Viimased pingutused koolis ja Valencia

Esmaspäeval (28.05) käisin hommikul koolis ja pärast seda läksin terveks päevaks randa õppima. Järgmisel päeval ootas mind ees viimane presentatsioon (immigrantide kohta hispaanias), mis läks jällegi päris hästi mul. Kolmapäeval oli mul täiesti vaba päev, siis otsustasin et ma ei tee mitte midagi, naudin lihtsalt olemist, päevitan rannas ja siis neljapäeval alustan õppimisega üheks raskeks eksamiks 8. juunil. Mul toimus ka viimane loeng neljapäeval seal ülikoolis, päris ulme kui kiiresti see aeg ikka möödus! Nii, aga kolm päeva vastasin ma juba ette antud eksamiküsimustele, mida oli kokku kaheksa. Õpetaja andis ka vihje, et valib eksamisse 2tk esimesest neljast üsimusest ja 2tk teisest neljast, ning omakorda neist tuleb meil eksamil valide oma meele järgi mõlemast üks. Seega, ma olin kaval ja jätsin 2 küsimust üldse vastamata, mis ma eeldasin et niikuinii eksamisse ei tule, ja asusin siis agaralt oma paberikuhjade ja tohutute materjalidega tööle, kuna küsimused olid üsna laiad ja vastusesse tuli päris palju kirjutada. Hea oli, et ma nädal aega ennem tõsiselt tegelema hakkasin selle õppimisega, seepärast sain ka nii suurepärase hinde, mida ma hetkel ei avalikusta ! ;) Vahepeal muidugi käisin õhtuti väljas ka, muidu oleksin end üle õppinud.
Neljapäeval (31.05) oli Gianco juures pizzaõhtu, pärast toimus rannas ka ühe itaallase ärasaatmine. Reedel ehk 1.juunil, kui oli minu nimepäev ja ka lastekaitse päev, toimus meil Tortilla ja Sangria õhtu, kus oli meie Zaragoza reisi seltskond jälle ja kõik panid oma käe külge toidu valmistamisele. Tulemus oli väga hea! Kõik järgmised päevad veetsin ma koolis hommikust õhtuni õppides, sest kodus polnud kunagi vaikust. Vahepeal tulid ka Sofia sõbrannad meile kaheks päevaks külla, päris valel ajal ikka. Andreal olid ka eksamid sel ajal, aga tema suudab õppida niimoodi et paneb muusika kõrvas mängima, mina ei suuda kunagi niimoodi keskenduda! Vot, jõudiski kätte see kauaoodatud reede (8.06), mil lõppesid minu kohustused Universidad de Cantabrias, eksamis olid täpselt need küsimused, mille õppimisele ma kõige rohkem rõhku panin ja kirjutasin kolm A4 teksti kahe küsimuse vastuseks, tundsin ennast väga kindlalt ja olin supreõnnelik, kui kõik tehtud sai! Pärast läksin Giancoga randa reketitega mängima, siis liikusime Sandi juurde jalgpalli vaatama, sest just sel imelisel päeval algas Euroopa MM. Pärast esimest mängu jooksin koju pesema ja sättima end, siis saime uuesti Sandi juures kokku, poisid kokkasid, tegid tortilla de patatat ning spagette. Mina tõin nagu ikka magustoidu ehk muffinid! Üks Austria tüdruk Natasa tuli ka sinna, kes veetis oma viimased tunnid Santanderis meiega, nimelt läks tal öödel buss Bilbaosse ja sealt edasi suundus juba kodumaale. Meie läksime aga öösel välja, enamus erasmuseid käis eelmisel õhtul väljas, kuna siis toimus Natasa ja veel kahe tüdruku ärasaatmine aga mina ei saanud minna kuna mul oli eksam ees. Reede õhtul oli aga ülivähe inimesi linnas, aga ma nägin Rauli, kes ütles et ta juba homme öösel sõidab koju Miamisse tagasi. Ma olin nii üllatunud, ütlesin et tulen kindlasti teda bussijaama saatma, aga ta ei uskunud mind ja jättis muga hüvasti. Aga mina teadsin 100% et ma lähen teda saatma ja teen kingi ka hehee.

Laupäeval siis, (9.06), käisin ma pilti koolis välja printimas, otsisin linnast sobiva pildiraami Raulile ja siis soetasin carrefourist natuke toidukraami Valencia reisuks. Nagu ikka, ostsin ma jälle päev enne reisile minekut uue pluusi omale, see juba nagu traditsioon siin mul haha, sest ma satun linna üsna harva päevasel ajal. Ilm oli üsna kehva, koguag kallas vihma ja ma olin koju jõudes nagu märk koer. Mul oli vaja veel kohver pakkida. Õhtul toimus ühe sõbra Lukaše sünnipäev, pidime joonistama temast mingi naljaka pildi, päris lahe oli. Siis pakkus meile ka ehtsat Slovakkia toitu, ma kaua ei saanud olla seal kuna kella üheks öösel pidin bussijaamas olema, et Raulile üllatus teha! Kui ma sinna lõpuks jõudsin, oli ta nii liigutatud, küsisin ka, et mis tunne teda valdab, sest mina pean täpselt kolme nädala pärast sama bussi peale astuma oma asjadega, et Madridi poole sõita...lihtsalt ei suuda ette kujutada seda tunnet, kui siit jäädavalt lahkuma peab...ta ütles et väga imelik on olla, kogu see aeg läks nii kiiresti ja see oli midagi nii teistsugust, ja väga kahju on lahkuda. Oehh jah, peaaegu iga päev läheb keegi siit nüüd minema, niiiiiiii kurb. Igastahes, mina läksin edasi linnapeale siis öösel ja järgmine hommik sõitsin Valenciasse!

Pühapäeval (10.06) istus lennukis mu kõrval üks tore tüüp, kes hakkas muga rääkima ning siis kirjutas paberile ka kõik tähtsamad kohad, mida me Valencias külastama peaks. Lennukist väljudes tabas mind hull troopiline kuumalaine, täpselt nagu oleks Türki maandunud. Istusime Steniga kohe metroosse ja sõitsime kesklinna kus ka meie hostel asus. Kui maa alt välja tulime, pidime jälle kannatama selle jubeda soojuse käes. Väljas oli peaaegu 45 kraadi, ulme. Leidsime kiiresti ka oma ööbimispaiga üles, seekord proovisime siis elada dormitorys ehk jagasime tuba veel seitsme inimesega. Aga noh, kuna me niikuinii ju käisime seal ainult õhtusööki tegemas ning magamas, siis polnud häda midagi. Hind oli ju ka kõigest 10€ inimese kohta öö eest. Nii, järgmisena läksime otsima mingit baari, kus saaks mõnusalt jalkat vaadata, tegemist oli ju tähtsa ja huvitava mänguga: Hispaania - Itaalia! Pika otsimise peale istusime ühte kohta maha, ostsime kohe külmad jahutavad õlled ning nautisime mängu. Tänavatel toimus ka mingi Semana Santa moodi rongkäik, aga see meid väga ei huvitanud. Siis läksime ühte hiinapoodi süüa ostma, kuna tegemist oli pühapäevaga siis muidugi kõik ülejäänud poed olid ju loomulikult kinni. Ostsime paki spagette ning napolitana kastet. Jalutasime veel natuke mööda linna, siis sõime hostelis kõhud täis, pesime end ära ning läksime magama. Toas oli väga umbne kuna õues oli ikka veel niii palav, konditsioneer töötas, aga sellest väga abi ei olnud ning tema hääl häiris ka magama jäämist. Ma siis vaatasin läpakast Simpsoneid tükk aega ja lõppkokkuvõttes ei saanudki väga palju puhata tol ööl.

Esmaspäeval (11.06) otsisime hommikul turismiinfot, vahepeal kohtasime teepeal sellist kiirsöögi kohta nagu Subway, seal oli üsna odav päevamenüü, seega sõime seal hommikust. Siis tegime linnapeal palju pilte, ilm oli väga ilus aga seekord selline parajalt soe (umbes 27 kraadi). Külastasime ka ühte huvitavat turgu, mille interjöör oli eriline ja ilus. Sealt ostsime omale ühe pika saia ja panime väljas otsejoones hakkama haha. Seejärel liikusime umbes siesta ajal Montadito restorani (sama kiirsöögi koht mis Santanderiski), seal oli ühe pincho või jäätisega õlu 1 €, seega mina sõin jäätist ja Sten võttis külma õlut. Istusime väljas, seal sai ka tasuta wifit kasutada. Vot, siis läksime kirku torni, kus tegime jälle miljon pilti sellest lummavast vaatest, mist sealt avanes. Kõndisime veel nendel ilusatel linnatänavatel ringi ja lõpetasime suures kaubanduskeskuses, läksime alla toiduosakonda ja ostsime palju odavat  toidukraami. Hostelis tegime jällegi spagette, seekord siis bologneset. Kui pimedaks läks, otsustasime jalutama minna. Mul tekkis hull šokolaadi isu, ainult hiinapoed olid veel lahti, sealt saime poole kallimalt head milka tsoksi hehe, pärast istusime pargipingil kuhu tuli ka hindust roosimüüja...Sten kauples veits hinda alla ja siis ostiski ühe lille mulle ka. :)

Teisipäeval (12.06) oli aeg lahkuda kesklinnast ja suunduda meie mereäärsesse hostelisse. Sõitsime sinna trammiga umbes 20 minutit..nii, aga meie lugesime internetist välja et võtmete saamiseks tuleb minna ühte teise hoonesse mis on sellest hostelist natuke kaugemal. Niisiis, otsisime seda üsna kaua, küsisime ka kohalikelt et kas on ikka õige tänav jms...aga see omanik helistas juba ja küsis meil et millal me jõuame jms. Ta rääkis vaid hispaania keeles, seega Sten andis telefoni mulle, aga mul oli väga raske aru saada  sellest naisest kuna ühendus oli halb, ta rääkis väga kiiresti ning Valencias ei ole päris puhas Hispaania keel, seega me olime üsna hädas. Keegi ei mõistnud kedagi, lõpuks saime kuidagi kokku leppida et ta tuleb sinna kohta kus me parasjagu olime ja võtab aega umbes 15 minutit. Selge, ootasime siis. Ise me ei olnud üldse kindlad, kas ta sai meist ikka õigesti aru...Lõpuks ta siiski tuli, ütles et ootas meid seal kohas kus on hostel, aga noh internetis oli selgelt kirjas et võtmed saab mujalt kuna retseptsiooni kui sellist seal hostelis ei eksisteeri. Tegemist oli tegelikult sellise lihtsa korteriga mis on niimoodi tubadena nagu ära jaotatud. Õnneks me olime neil kahel päeval ainsad külastajad, seega saime rahulikult kogu köögi ja vannitoa hõivata ja elasime täitsa üksi seal!

Randa kõndis sealt umbes 15 minutit, seda me kohe esimese asjana tegimegi. Vesi oli täiesti supp, mõnusad lained olid ka...meil oli madrats ka kaasas, seega väga lõbus oli. Pärast läksime Lidlit otsima, meil polnud õrna aimugi mis see täpne aadress oli, aga juhtumisi leidsime üsna kiirelt ja saime jälle odavat toidukraami ning alates sellest päevast sõime iga päev mõlema 3 jäätist ära (kuna hispaanias ju ei eksisteeri suurtes poodides üksikuid jäätiseid, ainult  suured või siis sellised karbid kus 4 kuni 8 tk sees on). Nii, siis kõndisime veel edasi hästi pika maa, et näha õhtuvalguses seda kuulsat ufoehitiste kompleksi, kuhu meil ka järgmisel päeval plaanis minna oli. Nimeks sellel siis Ciudad de Artes. Väga võimas nägi välja, pika pildistamise peale ütles muidugi digika aku üles, kuid olimegi tegelikult oma tuuri lõpetamas. Üle jäi veel kogu see tuldud tee tagasi kõmpida, nälg näpistas ka kõvasti! Meil oli nimelt plaanis valmistada esimest korda hispaaia tortilla de patatat, ja kusjuures see kukkus esimese korra kohta ikka üsna hea välja. Pole muidugi päris sama mis minu korteri all kohvikus Manilas, kuid maitses üsna hää! :)

Kolmapäeval (13.06) seadsimegi siis hommikul jälle sammud sinna ufolinnaku suunas, ilm oli kahjuks pilvine...seega lipsasime vahepeal jälle Lidlist läbi ja sõime jäätist hästi kaua. Kui lõpuks kohale jõudsime, oli taevas juba sinine ja me veetsime seal vist kolm või neli tundi ringi kõndides ning pildistades kuni aku jälle tühjaks sai. Ühtegi hoonesse me sisse ei läinud kuna kõik muuseumid ju maksavad loomulikult. Aga jah, väga eriline koht on see küll, teist sellist ei või kuskilt mujalt maailmast leida! Õhtul läksime randa pisikest piknikku pidama, ostsime veini ka aga see oli päris vastik, kõige odavam muidugi...mul läks süda päris pahaks haha, paarist lonksust vaid. Õhtul tegime veel teise tortilla, aga järgmiseks päevaks kuna me pidime hommikul juba hostelist lahkuma ja järgmise öö lennujaamas jällegi olema.

Neljapäeval (14.06) panime üsna vara äratuse kuna see tädi ütles meile esimesel päeval et check-out on kella poole üheteist ajal. Hommikul tahtsin veel pesta ka ennast. Okei, saime kõik oma asjad valmis õigeks ajaks kuid tädi polnud näha ei kusagil ja ma ei tahtnud talle helistada ka. Lõppkokkuvõttes ta ei tulnudki, me jätsime lihtsalt võtmed laua peale ja läksime kella üheks randa koos oma kohvritega. Võtsin end siiski kokku ja helistasin, aga ta ei vastanud, seega väga veider süsteem neil ikka haha. Aga meil oli seal mõnus ning 15€ maksime öö eest, not bad. Päevitasime pool päeva siis rannas, seejärel käisime viimast korda Lidlis jäätist söömas (läksime rongiga kuna meil oli niipalju pileteid veel alles) ja edasi siis jällegi kesklinna, et jalkat kuskil vaadata. Hispaania mäng oli jälle tulemas. Mul oli muidugi suur lipp ka kaasas, ja pärast Hispaania võitu kõndisin uhkusega linnas ringi, sain loomulikult palju tähelepanu hahaha....pruun blondiin koos suure hispaania lipuga :))

Aga meil oli siis juba üsna kiire, kuna tahtsime jõuda eelviimase rongi peale kell 23:00 mis suundus lennujaama. Pidime masinast piletid ostma, aga sellega oli palju probleeme. Tahtsime kaardiga maksta, aga ta ei aktsepteerinud Steni oma..okei, panin oma Santanderi kaardi siis masinasse ja ta lihtsalt sõi selle ära, mingeid valikuid ette ei löönud, lihtsalt kadus! Minuteid väljumiseni jäi üha vähemaks, siis läksime järgmise masina juurde ja maksime sularahas ja jooksime alla kust ühe minuti pärast metroo väljus. Ma olin päris kurb kuna mul ei olnud enam palju sularaha kodus järgi ja üldse Santanderis oli mul ees vaid kaks viimast nädalat, seega mingi pangakaardiga jamamist ma nüüd küll ei lootnud. Aga jah, lennujaamas jäin ma päris kiiresti magama ja hommikul kell 12 olingi oma kallis kodulinnakeses tagasiiiiii ! Nägin viimast korda Santanderi õhust, kui maandusime, sest 2 juulil lähen ju bussiga Madridi suunas. Vot tak, järgmine postitus ongi siis minu viimastest päevadest ja seiklustest Hispaanias ! :(

Porto / Parque de la naturaleza

Et siis Portoooo, päris tükk aega olen tahtnud seda kohta külastada ning nüüd sai see siis tehtud ka! Tegemist on siis 19.maiga, Stennu juba ootas mind saabujate värava juures. Läksime kohe rongile ja sõitsime 20miutit peatusesse, kuhu tulid meile vastu Steni sõbrad Madalena ja Gonzalo. Päris huvitav ikka mõelda, et Sten kohtus nendega Madridi hostelis siis kui ta lend tühistati ja viibis nendega vaid 3 päeva koos ning nüüd läksime neile külla ja elasime 1 päeva seal nagu oleksime ammu vanad tuttavad. Lõuna-Eurooplased on ikka nii teistugused, sõbralikud ja uskumatult külalislahked.Tutvusime ka nende perega: ema oli selline vaikne ja tagasihoidlik, kokkas kogu aeg. Isa aga see-eest rääkis väga palju. Nad on mõlemad muide muusikaõpetajad! Nende maja oli päris suur, 3 korruseline ja kõik selline kaasaegne, sellist hubast tunnet nagu meie kodudes seal küll ei tekkinud. Mina seadsin end Madalena toas sissse ja Sten Gonzalo omas. Kuna Gonzalol oli just sünnipäev, sai 18 aastaseks, siis neil oli sel päeval sugulastega perekondlik  lõunasöök ja me saime kahekesi rahulikult linnaga tutvuda samal ajal. Muidugi pakuti meile enne natuke süüa ja kaasa pandi ka igast snacke.
Esimese asjana läksime McDonaldsisse, et kohvi osta kuna mõlemad pidime ju eelnevalt jällegi öö lennujaamas veetma, samuti ostsime topeltjuustuburgerid omale, mis olid vist senimaani mu elu kõige maitsvamad ja paremini tehtud burxis üldse!!! Ning peab mainima ka, et ma pole varem näinud sellise rikkaliku disainiga mäkki, väga kuninglik tunne oli küll seal oma burxi järada ja kohvi nautida haha! Siis suundusime selle kuulsa Porto jõe poole, kus esimese asjana märkasime järsku üht Eesti lipuga laevukest. Me ei uskunud oma silmi, sest tegemist oli juhtumisi ümbermaailmareisi lõpetav "Nordea". Ühtki inimest seal parasjagu sees ei olnud aga me otsustasime siiski ootama jääda. Oma 2 tundi vist istusime seal ja nautisime kena vaadet ning sooja ilma kuid kahjuks Tättet ega Matvere polnud näha kusagil. Aga jah, päris veider ja hämmastav lugu ikka küll et me nii juhuslikult täpselt samal hetkel "Nordea" tiimiga samas linnakeses viibisime, õigemini et me just esimese asjana pmst Portos nägimegi Eesti laevukest, no see ei lähe küll kunagi meelest! :)
Kella viie paiku tuli Madalena linna, et teha meile väike ekskursioon. See on müstika, kui palju nad suudavad koguaeg rääkida. Lõpuks lihtsalt ei suuda enam kaasa mõelda, Madalena on veel eriti tark ka, õpib arstiks. Kuna ilm oli selleks ajaks üsna pilvine ja kisus vihmale, siis me pilte ei viitsinud tol päeval enam teha ja läksime koju tagasi. Sõime natuke midagi õhtusöögiks ja siis läksime alla keldrikorrusele, kus on neil ping-pongi laud ja lauajalgpall, mis meile kohe hirmsasti meeldis. Sattusime täiesti sõltuvisse sellest ja võime mõlemad väita et see lauajalgpall oli meie lemmik asi Porto reisil hahah. Siis vaatasime jalgpalli ühes tos, mis oli samuti keldrikorrusel...see ongi selline vaba-aja veetmise koht neil, kus on palju lauamänge, videokassette, telekas, diivanid, kott-toolid, ühesõnaga väga mõnus kohake! Siis tuli Madalena poiss ka sinna, mina käisin üleval ruttu dušši all ära ja siis juba läksime välja ilutulestikku vaatama, sest mingi festival toimus nende kodu lähedal. Seejärel sõitsime autoga linna, läksime ühe sellisesse suurde baari, kus alati palju üliõpilasi ja erasmuseid käib, aga selleks ajaks olime me juba nii läbi omadega et mina pidin laua ääres täitsa magama jääma. Silmad ei seisnud lahti ja ei tajunud miskit ära. Me polnud juba pikka aega korralikult välja saanud magama ja väsimus tappis. Seepärast läksimegi üsna pea koju tagasi ja magasime oma 12h.

Järgmisel hommikul (20.05) siis tegime rõdul lennukitega pilte: nimelt nende majast näeb iga sekund lennukeid üsna lähedalt maandumas või õhku tõusmas, päris huvitav on jälgida ! Siis kirjutas Madalena meile paberile üles kohad, kuhu me kindlasti peaks minema järgmiste päevade jooksul. Siis oli aeg süüa lõunad kogu perega. Portugalis on ühtsed söömaajad väga tähtsad ning alati alustatakse toitu püree supiga. Siis pakuti meile veel mingit riisirooga kalkuniga vist ja magustoiduks maasikaid jäätisega. Piinlikku vaikust lauas väga ei olnud, aga siiski minu jaoks on väga ebamugav niimoodi formaalselt süüa üsna võõraste inimestega kui pole harjunud sellise asjaga eriti haha. Sellised vaiksed hetked, kui parasjagu üks teema otsa saab ja teiste mälumist kuulda on, ajab mind seespoolt naerma aga seda ei tohi välja ju ometigi näidata :D Seega ootasin juba millal see pikk söömaaeg läbi saaks ja lõpuks ilusat ilma linna nautima saaks minna kuna tol päeval oli kõige soojem ja pilvitum ilm ja me olime suht päeva maha tiksunud. Ärkasime ju üsna hilja ka. Vot, aga siis tänasime kogu pererahvast kõige eest ja lahkusime oma kohvirtega, et linnas kokku saada meie järgmise majutajaga, kes on samuti Steni sõber Madridi hostelist.
Tema nimi on Thomas, kes on prantslane aga hetkel õpib Erasmusena Portugalis. Sõitsime bussiga veerand tundi kesklinnast tema korterisse, mis asus hoopis teisel pool Madalena ja Gonzalo kodust, täitsa mere ääres, seega täiesti perfektne meie jaoks! Tal oli küll korteris üks vaba tuba meie jaoks pakkuda, aga kuna ta korteriomanik (vanem daam) oli vingerpussi mänginud ja pannud oma kingad, rahakoti ja veel mõned asjad sinna tuppa voodi juurde, siis oli see märk et ta võib iga kell tagasi sinna minna. Selline olikord juhtus seetõttu, et Thomas võõrustas just nädal aega tagasi oma sõpru Prantsusmaalt, ja nad tegid natuke liiga palju lärmi ja üks naaber, kes on korteriomaniku sõbranje oli ära kitunud ja nüüd mõtles kavala plaani välja kuidas ta enam sinna inimesi kutsuda ei saa. Just mõned päevad enne meie tulekut haha. Aga polnud probleemi, Thomas andis oma toa meile ja siis ise läks õhtuti oma tüdruku juurde. Eks meil oli natuke piinlik küll et tuleme ja lööme inimese oma kodust välja mõneks ööks aga kuna ta oli nii tore ja tal enal oli piinlik, et selline totter olukord oli, siis polnud midagi hullu hehe. Üks korterikaaslane elas ka seal, aga teda me nägime väga harva! Nii, panime oma asjad ära, käisime poes süüa ostmas ja läksime randa päikeseloojangut vaatama, siis tegi Thomas meile õhtul pastat ning oligi aeg tudule minna.

Esmaspäeval (21.05) oli meil pikk ja tihe päev, täis erinevate kohtade külastamist ja pildistamist. Tegime omale hommikusöögiks praemuna, viinereid, kellogseid piimaga ja kaasa võileibu. Hommik oli üsa pilvine, aga päeva paiku läks täitsa ilusaks. Tahtsime minna ühte torni, kust avanes linnale ilus vaade, aga see oli suletud esmaspäeval ning nii mõningad teised kohad samuti. Kella kahe paiku saime Thomase ja ta tüdruku Zeynepiga kokku ühel Porto Erasmuste barbaque peol. Seal pakuti 1€ eest juua ja süüa. Samuti esinesid õpilased seal salsakavaga, päris tore oli. Oleks ise ka tantsida tahtnud hehe. Siis läksime Turkish Kebabi sööma neljakesti, kuna Zeynep on türklane ning ta on seal restoranis justkui oma inimene ja hinnad on ka väga madalad. Samuti saime tasuta nii palju türgi teed juua kui soovisime :) Hiljem läksime kõik Thomase korterisse, et vaadata filmi mis oli täpselt meile kõigile, rääkis ühe Erasmuslase elust, kes läks üheks semestriks Barcelonasse...nii mõnigi asi tuli sealt tuttav ette hehe! :D

Teisipäeval (22.05) tegime tohutult palju pilte igal pool ja kõndisime ei tea kui mitu km maha. Vahepeal ostsime poest jäätist ka, aga täpselt nagu Hispaanias, ei saa supermarketitest üksikuid jäätiseid ostma vaid peab võtma karbiga. Seega tuli meil kuus tuutut kahepeale ära lahendada, aga meie jaoks pole see probleem! :P Sel päeval saime ka torni minna, kust nägime kõrgelt kogu Porto linna! Siis läksime ka teisele poole jõge, kus asus hoopiski teine linn, nimega Gaia. Sealt avanes superilus vaade Porto jõele ja hoonetele ja kõigele!  Saime veel korra Madalenaga kokku, et hüvasti jätta, kun järgmine päev pidime lennukile minema.
Kella kaheksaks läksime korterisse tagasi et eurovisiooni esimest poolfinaali vaadata kuid meil tekkis probleem. Nimelt maja välisuks läks rikki ja me ei saanud kuidagi sisse. Thomas oli kodus, ja proovis seestpoolt avada, aga see ei aidanud. Lõpuks oli meid juba 4 inimest ukse taga, siis tuli üks mees tööriistakohvriga alla, et vaadata, mis toimub, aga ka tema ei saanud seda korda. Õnneks tehti meile pika ootamise peale tagant hoovist garaazi uks lahti kust saime ilusti sisse minna ja siis pandi sildid välja et keegi ust ööseks kinni ei paneks, senikaua kuni välisukse lukk saaks vahetatud. Tegime omale kiiresti söögi valmis ja asusime eurovisiooni vaatama. Thomas läks Zeynepiga ühele rahvusvahelisele õhtusöögile kuhu ka meid kutsuti, aga me polnud päris kindlad kas jõuame. Me oleks jälle omletti teinud, aga otsustasime et läheme hoopis öist Portot vaatama pärast eurovisiooni ja siis võibolla tagasitulles oleks läbi astunud sealt söömingult. Aga, kui me õhtul bussile läksime, siis mõne peatuse pärast tulid peale imekombel Thomas ja Zeynep täiesti lampi haha, ütlesid et see üritus sai läbi juba, ja noh, see oligi viimane kord kui me neid nägime kuna järgmine hommik juba pidime lennujaamas olema, jätsime siis hüvasti ja lubasime võtme ilusti esikukapile jätta hommikul enne minekut! Vot see öine Porto polnud muidu midagi väga erilist, eeldasin et need sillad on erilistes tuledes ja kõik särab, aga noh, vähemalt nägime ära...kuigi meil olid kõhud nii täis söödud et ei viitsinud tegelikult tol õhtul kuskile välja minna, ma isegi jäin magama mõneks ajaks aga suutsin end siiski kokku võtta.

Kolmapäeval (23.05) jõudsime päris napilt metroo peale, mis meid lennujaama viis, kuna eelnev buss sõitis üsna aeglaselt ning me ei teadnud päris täpselt ka kus see metroo peatus on. Siis pileti ostmisel oli järjekord ka, see oli sekundite mäng ja me oleks peaaegu maha jäänud. Järgmine läks poole tunni pärast, midagi hullu poleks väga juhtunud aga siiski pole soovitatav lennujaama nii hilja jõuda! Ees ootas mind kaks lendu, Porto-Madrid ning Madrid-Santander. Koju jõudsin mingi poole kaheksa ajal, siis käisin ruttu pesus ja sättisin end kibekiirelt ühs türgi poisi ärasaatmisele. Sel päeval oli ühe tüdruku sünnipäev ka, kui kõik lõpuks Santanderi Canadillo platsil olime, pidid kõik oma keeles sünnipäeva laulu laulma, jälle pidin mina seda eesti keeles üksinda tegema haha.

Järgmistel päevadel tegelesin ma kooliasjadega, valmistasin presentatsiooni ette ja pühapäeval (27.05) toimus meil AEGEE poolt väljasõit loomaparki, vaid 20km Santanderist, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim. Seal elavad loomad väga suurtel maa-aladel mitte nii nagu loomaaias pisikestes puurides. Neil on imeline loodus ja maastik seal, kogu päev oli supertore, ilmaga vedas meil ülihästi, paremat ei oleks osanud tahtagi! Meile näidati ka kahte showd: üks oli kotkasega, mida ma polnud kunagi enne näinud. Rahvas istus tribüünil ja kotkad lendasid käskluste peale üle inimeste peade väga lähedalt. Lõpus saime iga üks 2€ eest ka suure kotkaga pilti teha. Siis lõpus oli ka merilõvide show, mis oli ülimalt naljakas kuid minu fotoka aku sai täpselt enne seda tühjaks, enne kõige põevamat osa. Aga õnneks sain juba kõik Gianco pildid oma arvutisse, nii et see mure sai lahendatud! ;) Nüüd sai lõbu läbi, pärast seda tulid mul rasked nädalad täis koolitööd ja eksamiks valmistumist, millest räägin juba järgmisel korral, ciao ! :)

Zaragoza, San Sebastian ja härjavõitlus

Alustagem siis reedest (11.05), läksin oma kodinatega kella  kümneks kooli, et sealt alustada reisi Zaragoza suunas. Kuna minejaid oli vaid 17, siis seekord oli meil plaanis autod rentida, bussiga minek olek kordades kallim tulnud. Rentisime siis ühe seitsmekohalise ja kaks tavalist autot. Okei, algne plaan oli nii, et kell kaheksa hommik stardime ja kell üks oleme juba kohal (sõit sinna kestab 5 tundi) aga no loomulikult me pidime lihtsalt passima ja ootama jällegist kuna see organiseerimie neil seal käib kõik ikka väga viimasel minutil ja ülimalt aeglaselt. Päris kurb oli kuna Zaragozas lubas terveks päevaks 34 kraadi sooja ja me alustasime oma teekonda alles kell üks, seega jõudsime kohale kell kuus, sest vahepeatused ka aina venisid ja venisid. Enne hostelisse sisenemist  pidime jälle ootama aga see oli päris naljakas kuna üks natuke vintis vanamees armus ühte meie usa tüdrukusse ja saime palju naerda, tüüp isegi hakkas laulma talle ja ei saanud lihtsalt pilku ära tollelt neiult. Ma tegin video ka sellest unustamatust serenaadist! Aga hostelis oli meil jälle nii et hunnik rahvast oli ühes toas ning kogu meie 17 inimese peale oli 2 vannituba wc-ga, seega see oli ikka üsna piin haha. Esimese asjana panime siis oma kohvrid ära ning läksime kiiruga ühte kindlust külastama mis pidi juba üsna pea sulgema. 20 minutiga tegime tiiru peale ning siis liikusime linna põhiplatsi poole, väljas hakkas juba vaikselt pimenema ka kuid sooja oli ikka 30 kraadi.

Kui ma varem mainisin et Salamanca linna peaväljaks oli kõige ilusam mis ma siiani olen näinud, siis nüüd vist pean meelt muutma, samas, need on ikka üsna erinevad, aga no see Zaragoza oma on siiski Hispaania suurim. Meeletult uhke kirik, siis üks huvitav purskkaevumoodi asjandus, millel oli selline siksakiline kujutis peal mis jätkus veel mitukümmend meetrit edasi asfaldil...kui lähemalt vaadata siis sai aru et tegemist oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika kujutisega, igaljuhul väga huvitav lahendus! Meil oli kohalik giid ka AEGEE Zaragoza organisatsioonist, kes rääkis meile iga asja kohta palju ajaloost. Lõpuks jõudsime ühe sillani kust siis avanes selle linna kõige kuulsam ja ilusam vaade sellele uhkele kirikule, mis on Zaragoza sümboliks. Tegelikult, ega seal muud midagi ei ole vaadata, üldiselt on see üks Hispaania suurimatest linnadest aga minu arust ka üks kõige igavamaid. Vot, kuna me olime suht päev otsa nälginud siis pärast ekskursiooni läksime kõik linnapeale tapasid ehk snäkke sööma. Siis oli kell juba nii palju et enam ei jõudnud hostelisse tagasi minna et pesta või riideid vahetada või nägu korda teha vaid läksime kõik otse ühte baari kus sai ka tantsida. Meil oli väga tore õhtu ning tants ja trall jätkus ka veel pärast meie kahes hiigeltoas, õnneks me olime Danieliga (mehhiko poiss) viimased, kes surmväsinuna tagasi jõudsid, seega ei pidanud kaua taluma seda lärmi...kuna kõik olid vahepeal pesemas käinud ükshaaval siis toa põrand oli täiesti läbimärg mingil moel ja siis väga targad tüübid otsustasid seal liugu lasta, meil on päris naljakaid videoid neist hahaha, toredad mälestused ! :D 

Aga jah, umbes kella kuue ajal sai vist sõba silmale aga laupäeval (12.05) kell 9 oli juba jälle äratus et sõita koos Zaragoza Erasmustega ühte väikesesse linnakesse, et pidada maha üks tore päev täis härjavõitlust! Kõigepealt oli hommikusöök mis oli üsna rikkalik, sai kõhu ikka korralikult täis pugida...ei anna võrreldagi meie eelmiste hostelitega, see oli super! Bussis kõik muidugi magasid, see oli kui taevakingitus, tõotas tulla üsna kuum päev jällegist ja nii oligi. Jõudsime siis ühte minilinnakesse, üks perekond peab seal sellist äri et pakuvad võimalust kätt proovida hispaanias väga populaarse härjavõitlusega kuid muidugi mitte suure ja täiskasvanud härjaga. See oli üks mu elu lahedamaid kogemusi vist, aga loomulikult ei pannud ma oma elu seal ohtu ning ma otsustasin siiski peita end nende kiviseinade taga enamusaja ja siis jooksin lihtsalt ühe varjualuse juurest teiseni, sest tegemist ei olnud siiski naljaga. umbes 10 inimest ma arvan et kogu meie suurest seltskonnast julgesid päriselt selle keebi kätte võtta ja härjale vastu minna.
Me nägime ikka päris valusaid kukkumisi ja libastumisi ka, õnneks keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, lihtsalt marraskil käed-jalad, sarvedega katki tehtud pluusid jms, ikka üsna jube oli vaadata seal tribüünil. Ma lisan video ka lõppu et saaks näha kuidas see asi välja käis. See härjakene oli ikka päris vihane, sai ikka näha kuidas täiskasvanud poisid meil seal hirmuga saba jalgevahel eest ära jooksid haha. Perenaised aga samal ajal valmistasid kogu rahvale PAELLAT (hispaania tuntuim roog), esimest korda elus sain siis seda õiget paellat proovida mis oli maailmahea!!! Tegin lausa pilti selle vanatädikesega. Siis terve päeva müüdi ka külma sangriat ja õlut eriti odava hinnaga kuna õues oli meeletult palav, Muusika käis ka kogu aja suurtest kõlaritest, ühel hetkel hakkasid inimesed lihtsalt tantsima ja loomulikult ühinesin ka mina nendega. Ülimalt vinge, täiesti perfektne päev. Imekombel kohtasin ka ühte eesti tüdrukut seal kes parasjagu Zaragozas oma Erasmust teeb, aga ta õpib muidu taanis vist, ma ei mäleta täpselt sest ta oli üsna vaikne ja ma ei viitsinud palju rääkida. Õhtu poole pakuti veel bocadillosi (suured võileivad)  ning nende vahele sai panna ka verivorsti !!! See oli küll üllatus et midagi sellist võib Hispaaniast leida. Aga jah, õhtu poole siis liikusime tagasi oma hosteli poole, bussis jälle magasid kõik nagu ikka kuna üsna väsitav päev oli. Muidugi läksime ka tol ööl välja pidutsema aga seekord saabusid inimesed juba päris varakult üksteise järel tagasi, mina olin üks esimestest seekord!

Pühapäeval siis (13.05) tegime ka päevavalguses lõpuks väikse tiiru Zaragoza peaväljaku juures, külastasime ka seda uhket kirikut. Muide samal ajal toimus seal platsil mingi suur kevadjooks, täitsa Eesti tunne tuli korraks peale haha. Vot, siis aga kogunesime autode juurde et alustada teekonda San Sebastiani suunas, jõudsime sinna kella nelja paiku alles. Jällegi oli mul üsna kahju sellest et meil nii vähe aega seda imeilusat kohta avastada jäi. San Sebastian asub samuti Hispaania põhjarannikul nagu Santander ning tuleb tõdeda et tegemist on jubeilusa linnaga, võiks öelda et täitsa samaväärne Santanderiga, kuid mõlemil on omad plussid ja miinused. Santander on siiski ilusam oma maastiku ja randade poolest kuid linna sisemuses on hooned üsna igavad, seevastu San Sebastiani interjöör oli väga kena ja maitsekas.

Me suundusime kõigepealt tapasi sööma sest kõik olid meganäljased, seejärel liikusime mäe otsa, kust avanes tohutult ilus vaade San Sebastiani lahesopile ja linnakesele. Istusime seal ja nautisime kogu seda vaadet päris tükk aega. Siis nägime veel natuke ühte minikontserti, kus lapsed tekitasid muusikat mingite imelike pulkadega vastu laudu lüües, päris vahva oli! Siis tulime teiselt poolt alla, nägime ka ühel suurel platsil inimesi rahvatantsu ringis tantsimas, kõik võisid liituda aga meil kahjuks polnud aega selle jaoks. Kõndisime mööda merepromenaadi üsna pikalt kuni lõpuks jõudsime vist ka selle linna põhiväljakule mis oli täpselt ranna juures. Vot jah, siis viskasime veel pilgu peale ühele suurele kirikule ning seejärel oli aeg autodesse istuda et alustada pikka koduteed, mis kestis vist üle kolme tunni. Jõudsime Santanderi kella ühe paiku öösel ja olime surmväsinud. Üldiselt ma arvan, et see reis oli AEGEE üks parimaid, mis nad meile korraldanud olid. Juba sellepärast et lõpuks ometi vedas meil ilmadega ning nalja sai ikka päris kõvasti, ja kõige enam meeldis mulle muidugi see päev täis hispaanialikku minihärjavõitlust!  

Järgmisel nädalal kadus meil kodust internet ära. Käisin siis koguaeg kooli raamatukogus istumas ja oli tunne nagu elaks justkui kiviajal. Kodus pole lihtsalt midagi muud õhtuti teha kui netti pole. Andrea läks siis ükspäev linna et uurida asja ja sealt öeldi, et meil on aprilli kuu maksmata ning seega võtsid interneti maha. Kuna interneti raha võetakse otse minu kohalikult pangakaardilt maha, siis tegin omad järeldused et ju mul polnud sel hetkel piisavat summat kaardil, kui nad parasjagu raha tahsid võtta. Sest ma mäletan et pärast Lanzarotet võtsin ma lennujaamas nii suure summa välja et kaardile jäi vaid mini 30 euri alles, ja siis kui ma raha juurde kandsin oli ilmselt juba liiga hilja. Vot, aga siis neljapäeval (17.05) läksime Sofiaga linna, et maksta see võlg ära ning õhtuks oli juba internet ilusti kodus jälle olemas. Premeerisin end sellega, et ostsin omale hiinapoodidest kaks pluusi.
Õhtul läksin Gianco juurde õhtusöögile, pidin viima magustoitu aga ma unustasin täiesti ära kui ta mulle helistas. Õnneks ma käisin eelnevalt Carrefouris ja ostsin Porto reisiks midagi süüa ning leidsin ka megaodava ja suure paki muffineid (450g). Kui Gianco juurde jõudsin, tuli mul meelde et ta palus mul magustoit tuua, siis lippasi ruttu koju tagasi ja mis oleks saanudki olla parem valik kui pakk muffineid. Meid oli kokku 6, mina ainus tüdruk hahah. Sai üle pika aja liha süüa, niii nämma. Siis läksime edasi ühte korterisse kus oli väike pidu sama seltskonnaga, kes Zaragozas käis. Hiljem läksime ka muidugi klubisse tantsima ja preili Pikknurm jõudis koju alles siis kui klubid suleti. Kui koju jõudsin, tahtsin panna äratust kella üheksaks, et kella kümneks kooli minna kuna siis pidi toimuma meil selline kokkusaamine mõndade kohalike hispaanlastest üliõpilastega, kes tahavad oma inglise keelt harjutada tulevaseks keeleeksamiks, ning et samal ajal ka meiega võrdväärselt hispaania keeles rääkida...see värk oli juba mitu reedet toimunud aga kuna ma reisisin koguaeg neil päevil, siis mul polnud varem võimalust osa võtta sealt.
Aga, mu telefon otsustas järsku et ei taha enam sisse lülitada end, isegi siis kui laadija oli küljes, seega ma ei saanud omale kuidagi äratust panna, sest mul pole siin ju tavalist äratuskella ja korterikaaslased ka magasid õndsat und kell pool kuus hommikul. Nojah, ma siis läksin voodisse ja lootsin et ehk on mingi võimalus et ma ärkan niisama kolme tunni pärast ülesse, aga otseloomulikult mitte. Ärkasin kell 11 ja siis läks üsna kiireks kuna kell 12 pidin juba loengus olema. Päris nukker tunne oli sest ma oleksin väga tahtnud nende hispaanlastega tutvuda, sest see oli selline organiseeritud värk, niisama on muidu väga raske siin kohalikega sõprussidemeid luua. Vot, tol päeval asusin ma ka Porto poole teele, kuid sellest kõigest kirjutan juba mõne aja pärast. 

Madrid

Buenas tardes! Lugu on nüüd nii, et pesitsen jällegi Madridi lennujaamas et järgmisel päeval siit Portosse sõita, oodata on mul veel jäänud terve öö, seega ideaalne võimalus järjekordset blogipoistitust koostada mu erinevatest reisidest. Ma olen praegu natuke õnnetu kuna kaotasin oma kõige lemmikumad ja ilusamad päikseprillid ära just, ilmselt jäid lennukisse :( Aga see selleks, alustagem siis 4.maist, kui Stennuga Madridi linna uudistama läksime. Sõitsime lennujaamast umbes kella ühe paiku metrooga oma hosteli suunas, mille omanik oli üks hästi tore tädike. Meie tuba oli üsna pisike, üks suur voodi, telekas, riidenagid ja üles-alla käiv lauake. Dušširuum koos wc-ga oli kõrvalruumis ühine ning kööki seal üldse polnud kahjuks. Esimese asjana läksime ja kõndisime Lidlisse, et omale toidumoona varuda. OSTSIME LEIBA! Polnud päris õige, aga üsna lähedal ikka leiva maitsele hehee. Kuna sel päeval oli ilm üsna paha, vihma ka tibutas ning me olime superväsinud (zombied), siis otsustasime et targem oleks ennast täielikult välja puhata...kumbi meist polnud ju eelneval ööl väga maganud, energia oli täiesti null. Vahepeal sadas isegi hullu padukat ma mäletan, kuulsin läbi une. Heameelega oleksime hommikuni maganud aga sundisime end siiski püsti et öösel ikka välja minna, muidu on piinlik et tuleme Madridi ja terve päev ei tee mitte midagi. Panime end internetis ühe klubi nimekirja, et tasuta sisse saada, aga see eeldas ka üsna varast kohaleminekut, nii me siis tegimegi aga seal oli väga vähe inimesi ja väga halb muusika. Siis leidsime ühe baari koos tantsuplatsiga, see oli juba väheke parem, aga väga pikale meie õhtuke ei läinud kuna ees ootasid pikad ja tegemsit täis päevad.

Laupäeval (5.05) sõitsime bussijaama et osta piletid ühte ilusasse linnakesse Madridi lähedal mida kõik soovitasid, nimeks tal siis Toledo (oli kunagi ammu ka Hispaania pealinn). Meil vedas täiega kuna buss oli juba täitsa täis ja mõtlesime et peame järgmist ootama, kuid saime siiski imekombel viimased kaks kohta. Sõit kestis 1,5h , kohale jõudes oli jällegist taevas täiesti pilvine ja midagi head see ei tõotanud. Esimese asjana läksime kohe turismi infosse, et kaarti omale saada ning küsida ka millised on siis ka põhilised vaatamisväärsused, mida me peake nägema. Meile see linn muidu väga meeldis, algselt plaanisime mingi 3-4 tundi seal ringi jalutada ja pilte teha kuid lõpuks avastasime et oleme juba 6 tundi seal olnud, lõpu poole tuli isegi päike välja...just siis kui minu uus ja hea digikas tühjaks sai ning jõudsime kõige ilusama vaateni. Õnneks oli Steni digikas ka mul kotis, seega saime siiski kõike seda jäädvustada, mitte küll nii hea kvaliteediga kuid siiski! Lühidalt, Toledo on üks huvitav linnake, kus pesitseb tohutult palju erinevaid kirikuid. Kogu see vanalinn, mis on müüride ja jõega piiritletud oli hästi hubane, ilusate tänavate, hoonete ja loomulikult ka suurepärase vaatega.
Tol päeval kõndisime ikka päris palju, aga õhtul läksime siiski jälle välja, nimelt ühte kuulsasse klubisse nimega Kapital, ku son 7 korrust ja piletihind oli ka üsna krõbe, 15 kui ma ei eksi. Selle eest sai küll kaks tasuta jooki omal valikult, seega rahast niiväga kahju ei olnudki. Igal korrusel oli loomulikult erinev muusika, mina leidsin ka oma korruse kiiresti üles hehe. Seal oli ka karaokebaar, ühesõnaga üüratult suur klubikompleks. Seal peasaalis mängiti mingit elektroonikat ja see meile ei istu väga. Aga jah, ära sai nähtud see värk. Lõppes see õhtu minu jaoks päris õnnetult kuna ma suutsin oma kuulsa roosa salli seal kuskile ära kaotada, avastasin selle just siis kui olime ustest välja läinud. Turvamehed olid nii jobud, ja ei lasknud mind enam sisse tagasi, ütlesin et ma soovin minna vaid viieks minutiks oma salli otsima aga neid ei huvitanud see, ma oleks pidanud jälle sissepääsu raha maksma, seega jah, sinna see siis jäigi. Oehh, see oli Santanderis päris kuulus, minu firmamärk haha, igaljuhul pean ma leidma täpselt samasuguse omale, maksku mis maksab!

Pühapäeval (6.05) läksime esimese asjana ühte muuseumisse, mis oli tasuta. Mingi kunstimuuseum, aga seal olid mitmed korrused suletud ja ausaltöeldes kõik oli üsna igav, siis otsustasime juba 20 minuti pärast sealt ka lahkuda. Mõtlesime küll et oleme kultuursed aga mis sa ikka ära teed kui asi ei huvita haha. Pärast seda läksime ühte suurde parki nimega Retiro, et seal 45 minutiks üks paadike rentida. Võtsime palju söögimoona ka kaasa et seal siis ka üks mõnus piknik teha. Hiljem kõndisime niisama igal pool linnas ringi, tegime pilte tähtsatest hoonetest ja nautisime supersooja ilma. Põikasime vahel ka jalanõude poodidesse, et mulle uusi musti balerinkasi osta kuna reisi ajal lagunesid jälle mul ühed jalanõud ära, kuna need kilomeetrid mis me maha kõnnime teevad ikka oma töö. Tulemus oli see, et sain omale juhuslikult ühed kenad kingakesed Olivery ja Gerry pulma, seega selle pärast ei pea enam muretsema. Kleit on veel Eestis, loodan et ikka mahun sinna sisse juulis, see Erasmuse elu siin on päris ebatervislik ja kõik kaebavad et on mitu kilo märkamatult juurde võtnud, kaasaarvatud mina...aga eks ma võtan end kätte kui rohkem aega on juuni lõpus! :)) Nii, Madridi juurde siis tagasi...me avastasime üsna hosteli lähedalt ühe toreda hiinapoe ka kust ma jällegi omale mingi viis uut pluusi ostsin. Õhtul pakkisime juba kohvreid kuna järgmine päev pidime hostelist välja kolima jälle. Õnneks tädike lubas meie kohvrid ühte ruumi panna järgmisel päeval, et saaksime vabalt linnas ringi liikuda.

Esmaspäeval (7.05) kõigepealt siis andsime toa üle, panime asjad ära ja siis läksime kella üheteistkümneks põhiplatsile, kust iga päev alustatakse tasuta linnaekskursiooni. Leidsimegi kerge vaevaga ühe punase särgiga noore tüdruku, me olime esimesed inimesed. Hakkasime rääkima ja ta oli hästi tore. Kokku tuli meid tuurile 7 inimest, jalutasime 3 tundi siis Madridi linnapeal, tegime ikka päris suure tiiru. See giid rääkis kõike väga huvitavalt ja lisaks jutustas ka erinevaid asjakohaseid anektoote. Tuuri lõpus andsid kõik talle muidugi tippi päris palju, kuid meil oli sularaha vaid natuke alla kahe euri ja üsna piinlik oli. Samas, me olime ainsad noored ja õpilased, seega jah, tegemist oli ju siiski tasuta tuuriga. See türduk kirjutas mu nime ka üles kuna on võimalus, et ta tuleb juunis Santanderi ja siis olen mina talle giidiks...kuna ta pole veel kunagi sinna sattunud ja ma rääkisin kui imeline koht see on!
Siis suundusime Stennuga ühte söögikohta, mida too giid meile soovitas. See on nii et maksad 2,5€ ühe õlle eest ja saad kaasa hunniku head sööki. Eelkõige paellllat, mmmmm kui hea see oli, mu elu esimene paella! Samuti oli seal veel juustupalle, väikseid singisaiakesi, kartulitükid vürtsika kastmega. Super! 5€ ja mõlemal kõhud kõvasti täis. Nii, siis suundusime kella neljaks hostelisse tagasi et oma kohvrid võtta, pärast läksime kinno, et vaadata ära Kuuma Piruka uut kauaoodatud kaheksandat osa. Pärast kino oli õues juba pime, käisime kõik tähtsamad ja ilusama kohad  veelkord läbi, seekord siis öövalguses ja tegime muidugi ka palju pilte. Linn oli kohe teist nägu! Väljas oli mõnusalt soe ka.
Lõpetasime oma rännaku siis uhkelt ikka linna põhiplatsil Puerta del Solil, istusime purskkaevu juures, imetlesime kõike seda ilu ja jaurasime. Olime päev otsa ju kodutud olnud haha, kell 12 öösel siis jätsime Madridi linnaga hüvasti, hüppasime sealt samast metroo peale ja sõitsime lennujaama , et seal öö veeta, õnneks lennuk läks mõlemil poole seitse hommikul, seega polnudki väga kaua vaja oodata! Mina suutsin vist ühe või kaks tundi magada, Stennu oli terve aeg üleval. Kui Santanderi koju jõudsin kella veerand üheksa ajal, läksin kõigepealt pesema ja siis mõtlesin et okei, magan poolteist tundi ja lähen loengusse. Aga, nagu arvata oligi, panin ma äratuskella kohe automaatselt kinni ja pooleteist tunnist sai lõpuks üheksa tundi...seega ma ärkasin alles õhtul kella kuue-seitsme paiku. Ups! Magasin loengu maha, aga nii hea puhanud tunne oli. Seega teisipäev oli täiesti mõtetu, olin terve aja voodis...mingi kolm tundi olin vaid ärkvel, sõin midagi ja olin voodis arvutis. Siis jäin jälle magama, see on ulme millise unega võib üks inimene olla! Aga noh, eks need reisid ole kord juba sellised, väsitavad vaesed lapsed nii ära, üldse ei saa puhata.

Kolmapäeval (9.05) läksid mu korterikaaslased reisile, Brüsselisse ja Amsterdami kümne erasmusega. Mina aga valmistasin ette presentatsiooni järgmiseks päevaks, mis pidi olema hispaania keeles ning teemaks eesti majandus. Kusjuures ma ei pabistanud üldse ja tavaliselt ma ei jäta selliseid asju viimasele minutile kuid imekombel sain hästi hakkama! Õhtul tuli 5 poissi minu juurde jalkat vaatama, mind see mäng ei huvitanud kuna need meeskonnad kes mängisid polnud minu huvisfääris.

Neljapäeval (10.05) oli teada juba ilmateatest, et tulekul on superkuum ilm - kuni 34 kraadi ja nii see tõesti oli. Esiteks, ärkasin kell 7:15, vaatasin aknast välja ja ei suutnud uskuda oma silmi. Mulle avanes imeline vaade päikesetõusust mere kohal, MINU ENDA AKNAST !!! Täiesti uskumatu, see oli nii hingematvalt ilus. Kell kaheksa kooli kõndides oli õues juba megapalav, mingi 25 kraadi vähemalt...otsustasin ka esimest korda rattaga kooli sõita sest ma sain lõpuks oma kaardi kätte. See oli päris raske, kuna ma ei taibanud sadulat kõrgemaks panna ning kogu teekond oli niimoodi laugelt mäest üles, mida ma ennem tähele polnud pannudki kui kooli olen kõndinud. Üldiselt ma olin täiesti läbi omadega kui kohale jõudsin, jala oleks sama kiiresti saanud kuna need rattad on väga suured ja rasked kolakad haha. Aga koolist tagasi tulla on lausa lust, justkui mäest alla veeremine hehee. Aga jah, tegin supsti oma presentatsiooni ära, olin kokku kolm tundi loengutes ja siis ruttasin koju riideid vahetama et RANDA PÄEVITAMA MINNA!!!
 Kordan, tegemist oli 10 maiga, niiiiii lahe. Õues olev kuumus oli meeletu, ma kuulsin et sellised kraadid on üsna haruldased Santanderis, isegi suvel pole seal nii soe. Seega ma olen õnnelik et sain midagi sellist kogeda, loodan et seda juhtub veel! Olin tund aega üksi ja siis tuli ka mu parim sõber Gianfranco ka otse koolist randa. Vedelesime seal kella kolmeni, vahepeal mängisime mu reketitega ja käisime ka vees, mis oli ikka päris jahe, aga ma kastsin siiski end täiesti märjaks madalas. Oehh, ja no milllllline vaade rannast avaneb, lihtsalt ei anna võrrelda mitte ühegi teise rannaga maailmas, niii omapärane! Pärast pakkisin kohvrit nädalavahetuseks ning läksin poiste juurde õhtust sööma, Gianco kutsub mind üsna tihti oma pastaroogi maitsma, eriti lahe on see, et ma pean kohale jõudmiseks kõndima kõigest 2 minutit oma majast heheee, ma olen juba niiii harjunud siin sellega et kõik kohad Santanderis on käe-jala juures: kõik sõbrad, kool, rand, kesklinn ... mida veel tahta! :) Aga et seda postitust mitte liiiga pikaks lasta, kirjutan oma viimasest AEGEE reisist Zaragozasse ja San Sebastiani järgmises sissekandes.

Vihmane aprill ja Salamanca

Hola a todos! On aeg jälle väike kokkuvõte teha siinsetest sündmustest. Ennekõike ütleks ma mõned pahad sõnad siinse kliima kohta - ma poleks tõesti arvanudki et see nii hull on, väga paljud hoiatasid et Põhja-Hispaanias sajab palju ning Santanderis eriti. Mind see ei kõigutanud aga nüüd kui TERVE  aprillikuu (täiesti tõsijutt) selline ilma päikseta, pilvine ja vihmane oli, tegi meele ikka kurvaks küll ja üsna suur pettumustunne oli. Kogesin ka oma elu raskemat kooliteed: vihma kallas tonnide viisi, megatugev tuul puhus igast küljest, riided said sekundiga läbimärjaks, vihmavarju käes hoidmine oli omaette katsumus, see võrdus samahästi kui tunniajase intensiivse treeninguga, raske oli sirgelt kõndida ka kuna tuul oli nii tugev ja midagi näha ka ei saanud kuna pidin oma vihmavarju nii pealähedal hoidma kui võimalik...imekombel jäi ta ellu, hea ost hiina poest! Aga mul oli veel läpakas kotis, sellepärast tundsin veel kõigerohkem muret ja püüdsin iga hinna eest seda peita oma vaba käega...Loengus oli ka kuulda meeletult tugevat vihmasahinat, nii et õppejõu juttu ka kuulda ei olnud...ilmselt tuli ka rahet, masendav! Eestis on ka muidugi vihmaseid ja tormiseid ilmu, aga no see oli tõesti ekstreemsuse tipp!  Okei, nüüd liigun natuke rõõmsamate teemade juurde! Ükspäev käisin näiteks sõpradega kinos Titanicut vaatamas. Muidugi olen seda 100 korda ennem näinud, aga seekord oli lisaks kaks uut asja - esiteks kõik oli Hispaania keeles ning teiseks siis see kauaoodatud 3D, mis polnudki minuarust midagi erilist. Kuna seal subtiitreid ega midagi ei olnud, siis saingi vaid tegevusele keskenduda, seega nii mõneski kohas märkasin selliseid asju mida muidu tähele ei ole pannud. Ning kuna mul on üldiselt kõik peas, mida need näitlejad seal räägivad, siis sain ma ka väga lihtsalt lausetest aru, kuna kolme kuuga on see keeleke mulle ikka päris palju külge hakanud.

Läheme ajas tagasi nüüd, nimelt reedel (20.04) leidsin ma täpselt enne Salamanca reisile minemist meie postkastist midagi väga imelikku. Postiljon oli ühe väga suuuuure ümbriku meie imetillukesse posti pistnud, ma ei tea kuidas ta sellega hakkama sai...mul võttis ikka tükk aega, et seda sealt kätte saada. Tuli välja et see saadetis oli MINULE, ja otse EESTIST !!!! Ainult üks inimene võttis tõsiselt seda mis ma kunagi blogisse kirjutasin et niiii niiiii tore oleks saada mingit väikest kirjakest või šokolaadi või midaiganes ja nii ma siis saingi Stennu emmelt proua Karin Bergilt ühe suuuure ja maitsva Kalevi tšokolaaaadiiii, nii nämma. Siis jooksin rõõmsa tujuga kooli juurde oma kottidega kus rahvas bussi ootas. Sel reisil oli meid vaid 30, eelmisel umbes 80. Aga tore oli ikkagi muidugi. Mina olin enamuse ajast poola tüdrukutega koos, nii oli meid täpselt neli ja üks toatäis hehee. Alustasime oma teekonda kella kolme ajal ja Salamancasse jõudsime kell kaheksa. Panime asjad tubadesse ja läksime kõik Lidlisse süüa/juua ostma. Sel õhtul midagi muud plaanis polnudki kui ainult piduuuu! Õnneks mu toakaaslased olid sama väsinud kui mina kella kolme ajal öösel, seega otsustasime ühel hetkel lihtsalt  hostelisse jalutada, teised kõik läksid muidugi ühte suurde klubisse edasi. Aga me jätsime selle järgmiseks õhtuks...sest me ei tahtnud terve reisi ajal laibad olla. Hommikusöök oli kella kümneni, loomulikult ilmus sinna väga vähe nägusi. Hiljem toimus meil siis ekskursioon väiksesse linnakesse nimega Zamora, mis oli tegelikult üsna igav, midagi seal teha ei olnud ja väga vaadata ka mitte. Meile anti lihtsalt mingi 3 tundi vaba aega ja nii me siis jalutasimegi ringi, jõime kohvi ja lõpetasime Burger Kingis.  Pärast seda viidi meid veinitehasesse või veiniistandusse, vahet pole vist haha, seal oli päris huvitav isegi. Õhtul läksime kõik baari väga tähtsat jalkamängu vaatama Barca ja Real Madridi vahel ning lõpuks organiseeriti meile terve suuuur laud ühes odavas söögikohas, kus pidi maksma 12,5€ ning selle eest saime kõik kõhud üüratult täis. Alguses toodi niisama näksimiseks pitsasi, kartulikuubikuid, juustupalle, pastasalatit jms, siis saime valida pearoaks kas kana,kala või sealiha ning hiljem saime ka magustoitu, joogiks toodi lauale koguaeg Sangriat ning seltskond oli väga muhe! Kui sealt lahkusime, oli kell umbes üks öösel, liikusime oma rahvaga sinna samasse baari tagasi ,kus eelevalt jalkat vaatasime ja meile anti käepaelad, millega sai 1€ eest Heinekeni õllesid ning 3€ eest kangemaid kokse. Muusika oli seal super, seega mind võis koguaeg tantsuplatil kohata...lõpus tuli üks megahea salsalugu, haarasin ühe mehhiko sõbra omale partneriks ning ma ei teadnudki et ta niii hästi tantsida oskas !!! Lõppes asi sellega et meie ümber tekkis ring ja inimesed vaatasid suu ammuli et kuidas me niimoodi tantsida oskame, nagu päris kava järgi ja nagu oleks mitu aastat partnerid olnud hahaha, üks tüdruk isegi filmis meid aga kahjuks jäi see väga tume :( Kella kolme paiku tahtsid inimesed edasi liikuda, aga see klubi kuhu kõik läksid, oli väga ülerahvasatud ja liikuda ei saanud üldse...veelvähem tantsida, seega ma olin päris kurb ja tahtsin hoopis koju minna kuna väsimus oli ka üsna suur. Aga õnneks see sama Mehhiko poiss (Daniel) ja veel kaks mehhiklast olid minuga ühte meelt, et minna neljakesi hoopis paremasse ja suuremasse kohta. Nii tegimegi...läksime ühte klubisse, otsejoones teisele korrusele kuna seal oli rohkem ruumi ja tantsisime minu lemmikmuusika järgi mitu tundi kuni mingi hetk liitus meiega veel oma kümmekond inimest. Märkamatult oli kell juba kuus hommikul ja oli aeg taksoga hostelisse sõita, 3 h pärast oli juba söök ja siis juba linnaekskursioon. Jubeväsitavad on need AEGEE grupireisid hahaha!!!

Teel linnapoole päeval nägime näiteks ühe kohviku uksel silti: oleme suletud kuna tähistame Real Madridi võitu, niiii normaalne põhjus ju miks töö seisma jätta päise päeva ajal...Ainult Hispaanias muidugi võib ju nii hhahaha!! :D Aga ilm oli jälle muidugi pilves nagu ikka ja alati meil väljasõitudel paraku, kuid Salamanca linn oli isegi päris kena...meeletult palju kirikuid ja linna põhiplats oli ka väga kena, eriti öösel kui see on täiesti tuledes! Väga kuninglik. Üldiselt Salamanca on üliõpilaslinn ning seal on ka meeletult palju Erasmuslasi, aga mina seal näiteks õppida ja elada ei tahaks olgugi et sealne kliima on üüratult parem kuid siiski, seal pole merd...ning ühtegi palmi ma ka seal ei kohanud. Santander on ja jääb ikka parimaks, sest no tõesti...raske on leida võrdlust sellele maastikule ja üldse Sandanderi linna ilule ja hubasusele! Okei, kliima on väga väga muutlik ja halb meil, kuid siis, kui ikka päike väljas on, siis seda vaatpilti mis avaneb, ei ületa miski! Nii et, kui keegi plaanib tulevikus Hispaaniasse reisida, siis võtke kindlasti üheks sihtkohaks ka Santander, kasvõi üks või kaks päeva ainult ja te ei kahetse hihii! Teema läks jälle sujuvalt üle teisele asjale, aga selline oli siis väike kokkuvõte mu ekskursioonist, mis oli väga tore kuid järgmised päevad küll toredad ei olnud haha. Nimelt mul seisid ees kauaoodatud presentatsioonid klassi ees, oiii kuidas ma tuupisin, kardsin ka täiega...sest kui ma asjas väga kindel ei ole, ja ei tea kõike, siis on ikka päris kõhe. Aga õnneks oli see esimene paaripeale, mu kaaslae oli USAst, seega ta rääkis rohkem ja meil läks üsna hästi. Paar päeva hiljem oli mul oma riigi kohta vaja teha esitlus mis oli käkitegu ja ma lausa nautisin seda, et sain tutvustada inimestele sellist väikest riiki nagu Eesti, kuna enamus ju isegi ei tea täpselt, kus me asume...et kuidas see Balti riikide järjestus ülevalt alla oligi...hämmastav lihtsalt! Samas no, leidub ju ka Ameeriklasi kes arvavad et Euroopa on üldse üks suur riik, seega jah, mis seal siis ikka! :D

Selline asi juhtus ka, et meil nüüd aines Spanish language vahetus õpetaja poolepealt...enne õppisime grammatikat aga nüüd Hispaania majandust. Kuna see aine on osa majanduse ja äri moodulist, siis jah, õpetaja annab meile paarileheküljelisi hispaania keelseid artikleid ning me loeme neid klassis kõva häälega ja siis arutame. Samas päris lahe vaheldus inglise keelsetele ainetele, eriti veel nüüd kui mu intensiivkursus ka läbi sai...aga halb asi on see, et ka seal peame tegema presentatsooni, oma riigi mingi majandusvärgi kohta, ma pole täpsemalt uurinud...mina pean näiteks üksi tegema, sest ma ainus eestlane...õnneks on mul veel seal saatusekaaslasi..aga sakslasi näiteks on selles aines mingi 8...need võivad teha näiteks kahes grupis vms, ma ei tea mis sellest saab, sest ma ei õpi ju tegelt majandust ja pole väga pädev selles. Aga eks näis, põhiline on see, et see mu esimene presentatsioon siis täitsa hispaania keeles, vägev ! :)

Pühapäeval (29.04) tuli nädalaks ajaks külla mu korterikaaslaste hea sõbranna, kes Santanderis nendega sügissemestril koguaeg koos oli...see tüdurk muide on prantslane ning elab Montpellieris, maailm on ikka nii väike. Jälle oli meil majas 4 tüdrukut ja oiii kui raske see on. Eriti kui meil veel korter nii pisike ka on. Ja see ka, et enamusasjast oli meid hoopiski 6!!! 1 poiss ja 5 tüdrukut. Ühel päeval juhtus selline lugu, et duššikabiinis tuli vesi järsku mingi solgiga üles...mingi ummistus oli tekkinud, omanik tuli kohale ja põhjus oli väga lihtne: tumedat värvi paksud juuksekarvad! Ilmselgelt polnud mina süüdlane hahah. Aga jah, mai kuu algas väga ilusate ilmadega...sain isegi esimest korda rannas päevitamas käia. Ahjaaa, üks asi jäi mainimata. Mul ütles digikas ükshetk üles. Käisin meeeletult suuri laineid pildistamas, tegin ka video ning lõpuks kui vajutasin on/off nuppu, objektiiv enam sisse tagasi ei läinud. Täiesti lambist, ütles et lens error ja kõik, tegi veidrat häält ka. Sellega oli siis finito, aga mul oli kiiremas korras vaja uut kaamerat kindlalt, nädalavahetustel igast reisid ju veel ees. Otsisime Steniga mingilt esimeselt ettejuhtuvalt internetileheküljelt odavamaid kaameraid mida inimesed müüvad, sattusime päris hea kauba otsa...120€ eest fujifilmi oma, 14megapikslit ja 10x optiline zoom, eks ma algul natuke kõhe oli, saada suvalise inimesega kokku ja teha diili...aga kaamera oli uuus ja sellel mehel on enda fotofirma, seega tasus usaldada.

Aga jah, hetkel on 4.mai ja ma viibin Madridi lennujaamas ühes kohvikus. Stennu tulekuni on jäänud veel vaid pool tundi. Ilm on siin kehva täna, aga loodetavasti läheb paremaks järgnevatel päevadel. Ma olen kahel viimasel ööl kokku vaid mingi 7h maganud vist heal juhul. Esiteks sellepärast et ma üldiselt uinun kella kahe või kolme ajal öösel ja kui neljapäeviti on mul alati kella kaheksaks vaja koolis olla, siis ilmselgelt magada kaua aega ei jää öösel...eile kui kell 11 juba loengud läbi said minu jaoks, läksin koju, sõin, siis tõttasin linna shoppama (leidsin ühe megamegasupersuure hiinapoe kus müüdi igast asju, absoluutselt kõike, isegi riideid jeiiii...) ma raiskasin 50€oma sisseostude peale. Sain omale uue ripsmedušši, suvejalanõud, üliarmasa ja sooja pusa, kolm sellist peorõivast mida võib ka vabal ajal tegelt kanda ning Stennule kingituseks lühikesed püksid, mis saab olema tema kolmas paar juba sedasorti poest hehee. Kodus pakkisin siis kohvrit ja und ei tulnud, eriti kui veel suures toas mu toanaabritel külalised olid...nad läksid kell üks öösel kuskile klubitama edasi, mul oli kell 5 äratus ja nad jõudsid tagasi umbes kolmveerand tundi enne mu kella helisemist. Ma magasin vist vaid kaks tundi, ainus loogiline seletus on reisiärevus ja praegu pole mul ka teps mitte uneraasugi. Lennujaamas oli hommikul lausa kolm tuttavat nägu. Istusingi kahe poisiga vanasse heasse ryanairi lennukisse maha, loomulikult olin mina akna ääres nagu ikka ja nägin siis esimest korda ka päevavalguses imeilusat Santanderi pilvede kõrguselt, tegin salaja ka mõned pildid heheee! Vot nii, ma lähen nüüd Stennule saabuvate lendude juurde vastu ja siis läheme Madridi avastama. Jess, nii hea tunne jälle, et mõneks ajaks nüüd blogi pärast muretsema ei pea ;)