Kordaläinud shoppamine ning üks piinlik juhtum ! :D

Eile, 9.jaanuaril oli üks ütlemata produktiivne päev! Kell üheksa helises äratus, natuke unelesime veel ja siis tõusis herr Berg püsti kuna ta pidi kooli dokumentidega jändama minema. Mina, kui suur unekott muidugi laisklesin veel voodis, aga siis sundisin end ka siiski üles, kuna ega siin pole meil aega päeva maha magada...nagu eelnevalt juba mainitud, siis kell viis hakkab juba väljas vaikselt pimenema. Tegime viimastele võileibadele (õigemini saiadele –  sest siinmail ju leiba ei eksisteeri) lõpu peale ja Sten asuski teele. Mina aga kasutasin kohe juhust ja proovisin algust teha oma kirjatööga. Stennu oli paar tundi ära ja mul isegi mõned lõigud juba kirjas...milline saavutus eksole :D Sten on nii tubli, et sai oma asjad kõik ilusti prantsuse keeles ära aetud...au ja kiitus talle! Sellest poisist saab veel asja ! ;) Ta sai kaasa hunniku erinevaid pabereid, millest üks toa inventuur tuli lähipäevil ühe tädikese poolt ära täita. See ongi siis ilmselt seesama tädi, kellest üks eesti tüdruk Stennule rääkis meili teel, et too kipub lihtsalt lambikatel aegadel tuppa sisse sadama ilma hoiatamata, päris ebaviisakas..Me ei teadnud, kust seda tädi leida..aga õnneks oli aega veel mitu päeva, nii et jätsime selle asja praegu sinnapaika kuna meil oli hädasti vaja poodlema minna. 
Ostsime siis ilusti edasi-tagasi trammi pileti kuna pidime sõitma täitsa lõpp-peatusesse, kus asusid kõik suured kaubanduskeskused. Sõit sinna oli päris huvitav, kuna seda linnaosa me polnud veel enne näinudki. See Centre Commercial oli tõsiselt vinge, nimetaks seda väliseks kaubanduskeskuseks vms...esimest korda elus nägin midagi sellist, kuidagi väga ameerikalik tunne oli seal...väga teistsugune. Selline meeletult suur kompleks, tohutult palju igasuguseid riidepoode, megasuur toidupood ja hüpersuur IKEA maja. Eskalaatorid sõitsid vabas õhus ning kohati puudus sellel kompleksil ka katus, raske kirjeldada kogu seda värki .. peab oma silmaga nägema lihtsalt. Ühesõnaga, meil oli vaja tasse, taldrikuid, nuge, pannilabidat, potti, pesupulbrit ja igasuguseid toiduaineid. 
Piilusime algul sinna suurde toidupoodi, mis on nagu Prisma aga vähemalt kaks korda suurem...sealt leidsime üsna soodsa hinnaga kõik need asjad, mida meil vaja osta, aga igaks juhuks otsustasime siiski minna ka IKEAsse. IKEAd võib kirjeldada kui üüratut labürinti – kohe mitte ei saanud aru, kus miski asub või kus on väljapääs. Põhimõtteliselt me loobusimegi, sest arvasime, et seal ei olegi potte ega panne vaid ainult ehitus ja sisustustooted...otsisime väljapääsu, sattusime kuskile allakorrusele järsku ja kogemata olimegi jõudnud täpselt sinna kohta, kuhu vaja. Hinnad olid meeletult odavad: kauss 0,49€ ; taldrik 0,59€ ; kruus 0,99€ ; pann 4,99€, pott (kus sees oli veel kolm väiksemat potti) 8,49€. Täiesti ulmehinnad, me olime arvestanud juba sellega, et päris suur väljaminek tuleb...aga kui vaadata ja otsida, siis leiab ikka nii odavaid asju ja see tekitab sisimas väga hea tunde! :) 

Seejärel siirdusime toidupoodi tagasi, kus näiteks 1KILO spagette maksis 0,64€ !!! Põhimõtteliselt, me tuleme siin üksi majandades omadega suurepäraselt toime kuna suudame end meeletult odavalt ja hästi ära elatada – see on ka kindlasti meile kasuks kogu eluks. Lõpuks premeerisime end sandwichitega kuna kõhukesed olid selleks ajaks juba üsna tühjad .. ega see shoppamine ju naljategemine ole. Siirdusime siis oma raskete kottidega tagasi ühika poole ja asusime oma esimest sooja toitu valmistama! :) Lõpuks ometi saime ka teed juua tassidest nagu normaalsed inimesed, mitte otse kannust nagu viimastel päevadel haha. Milline luksus ... toit tuli välja superhea ning spagetid sibula ja tomatipastaga saab olema meie põhiroog siin, sest meie kaks ei tüdine neist iialgi! Kuna kõhud said üle pika aja meeletult täis, tuli ka uni järsku peale – kell oli umbes seitse läbi. Tegime väikse uinaku, mis osutus nelja tunni pikkuseks. Siis olid süümekad kuna teadsime, et ega see uni nüüd enam nii kergesti tagasi ei tule ning öösel üleval ka ei tahaks olla, muidu magame päeva maha. Lahendus oli meil muidugi olemas – natuke punast veini ja simpsonid ! :) Imelikul kombel on meil alati nii, et kui Simpsoneid voodis väga mugavas asendis vaadata, siis juba pärast ühte osa hakkavad silmad kinni vajuma ning teise osa lõpuks olime mõlemad juba jälle unedemaal! :)) 

Tänane hommik aga on kindlasti üks meeldejäävamaid. Kell üheksa oli jälle äratus, aga magasime edasi, mõtlesin et okei..9:30 olen püsti, aga järsku kell 9:25 koputas keegi ukesele...mul pidi süda seisma jääma kuna see keegi hakkas ka võtmega ust lahti keerama. Sten tõusis välgukiirusel unest püsti ja vaatas kes see on, kes niiviisi sisse murrab .. ja see oligi see sama tädi, kelle eest meid hoiatati, kes tuli inventuuri tegema. Mina nihkusin muidugi nii seina vastu kui võimalik, et ta jumala eest mind ei näeks :D . Sten oli tark ja hoidis ust praokil ning palus 10 minutit aega ... tädi oli nõus ja ütles et läheb käib mõnes teises toas sel ajal siis. Okei, nüüd oli väike paanika kuna ma ei tahtnud kindlasti sel ajal seal viibida kui tädi tuppa tuleb...ka seetõttu et välimus polnud just kõige rohkem kiita – juuksed mitu päeva pesemata, laubal miljon punni ning äsja ärganud...see ütleb juba kõik! :D Panime kähku riided selga, peitsime kõik asjad, mis kuulusid naisterahvale minu kohvrisse nagu lõhnaõlid, kreemid, meigiasjad, ehted, riided, jalanõud, minu läpaka, hambaharja jms ... ning ma otsustasin siis välja põgeneda , samas arvatavasti midagi poleks juhtud kui ma ka poleks ära läinud, aga enda mugavuse mõttes ei tahtnud ma ennast näidata sellisena haha . See tunne oli nagu filmis, selline nagu jääks kellelegi vahele ja nagu oleks midagi pahasti teinud. Sten vaatas korra koridori, kus see tädi on..viibis parasjagu ühes teises ruumis ning mina jooksin ruttu trepikotta ja lippasin õue. Seal oli päris piinlik kuna igalt poolt tuli iga minut inimesi kes kooli suundusid ja mina seal oma jubeda väljanägemisega, oleks pidanud jope ka peale panema, sest mul on siiamaani tugev köha, aga liiga kiireks läks. Isegi wc-s ei jõudnud ju ära käia. 

15 minuti pärast helistas Stennu ja ütles et võin tagasi tulla, tädi ei kahtlustanud midagi ja ei vaadanud isegi kuskile, ning kõik oleks ka ok olnud kui ma oleks sinna jäänud, sest teda see ilmselgelt poleks huvitanud. Aga, nüüd on vähemalt üks kirev mälestus ja tore asi, mida teistele edasi rääkida. Muideks, ilmselt minu siinoleku ajal tuleb ta ühe korra veel siia, nalja hakkab saama, aga karta pole midagi ! :) Täna ma rohkem kuskil väljas ei käinud, kuna meil oli vaja rahvusvaheliste suhete aluste kirjatöö kindlalt ära esitada, kuna muidu läheb väga palju punkte maha, sest tähtaeg oli laupäeval. Nagu ma ka facebookis juba mainisin, siis mina ei saa õppida ja keskenduda kirjutamisele kui keegi veel minuga samas ruumis on ... iga hääl ja liigutus häirib mu mõtlemist ning seega oli Stennu nõus vetsu minema, et seal lugeda ja kirjutada oma tööd. Halb asi on meil siin see, et internet on kaabliga ja ainult üks inimene saab korraga oma arvutiga netti. Koolitööks oli meil mõlemil seda vaja, aga õnneks saab avada palju vajaminevaid lehekülgi ning juhtme tagant ära tõmmates jäävad need siiski ekraanile, kui kuskile rohkem ei vajuta :)
 Nüüd on nii, et kell on hetkel üheksa ja mina lõpetasin poolteist tundi tagasi oma töö ära õnnnneks ning Sten, kes vahepeal paar tundi jälle asju ajamas käis (ning kellest sai nüüd ametlik Montpellieri ülikooli õpilane, mida kinnitab üks uhke kaardike), teeb ka kokkuvõtet juba ja siis ongi see mure kaelast ära! :)) Nüüd hakkan pesu pesema kraanikausis, sest me pole veel uurinud pesumasinate kohta ja kuna meil pesupulber olemas ja mina pesumasinat käsitleda niikuinii ei oska (ei ole kunagi pidanud sellega tegelema)...seega pesen käsitsi. Ainsad asjad, mida ma pesta ei suuda siin on Stennu vänged sokid, õnneks lubas ta ise nende eest hoolitseda haha. 


Aga ma ootan juba homset, kuna olen päev otsa siin ühikas passinud ning koolitööd teinud ( nüüd tean küll UNICEFist KÕIKE ja Stennu NAFTAst, saime targaks vähemalt !!! ) ... sest homme läheme jälle linnapeale uusi ilusaid kohti avastama ning naudime lihtsalt unelmate elu mõnusal päikeselisel, soojal ja palmideküllasel Prantsusmaal! 
AU REVOIR !!! :))