe ära kaks osta : Montpellier-Brüssel ning Brüssel-Santander !!! Brüsselis pean jälle 24 tundi ootama, aga vähemalt pole kaks ööd lennujaamas nagu tulekul vaid ainult üks - seega elab üle ! :) Piletid läksid kokku maksma vaid 26€ pluss pagas 2x15€ ehk siis 56€ ja see on ülimalt super!
 Saatsin ka kirja oma ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonda, et jõuan sel kuupäeval ning siis saavad nad mulle majutuse otsida, jee! Muideks eile oli rahvusvaheliste suhete aluste kirjatöö tähtaeg aga me pole sellega veel siiani tegelema hakanud, sest nii huvitav on. Proovisin siin paar tundi tagasi algust sellega teha, aga ei tulnud midagi välja..mõlemad lükkame selle asja homsesse. Praegu lõpetan nüüd oma "lühikese" sissekande ning tähistame oma kordaminekuid odava punase veiniga (1,5liitrine, mis maksis 1,49€)  C'EST LA VIE !!!! :))