Nii, nüüdseks oleme juba päris kaua siin kaugel Prantsusmaal viibinud ja siinse eluga täiesti ära harjunud. Ega enam ei olgi siin midagi väga huvitavat iga päeva kohta kirjutada kuna kõik avastused on põhimõtteliselt juba tehtud ning tunneme ennast kui kohalikena. Küll aga pean siin jagama oma rõõmu ja kirjutama sellest, kuidas ma omale lõpuks Hispaanias elamise leidsin !!! Esmaspäeval (16.01) oli pilvine ilm ja ma otsustasin, et ei liigu kuskile, ravin oma köha meeteega ning uurin facebooki kommuunist erinavate elamisvõimaluste kohta, mida seal parasjagu aktiivselt pakutakse. Leidsin ühe superpakkumise, kus üks itaallane kirjutas, et otsib vabanevasse korterisse inimesi - seal on kolm tuba, kolme peale kokku on hind ilma kommunaalideta 500€ ning internet on seal ka täiesti olemas.Igal heal asjal peab muidugi olema mingi aga .... selle puhul vabaneb esimene tuba alles 15.veebruaril ning teised kaks märtsi algul. See on päris halb kuna kõigepealt peaksin ma kaheks nädalaks omale mingi ajutise elamispaiga leidma ja selle eest maksma lisakulusi ning seejärelt peaks veel korterikaaslasi ka otsima hakkama, kuid kes ikka alles esimesest märtsist sisse soovib kolida..kool hakkab ju veebruari alguses..selleks ajaks on kõigil pesakene olemas ju. Kuna see hind tundus nii megasoodne ning asukoht meeletult super (kaardil SININE täpikene), siis otsustasin end kokku võtta ja kirjutasin sellele tüdrukule hispaania keeles kirjakese, et oleksin huvitatud. Põhimõtteliselt me leppisimegi kokku, et kolingi 15ndal sinna sisse ja ta aitab mul korterikaaslasi veel otsida. Ütlesin ka et üsna tore, aga huvitav kuhu ma elama võiks minna selleks ajaks .. siis ta soovitas mingit odavat pansionit aga ma ei leidnud selle kohta internetis väga infot..seega usun et see oleks üsna kalliks ikka kokku maksma läinud. See selleks, tegelikult olin ma üsna rahul, kuna leidsin ju siiski mingigi elamise omale, mis asub koolis ja kesklinnast paari sammu kaugusel ning ega randa ka pikk maa pole. Sel päeval kirjutasin ma meeletult palju kirju hispaania keeles ja sain selle suhtlemisega suurepäraselt hakkama, nii hea meel selle üle !!! :) Isegi üks tüüp nimega Enzo lisas mu sõbraks ja tegi juttu, et ta on Tallinnat külastanud ning talle nii meeldis ja soovib sinna nii ruttu kui võimalik jälle tagasi minna !! Samuti ütles et ootab juba seda ka kui ma hispaaniasse jõuan, et saaks lähemalt juttu teha ja tsillida. Täiega vinge, mul on juba päris mitu sõpra Santanderis - tänapäeval on ikka nii kerge suhelda ükskõik kellega maailmas. Ma ei kujuta mis siis saab, kui ma lõpuks sinna kohale ka jõuan ... miljon uut kontakti haha, aga see on ainult positiivne...täiesti tavaline Erasmuslase elu hihi!!! AGA, siis kirjutas mulle tunni aja pärast tagasi mehhiklanna Andrea, kellele ma paar päeva enne kirja kirjutasin, kelle korteris kahjuks püsiv internet puudus...ta ütles et oleks väga rõõmus kui ma nende juurde elama asuks ning positiivne selle puhul oli see, et sinna saaks minna kohe kui kohale jõuan..kuna tuba on juba praegu vaba ja ootab mind hihi. 
Kuna see tüdruk tundus väääga tore ja pakkumine meeletult ahvatlev siis ega ma kaua ei kõhklenudki ... ütlesin JAAAA ja siis sai minust maailma kõige õnnelikum inimene!!!!! Kuna selle korteri asukoht on TÄPSELT SEE millest ma kogu aeg unistasin!!! Lootsin koguaeg, et äkki juhtub nii, et saan omale elupaiga just ülikooli ja ranna vahepeale..ning et see kõigekõige lemmikum palmipark (Jardin de Piquio) oleks ka üli lähedal ... ning sellelt kaardilt , mis ma lisasin, võibki näha seda PUNAST täpikest kuhu ma nüüd kindlalt elama asun 1.veebruarist ... kõik kohad on käe jala juures : kooli 5 minutit, randa samapalju (see kolmnurkne asi seal rannajoonel ongi see imeilus park, mille pildi ma ka blogi lõppu lisan...lihtsalt imeilus...näen unes seda tihti!!!) Interneti kohta ütles ta seda, et neil on mõlemal ostetud netipulk ja see on parim võimalus ning kuna see pole väga kallis, siis ongi interneti probleem lahendatud...pole vaja mingit kaablit ega wifit !! Ühesõnaga hakkab Sillu kahe toreda mehhiklannaga koos elama, kes on sama piltilusad nagu seebika tegelased hihi...Me oleme juba kokku leppinud, kuhu ja mis kell nad mulle vastu tulevad. Andrea räägib hästi ka inglise keelt, mis on väga super, kuid peamine on see, et hispaania keel on nende emakeel ning kindel on see, et ma saan selle keele omal täiesti selgeks !!! Seda ma ju koguaeg tahtsingi, et koos elada mitte erasmuse välisõpilastega vaid kohalikega või siis kellegagi kesk või ladina-ameerikast. Ilmselt tekib mul ka võimalus siis lähiaastatel ka Mehhikot külastada...mis oli vähemalt pool elu mu suurim unistus .. ma isegi ei tea miks, võibolla seebikate mõjutusel haha. Lisasin ühe pildi ka siia neist tüdrukutest, et tõestada, et ma räägin sulatõtt haha ! ;)
Nii, see oli siis kogu mu esmaspäev ... teisipäeval ehk eile käisime päeval linnas, Stennul oli vaja uusi jalanõusi - eelkõige riidest, kuna need lasevad õhtu läbi. Nagu ikka, pöördutakse alati sinna esimesse poodi tagasi, kus midagi väga meeldima hakkas. Nii juhtus ka meil, kohe esimese raksuga leidsime megasoodsa hinna eest väga ilusad valged riidest jalatsid (39€)..mõtlesime et okei, läheme vaatame veel edasi...jõudsime vaid ühte poodi, seal olid hinnad nii kõrged ja otsustasime kohe tagasi minna ning ära osta, kuna teadsime, et nkn jäävad need hingele kripeldama ja mitte ükski muu lihtsalt ei meeldi nii väga, eriti kui see hind ka veel nii odav on. Tuli välja, et ühel jalanõul on pael veits määrdunud ning seega saime veel 4 euri hinnast alla ... pmst jah, 35€ eest ikka väga tihti selliseid asju küll poest saada ei ole haha .. SUPER! Muidugi käisime ka LIDList jälle läbi, ostsime palju asju, nii et külmkapp sai üüratult täis, silm lausa puhkas haha. Koguaeg võiks niimoodi olla.
Õhtul aga käisime salsatamas kahe eestlase: Darja, Regina ning sakslase Lauraga. Algul õpetati seal danza kuduro järgi meile üks kava selgeks ning siis õpetati veel salsat ja merenguet. Mulle ei meeldinud see, et eriti merengue puhul see õpetamine toimus no niiiii aegluubis...selle ajaga oleks sada kava jõudnud normaalses tempos ära õppida ja vastikult kitsas oli ka ning üks piff astus oma toreda terava kontsaga mulle kanna peale ka...see oli meeletult valus, kuna mul olid tantsimisest kannad niigi rakkus ja jubevalusad :( Muusika oli muidu SUPER...täpselt midagi minule !!! :) KUID, ma ei tundnud seal üldse hästi ennast. Ju ma siis igatsen või pigem ootan juba hispaaniat niiii niiiii väga. Üldiselt minu jaoks prantsuse keel ja hispaania mõnus muusika ei lähe no kohe mitte kokku. Selle all mõtlen just seda kuidas need kaks õpetajat seal karjusid jubedalt mingis prantsuse keeles ma ei tea mida .. see oli väga kole, muidugi noh see on kõigest minu arvamus. Tujust viis mind ära ka see, et ma ei mõista seda keelt üldse ning ausaltöeldes mulle ei meeldi see absoluutselt - seega ei saanud ma tegelikult osa võtta ka ühest lahedast salsa ringmängust kuna kõik need prantslased arvavad ju endast väga palju ja mõtlevad et nende riik ja keel on maailmanaba ja ei räägi ju sõnagi inglise keelt, niiet mul oleks väga piinlik olnud erinevate inimestega tantsida ja ma oleks pidanud maha vaatama ! Igastahes, vaesel Sillul on väga abitu tunne kahjuks siinmail. Mitte kunagi pole Prantsusmaa mind tegelikult sümpatiseerinud ka, kuid ma olen siin ainult oma kalli Stennu pärast ja et kogeda midagi uut, mis on muidugi siiani üdini tore olnud ning esimest korda saame elada kui täiskasvanud ning peame ise oma eludega toime tulema. Muidu kogu mu südamepuiste järeldus on seega see, et ma armastan Hispaaniat liiga väga ja ilmselgelt on see ainus koht mu südames, kuhu ma tõesti tahaks kuuluda ja see on keel, millel on minu jaoks ilusaim ning pehmem kõla ja oehhhh, lihtsalt ei jaksa enam oodata hihii. Eks päris paljud on märganud seda, kui ma olen Hispaaniast või Hispaaniasse minekust rääkinud ... siis mu silmad lähevad olenemata nende loomulikust suurusest veeelgi suuremaks ja löövad särama ning meel muutub kohe erksaks , täpselt nagu Kristiinelgi kes naudib Cadizis oma viimast kuud vahetusõpilasena.Täna on jälle üks mõnus lebo päev olnud, pesime kõik rätikud puhtaks, tegime jälle toas pisikese puhastuse ja siis ükshetk mõtles Sillu, et tahaks vanu Disney multikaid näha hispaania keeles. Seega hakkasime otsima, ainus variant oli youtubest otsida täispikki multikaid ning siis ühe programmiga neid alla tõmmata. Nüüdseks on mul olemas uinuv kaunitar, lumivalguke, tuhkatriinu ja aladdin. Kolm neist on kahjuks lõuna-ameerika hispaania keeles, kuid ega väga suurt vahet ei olegi neil, lihtsalt hääldus on mõnel tähel erinev. Praegu veel otsustan, kas hakkan neid siin vaatama või jätan Brüsseli lennujaamaks, kus ma üksi terve ööpäeva olema pean varsti. Stennu sai teada, et geopoliitika aine esimene loeng oli juba eelmine reede ära ning täna on mingi grupitöö tegemine juba. Soovitasin tal siiski kohale minna, aga ta ei leidnud ruumi üles, siis sai teada et tund aega hiljem peaks hakkama.. siis ta ootas aga ühtegi inimest ei ilmunud sinna kohta ning lõpuks vaene Stennu üldse loobus. Läheb lihtsalt reedel loengusse ja vaatab mis saab.
Bueno, me hakkame nüüd õhtust sööma ja siis läheme jookseme paljalt ühikate vahel slaalomit hahhhahahaha !!!
Oehh, sa oskad ikka jutud kõik nii huvitavaks kirjutada (see on vb ka põhjus, miks stennu loobus oma blogi täitmisest juba viimased 7-8 päeva! Võid öelda talle, et ma olen solvunud, kuna ma ei jäksa enam iga päeva ta blogi külastada ja vahtida sama vana postitust.. :( )- sinine täpike ja siis punane täpike! :D
ReplyDeleteMind väga rõõmustab, et sa lõpuks said omale päris kindlalt superhea ja ilusa täpikese. Sa vääridki superluks asukohaga elamispaika!! :)
Prantsusmaa sulle väga ei paista sobivat aga kuidas on Stennuga - kas ta tunneb seal end koduselt?
oiii Angeelika como yo te amo !!! :)sa oled ikka nii nummmipallike mul :) tänan komplimentide eest hihi !!! stennu on meil jah üks paras looder, tal läheb raskeks nüüd, sest mul lähevad kõik asjad meelest ära kui üle kahe päeva vahele jätan blogiga .. Prantsusaa mind jah väga ei eruta ütleme nii haha, aga Stennule meeldib ja see on ju põhiline ! Minul on 12 päeva jäänud elu kõige üllama hetkeni ... dziisõs kui kaua ma seda olen oodanud, kaks aastat vähemalt olen teadnud, et kavatsen Santanderi minna ja nüüd on niniii lähedal kõik see värk :P
ReplyDelete